{"id":11290,"date":"2011-11-14T07:41:00","date_gmt":"2011-11-14T07:41:00","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=11290"},"modified":"2011-11-14T07:41:00","modified_gmt":"2011-11-14T07:41:00","slug":"politikan-uttimu-suspirus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/politikan-uttimu-suspirus\/","title":{"rendered":"Politikan Uttimu Suspirus"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Todu baba na tinituhon siempre baba lokue\u2019 uttimo\u00f1a. Kulan taiguine masusede gi mapos na semana \u2019nai umanae\u2019 i ginen gobietno yan gobietno pagu (Juan N. Babauta yan Benigno R. Fitial) ni siyan kabesanten i pattidan republican.<\/p>\n<p>I intension i para umana fitme mas i pisun pattida huyu\u00f1g esta\u2019i se\u00f1gso\u00f1g. Lau namatman sa\u2019 i membron republican gi lehislatura ti man-makombida para ayu na hunta \u2019nai ma-elihe si Fitial kabensante. Lokue\u2019, repara sa\u2019 ni unu gi dos (Babauta\/Fitial) lamauleg administrasio\u00f1a.<\/p>\n<p>Guaha chinatsaga gi este na tinilaika. Machoguen papa\u2019 tro\u00f1kun niyog i nuebu na areglu pot para umana\u2019 sulun halom si Fitial. Namase\u2019 sa\u2019 \u2019nai sumuberu\u2019 halom, fuetsau ha pua huyo\u00f1g galon pot galon na hanom ginen sagan fan-o\u2019mag republican. Hokog hanom ya memegai\u00f1a man-hanau ke umadalalag pumalapa gi halom tai sinahguan na swimming pool.<\/p>\n<p>I para u kone\u2019 halom na membron Covenant kase \u2019nos kuantos. I para u dini\u00f1gu i republican pot guiya pagu kabesante, lamegai. Pues i unu hana\u2019 pinite mientras i otru ha aminasa sin presisu. Maseha hafa madisidi ni republican siempre u anog klaru hafa diniskontentun niha ni primera lehitimu. I tautau mama\u2019 tatautau yangin si\u00f1a ha sustene digno\u00f1a \u2019nai ha embrasa todus. Para i man-machanda gi un\u2019 banda, na fan fitme hamyu gi disision miyu sa\u2019 mangai dignu hamyu.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Gi otru semana tutuhon i haanen gupot siha desde Thanksgiving Day. Sumen namagof na okasion kumu haanen familia gi enteru iya Marianas.<\/p>\n<p>Guaha dididi\u2019 chinatsaga kau para ta gasta pottanmonedan familia gi mafahan pabu \u2019sino ta polu gi un\u2019 banda para apas CUC. Este na disision gaige gi matriatka yan patriatkan familia.<\/p>\n<p>Pesonatmente, ti mapot este na selebrasion giya guahu mismu. Esta listu i latan satdinas asaite para bai\u2019 fadene guennau na haane. Ti na\u2019mamahlau sa\u2019 estague\u2019 na totche pabun mamoble guine gi tano\u2019ta.<\/p>\n<p>I ginatbo\u00f1a este na selebrasion i ha tutuhongue\u2019 gi tinayuyot familia gi oran sena. Tanae\u2019 i Saina agradesimientu pot todu i bendisionta maseha sumen makat i kinalamtenta na biahe. Patte este na haane gi tradision relihionta ni ta abiba halom desde uttimon si\u00f1kuenta siha na sakan. Umafagcha\u2019 yan hine\u00f1geta kumu ma\u00f1gatoliku.<\/p>\n<p>Fan mannae\u2019 agradesimientu ya in\u2019 fan mangagau lokue mas bendision sa\u2019 siempre i Saina u gaige gi fihonta para u konsuela yan u pipet hit mona gi halom katma yan pagyun lina\u2019la\u2019. Guaha esperansa gi ina\u00f1gokota gi fitme yan tai achaigua na fuetsan i man-nanae\u2019 lina\u2019la\u2019.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Hu e\u2019eku\u00f1go siha i man-nuebu na attistan kantan natibu. Guaha man-mauleg, guaha lokue ni ma-alaguane tai suette gi diu. Lau polu pot chechu\u2019 animu. Mina\u2019 hu mente este sa\u2019 lamegai gi mantuge\u2019 man-atotpe mensahe gi halom mismu kanta. Pot ihemplo, ileg\u00f1a i unu na estague\u2019 listu para u hanau &#8220;sa\u2019 estayu\u2019 tiyamu&#8221;. Dispues mamaisen &#8220;hafa neni disposisionmu?&#8221; Ai, ihu, yangin esta madispacha hau, haf\u2019 na para un\u2019 kuestiona talu i palaoan hafa disisio\u00f1a?<\/p>\n<p>Sige mona, lamegai sineyu\u2019 para u fanachu i Chamorro ya umadefende i kutturan niha. Dididi\u2019 na\u2019tatah i finaisen gi katkuet manera. Rason? Haye kumeke amot hit nu i kutturata? Na ti asuntu gaige gi sinatton natibu umeksisia kuttura\u00f1a dimas de u ke sahguan gi halom taru pot presetbasion? Pot ihemplo: I uttimu sasyan satbasion kuttura \u2019sino tradision gaige gi usun i li\u00f1guahen Chamorro. Ahe\u2019 ti kuantu na konfirensia pot para ta repite i hagas man-mansa\u00f1gan desde alacha siha na tiempu.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>I modetno na linala\u2019ta mampos kulan ha traba hit. Antes, tres pesus i apas kandet ya memegai\u00f1a gi ne\u00f1gkano\u2019ta ginen i gualu yan tasi. Todu usuta mafattu ginen minasahalomta.<\/p>\n<p>Matulaika este fuetsau piot \u2019nai humalom i &#8220;surcharge&#8221; ni fumufunas pottanmonedan familia antes de u fattu gi gima\u2019. Dispues, guaha lokue ayudon food stamps para i numesessita lau ayudu ginen i kalaguag manman-apapase kontribusion tax halom gi kahan federat.<\/p>\n<p>Ti hu kuestiotiona i ayudon ne\u00f1gkano\u2019 gi tautauta pot rason na pot diskuidon man-ma\u2019gasta na mangaige siha gi este na modun linala. Lau i puntu: megai obligasion familia ni humohogse kantida na tautauta. Ha inklusu apas hinemlo\u2019 deste setbisiu yan insurance, tatkilu\u2019 na apas kandet, tatkilu\u2019 na nesessidat familia siha, obligasion apas primet gima\u2019 familia. Lau gi mismu tiempu i pottanmondean familia entre tabla \u2019sino seru. Aminasu siha gi modetno na linala\u2019 natibu.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>\u2019Nai podu\u00f1g i kinalamten sasyan i tanu ni mafanana\u2019an ekonomia, gigigu este yan ma-umentan chechu satbahe yan babarias gi enteru komunida. Lamayot patte gi este na problema fina\u00f1agu ni taya\u2019 chochu\u2019. Ti na\u2019magof este sa\u2019 oppan na diskuidon i man-ma\u2019gas i tanu.<\/p>\n<p>Tineteka lokue kuantu malulog\u00f1a i prohimu gi finanaguen modun linala\u2019 espirituat. Yangin chatfitme gi pisu, pues un\u2019 ratu ha\u2019 gumama gi halom tado\u00f1g na tasin diskuidu \u2019sino linache. Pot este na rason na presisu inna\u2019 fan madottrina i famaguon miyu mientras man-eskuekuela. Sumen fitme na finana\u2019gue i para u yute\u2019 a\u00f1klan espiriuat pot no u lailai gi tadu\u00f1g na tasin babarias. Si Yuus Maase\u2019, si JR.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Todu baba na tinituhon siempre baba lokue\u2019 uttimo\u00f1a&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-11290","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11290","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11290"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11290\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11290"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11290"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11290"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}