Home  |  Weather  |  Advertising  |  Classifieds  |  Subscription  |  Contact Us  |  About Us  |  Archives
Home|Weather|Advertising|Classifieds|Subscription|Contact Us|About Us|Archives

link exchange; in-house ad

Wednesday, May 22, 2013

Priniponen Manasuhan Gobietnu

Un' espesiat na komiten sanpapa' na guma' ha i`ina kau gaige gi eskaleran inaminasan konstitusion i ma-akukusa i gobietnu na diskuidu siha ni mapasalista gi papa' un` resulasion.

I asuntu presisu na u guaha sanu na hinisga gi hafa   (gaige gi resulasion. Ti debi u entalu' asuntun pattida gi este na asuntu. Presisu na u guaha kabales na integredat gi kada membro ni mañasaunau gi abiriguasion.

Maseha te'ug yan inkabukau i asuntu debi u guaha satton na integredat gi mapetsigen hinisgan este na attikuluAtan haf' gaige yan kau enfin guaha kabales na aminasu kontra i konstitusion iya Marianas gi haf' obligasioña i gobietnu.

Klaru na tinetpe i administrasion disision federat 'nai ha chule' disposision immigrasion yan sueddu ni muna' kohu i kahan iya Marianas sin ditension. Umatotpe este yan ti man-antau siha na areglu mas fumuñut kinalamten iya Marianas. Acha isau todu atmos bandan tasin Pasifiku.

Mas inatisa este na asuntun linahyan 'nai mafañagu inafatane' gi entalu' dos ramas gobietnu. I publiku pumadese este na finatsu sa' ni unu malagu' humattalom man-aregla. Puede gi nuebu na finatton chatagmag u guaha mas pinasensia gi hilu' protun na disposision todu asuntun linahyan.

****

Esperansa para todus

Para todu i problemata pagu piot i pot taya' fondu gi kahan iya Marianas, ileghu na mas dañkulu na benefisiu yangin gi hilu' pinasensia man-daña i man-ma'gasta ya u fan atuñgu haf' siha presisu na u fan machogue ensegidas.

Dimas de ta atisa i sensian betgansa seguruña yangin antau na eskalera 'nai ta atetuye umaregla nesessidat iya Marianas.

Mauleg na dañu bidaña i federat ni sinigunduye ni man-chatkonsidera siha na areglu guine. Todu atmos bandan pasifiku gai malabida gi haf' pagu ta padedese. Ginen hiyuñg yan sanhalom i problema ni pumopoñga pagu tano'ta.

Ensegidas, debi ta punu' todu areglu ni dumulalag kometsianten ginen hiyuñg ginen tano'ta. Mauleg ta pula' todu asuntun tax yan apas ni fuetsau ta sotta guatu gi bisnis. Areglu siha ni umatisa mas mahuchum bisnis guine debi u fan mapunu'. Debi tanae' i bisnis siha kampu para u fañgalamten ya u tutuhon man-mama' ganansia. Ginen homlu' na estau 'nai siña ha baba papan niha prumebeniye mas cho'chu' para i tautauta.

I otru, ensegidas debi u guaha ininan taimanu 'nai siña umaribaha amanu i siña i apas kandet yan hanom. Esta na gastu mas muna' guaguan bumisnis guine giya Marianas. Mauleg u guaha ansianu na pinetsige gi maribahan este na gastu para todus.

****

Inipus na Dañu

Hu komprende linagnos dañosu siha na areglu kontra i komunidan bisnis guine. I chumoneg ayu siha na areglu kase ni unu chumule' estudiun ekonomia gi kolehu. Sali ha' de ekonomian kamias yan biskuchun pañglau.

Haf' na para un' hatsa mas apas yan tax 'nai ni siha sumen makat man-mamatinas ganansia? 'Nai taya' ganansia, naturat na siempre u poduñg seriosamente i rinikohen kontribusion tax. Estague masusede ya ayu siha n alai i man-maseñala para u hatsa rinikohen tax mas menus humalom. Pues sumen dañkulu na atlibes masusede.

Ti hu tuñgu kau makomprende ni man-sabiun hegsu' I Deni' na totnu yan sustansian areglu dumetetmimina haf' dispues para umasusede. Yangin un' kastiga i bisnis siha, siempre ensegidas ha tutuhon man-hanau. Ya repara sa lamegai man-hanau ginen tano'ta. Mas lokue' menos i rinikohen kontribusion tax.

Uttimoña man-fila hit deste As Gonno esta Matansa man-abendi pineduñg dadik yan mahlug lapes. Lau este siha na chatfinatinas ginen i man-sabiun I Deni'. De dios mihu!

****

Adelantu giya Filipinas

Humanau bumakasion un' amiguhu gi tano niha Filipinas. 'Nai para u diñgu Manila ha siente i megai na kinahulu' bisnis siha gi katkuet lugat. Mas ma-umenta i numeron kometsiante ginen hiyuñg.

'Nai kahulu' gi batkon aire, ha faisen maisague' haf' na para u birague' tatte Saipan 'nai todu kinlamten sige ha maribaha gi ti komprendiyun na eskalera. Mampos dañkulu na adelantu guaha gi industrian turista giya Filipinas yan otru mas man-dañkulu siha na industria.

Lamegai man-areglau siha na lugat para bumiahen bakasion. Pot ihemplo gaige iya Palawan. Un' isla hiyuñg Manila ni sumen gasgas tasiña yan apaka na unai rumedundeha i kantun tasi. Todu klasen aktibidat guaha deste ma'udai bote, lumi'uf gi gasgas tasi, yan bula sagan bumoka gi katkuet na patte deste kantun tasi halom esta i primet siuda.

Riku estorian este siha na lugat sa' un' tiempu' lugat Españot. Ma-aregla este siha na lugat kumu patte gi estorian i lugat. Lau diberas manpaire na lugat sa' sumen apaka' inaiña yan gasgas tasin niha. Pues mauleg ta reparan maisa hit sa' ti Marianas ha' 'nai gaige apaka' unai.

Back to top Email This Story Print This Story

 

Home | Weather | Advertising | Classifieds | Subscription | Contact Us | About Us | Archives
©2006 Saipan Tribune. All Rights Reserved

MORE Opinion