{"id":10831,"date":"2011-11-07T03:23:00","date_gmt":"2011-11-07T03:23:00","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=10831"},"modified":"2011-11-07T03:23:00","modified_gmt":"2011-11-07T03:23:00","slug":"sustansiau-na-diskuidu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/sustansiau-na-diskuidu\/","title":{"rendered":"Sustansiau Na Diskuidu"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Guaha man-sustansiau siha na asuntu \u2019nai ta diskuida hit gi mapos na trenta a\u00f1os. Buente ti tana\u2019 presisu \u2019sino guaha otru asuntu siha tumane\u2019 hit. Lau gaige na ta kuestiotiona pagu hafa na ti si\u00f1a ta dispone lau hagas fi\u00f1kas Marianas.<\/p>\n<p>Pot ihemplo i guihan yan mina siha gi halom tasi: Si\u00f1a guaha kampu gi bandan guihan lau todu negosiu yan otru nasion pot makone\u2019 i man-lalauya siha na guihan debi u iniluye nu i federat. \u2019Nai mattu gi mina, tat kumu la\u00f1a, si\u00f1a ha\u2019 man-ma\u00f1age hit lau i federat due\u00f1u nu i maseha hafa na fina\u2019 mina gi halom 200 miyas na tasin Marianas.<\/p>\n<p>Todu si\u00f1a ta sodae\u2019 lehitimu rason hafa na debi hita tafan due\u00f1u nu i guihan yan mina gi halom tasin Marianas. Lau areglon minan tasi gaige este gi responsablidat federat, ahe\u2019 ti iya Marianas. Kontodu Hawaii, California, Oregon yan Washington na estados siha, i federat due\u00f1u ni minan niha. Estadu siha lokue\u2019 gi sanhaya gi kanton tasi man-gaige gi papa\u2019 federat.<\/p>\n<p>Man-diskuidau hit nu este na asuntu. Lastima, sa\u2019 guaha kampu para ta petsige gumu\u2019ot man-due\u00f1u ni minan tasita esta i Matsu 1987. Guiya este na sakan \u2019nai umefektibu lai federat pot disposision todu mina gi halom 200 miyas na tasi gi papa\u2019 bandera\u00f1a. Ni hafa ta chogue pagu, mampos man-atrasau hit tumuka i asuntu \u2019nai esta masimientu gi hechuran lai federat.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Gi fina\u2019 kanta mamaisen i prohimu man-ma\u00f1ge i Chamorro. Ha faisen todus na u bira siha tatte pot para uma-abiba i kutturan natibu. Ti baba na finaisen lau guaha motibu na manhanau lamegai na tautauta para America. I Chamorro ni malulug tradision yan kutura ti u malefa amanu i chalan i gima\u2019. Gaige este na sensia giya hita sa\u2019 todu lastrota man-ma-imprinta gi inai este siha na islas.<\/p>\n<p>Lau \u2019nai taya appottunidat chochu\u2019 para mantension familia, siempre u tulus siha para otru lugat \u2019nai si\u00f1a man-la\u2019la\u2019 disiente. Dispues buente \u2019an todu man-felis edukasion famaguon niha \u2019nai ha tutuhon humassu para u bira siha tatte gi gima\u2019. Megai dumi\u00f1gu i tanu\u2019 pot este na chinatsaga. Ti isau niha i man-hanau sa\u2019 ennau uttimu suspirus para i los prohimos gi todu animon niha manman-aligau disiente na mantension familia. I paraisun natibu mama\u2019 sasalaguan.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Megai sumosoyu\u2019 presetbasion kuttura kulan mohon kineni\u2019 atulai ni si\u00f1a ta asne ya ta sahguan halom gi taru. Estague\u2019 sumen lache na sineyu\u2019 yan hinassu. I puntu i para tana\u2019 la\u2019la\u2019 hafa kutturata yan tradision natibu. I sasyan i usun li\u00f1guahe diariu ginen halom guma\u2019 huyo\u00f1g. Sin este, puru hit ha\u2019 fabulus de chispas kulan mohon nuebu na hugete.<\/p>\n<p>Hafa minapot\u00f1a para un\u2019 finu\u2019 Chamorruye famaguonmu desde ke ma\u00f1gahulu\u2019 an\u2019 oga\u2019an esta\u2019i oran deskansu \u2019an pupue\u00f1ge? Kumu saina, guaha problemamu umusa i mismu hila\u2019mu? Kau este na sessu hit man-finu Chamorro-I\u00f1glis, tat kumu, &#8220;they taguing me to bring more&#8230;&#8221; \u2019sino, &#8220;play on this side because if the kareta comes and chiniget you, hekua\u2019 tihu tu\u00f1gu&#8221;.<\/p>\n<p>Suheta usun dos hula\u2019 gi ma-abiban li\u00f1guahe yan tradision natibu. Pega mona i primet pasumu ya un\u2019 saunau umabiba sinsiyu i sessu ta letke&#8211;usun li\u00f1guahe diariu. Yangin si\u00f1a este ta usa diariu yan famaguonta, pues ti presisu un\u2019 manadan konfirensia pot kuttura sa\u2019 gaige na manhale\u2019 fime gi diariu na usun hila natibu. Estague\u2019 satbasionta kumu Chamorro. Estague\u2019 uttimu atmas natibu gi ma-abiban kuttura\u00f1a yan tradision.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Mampos taya\u2019 pinasensia gi hafa presisu para ta petsige pot adelanton linala\u2019 linahyan. Memegai\u00f1a \u2019nai man-mefnu hit sin sustansia. Dispues, ta dispacha i asuntu ma\u00f1gontentu. Kulan pasaheru ni para u fan malag San Roque. Todu man-listu man-hanau lau todu lokue\u2019 ma\u00f1aunau gi ma-aligau yaben kareta. \u00a0Lau hagas ha\u2019 i yabe gi saga\u00f1a. De dios mihu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Rason na hu sen fama offisiun maestro yan lancheru sa\u2019 kada unu mamatinas planun aksion. I maestro ha pega papa\u2019 planun un\u2019 semana desde kuentas, social studies, science yan English. Dispues hana\u2019 guaha sensura pot para u atan kuantu gi estudiante\u00f1a kumomprende i finanague\u00f1a. Ha ebalua ayu na estudiante\u00f1a i man-dispasiu gi leksion niha. Ha chage umayudaye pot para u fan gigigu yan i pumalu.<\/p>\n<p>I lancheru, ha pega papa\u2019 todu planon hafa para u tanom. Desde lugat ni para umana\u2019 gasga, aladu, yan ma-abonuye, mangaige este gi planu\u00f1a. Ginen i mapos na sakan \u2019nai halie\u2019 hafa gi tinanom\u00f1a fahna, hafa dispasiu, yan taimanu \u2019nai para u asegura na mamatinasgue\u2019 mas ganansia na sakan. Desde apas hutnaleros, abonu, simiya, sisteman irrigation (hanom), todu monhayan esta ha katkula. Kontodu i kinalamten klima gaige ennau gi hinasso\u00f1a. Mauleg tafan eyag manman-planu maseha pot satbasionta mismu.<\/p>\n<p>Hafa benefisio\u00f1a i un\u2019 planea maseha un\u2019 dia gi haanimu? Da\u00f1kulu na difirensia yan ayu i kiinibrutru na kinalamten gi haane. Siempre gi minachom atdao un\u2019 lie\u2019 hafa siha un\u2019 komple yan hafa mas presisu para un\u2019 chogue gi sigiente dia.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Si Moises ha esgaihon tautau\u00f1a gi halom fotten ha\u2019ilas, maipe, taya\u2019 hanom ni ne\u00f1kano\u2019 lau ti ha abandona tautau\u00f1a. Dispues de hana fan safu \u2019nai magacha\u2019 i edda\u2019 iya Jordan, ha birague\u2019 talu tatte giya Ehiptu para u kone\u2019 i tetehnan. Gi halom un\u2019 sapet, ha komple matago\u2019\u00f1a esta\u2019i uttuimu. Guaha gi halom man-ma\u2019gasta gai sensia taiguine?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Guaha man-sustansiau siha na asuntu \u2019nai ta diskuida&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-10831","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10831","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10831"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10831\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10831"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10831"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10831"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}