{"id":152660,"date":"2011-06-12T20:28:00","date_gmt":"2011-06-12T20:28:00","guid":{"rendered":"http:\/\/bc5c8d13-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2011-06-12T20:28:00","modified_gmt":"2011-06-12T20:28:00","slug":"bc5c8d27-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bc5c8d27-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Didog na mattiempu"},"content":{"rendered":"<p>Chata\u2019an i haane. Homhum enteru i tanu. I manog man-atog gi papa\u2019 sin, kontodu paluma man-nahgu\u00f1g gi entalu chomchum ramas siha. Ha balutanyu un\u2019 sumen triste na si\u00f1iente lau ti si\u00f1a hu apunta hafa umestototbayu guihe na oga\u2019an. Esta hu suspecha kau guaha gi famaguonhu gai chinatsaga na malahyu-yu\u2019 fan mataghu.<\/p>\n<p>Era, sinparat kumilulog gi hinasoghu i pinadesen tautauta siha guine gi didog na tiempun hai\u2019las. Katkuet birada puru pot mahuchum bisnis, guaguan utilidat; rinompen presiun gaselina; kumahulu\u2019 presiun nesessidat siha ni lini\u00f1u ensegidas ni ma\u2019utot sueddo; hiniyo\u00f1g man-da\u00f1kulu siha na kometsiante; taya\u2019 chochu\u2019 yan otru siha man-didog na chinatsaga<\/p>\n<p>Dididi\u2019 ha\u2019 talu man-hanau halom hit gi hotnun  lusenfetnos. Hafa para tachogue siakassu na mas megai gi tautauta man-tai chechu? Fangualuan? Hagas ta di\u00f1gu este na tradision. Mas makat man-aligau prebension familia gi modetnu na Marianas. Hafa planon man-ma\u2019gasta? Ti nanahu\u00f1g salape gi kaha lau fan malag Palau membron lehislatura na semana.<\/p>\n<p>Kau ti makomprende maditenin pagamienton empleau siha ni kulan bisiu ma-anununsia kada dos semana? Kau magahet na man-innosiente ni kohun fondun scholarship, apas fondun man-ritirau, utilidat, yan otru siha obligasion ya para mafata\u00f1gaye este siha na pinadesi?<\/p>\n<p>Hulie\u2019 este na pinadese poku mas o\u2019menus dies a\u00f1os antes \u2018nai ta tala\u2019 kueruta gi plasan tiempun abundansia. Punta pot punta a\u2019asu i tanu\u2019 sa\u2019 duru hit man-manunu katne yan guihan. Kada dia feria gi katkuet lancheria yan kanton tasi. Kontodu guahu bumuluntariuyu manunu para un\u2019 tiuhu ni paire na kostiyas babue yan guaka. Mientras hu bibira i tininu, hu \u00f1gi\u00f1ge\u2019 ya unnae\u2019 i amku\u2019 gimen\u00f1a ni mas mane\u00f1ghe\u00f1g na buteyan setbessa. Tu\u00f1gu lokue\u2019 muna\u2019 matan namase\u2019 hau puede ninae\u2019 hau kiblemu antes de un\u2019 hanau.<\/p>\n<p>Pagu, hagas manana si Yuus lau makat ta baba matata sa\u2019 ta tu\u00f1gu\u2019 na hokog esta mames. Todu fina\u2019 sagan mamoluyan ta rikononose kau guaha dididi\u2019 sinsiyu. Taya\u2019 ni un\u2019 sientimos fuera ke potbus yan tarara\u00f1as desde sien a\u00f1os antes. Mafattu oran halan tala\u00f1ga sa\u2019 ti man-na\u2019sah\u00f1ge hit para nesessidat \u2018an mattu talu un\u2019 chata\u2019an na haane. Guiya este i estorian apacha yan odut. De dios mihu! <\/p>\n<p>****      <\/p>\n<p>Este i mahuchom bisnis sumen nachatsaga sa\u2019 maribaha mas chochu\u2019 gi praibet \u2018nai lamegai gi tautauta sumoda\u2019 offisiun niha. Ti ayudu para i gobietnu i mahuchom bisnis. 1.) Mas maribaha rinikohen kontribusion tax ginen i bisnis yan sueddon hutnaleros, 2.) Ma-umenta i numeron man-tai chechu sa\u2019 machum i bisnis. Makat na kinalamten lau mas makat i para un\u2019 sa\u00f1gane i prohimu na esta ti si\u00f1a un\u2019 empleague\u2019 pot baban kinalamten. <\/p>\n<p>****      <\/p>\n<p>Tana\u2019 fan ma-eduka famaguonta preparasion futuron niha. Hafa sustansia\u00f1a este na pinetsige? Obligasionta na ta preparaye fina\u2019 chochu\u2019 para \u2018an ha bira siha mage. Estague\u2019 un\u2019 asuntu na kulan ti sessu ta tuka kumu obligasion. Lau hu\u00f1gan obligasionta este \u2018sino tai bali todu animuta pot edukasion famaguonta.<\/p>\n<p>Ileghu na mauleg u guaha dina\u00f1a offisiat natibu pot para umatamtam este na asuntu. Rason? Debi u guaha disision hafa malago\u2019ta kumu halige yan pisun ekonomian Marianas. Yangin ilegta fakteria, hafa na klasen fakteria tasasa\u00f1gan? Kau i attikulu ginen hita mismu pat mas gi filan taimanu i fakterian magagu guine gi alacha siha na tiempu? Presisu este na uma-ina pot para tafan si\u00f1a plumaneha futuron famaguonta kontiempu. <\/p>\n<p>****      <\/p>\n<p>Otru asuntu pot pottanmonedan programan man-ritirau. Ti u fattu dies a\u00f1os siempre kohu i fondu. \u2018Nai hokog mames, debi u guaha disision taimanu masatba este na programa faborable para i man-ritirau. Obligau sa\u2019 megai uma\u00f1goghu este na modun pagamientu para mantension familia. <\/p>\n<p>****      <\/p>\n<p>Sigun as Guelun Fada\u00f1g humalom sagun ma\u00f1ahag yan tiau giya Luta gi mapos na semana. Puede i Saina ha bendise Tinian yan Saipan nu este na regalu. Maase\u2019 si Yuus sa\u2019 guaha mas talu fina\u2019 suette para lamasan familia siha. Gi hilu esperansa yan antau na bendision ginen todus u guaha mas alibiu gi ha\u2019anita. Sen mas si Yuus maase`!<\/p>\n<p>****<br \/>\n[I]<br \/>\nJohn S. DelRosario is a regular contributor to the [\/I]Saipan Tribune\u2019[I]s Opinion Section[\/I]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Chata\u2019an i haane. Homhum enteru i tanu. I manog man-atog gi papa\u2019 sin, kontodu paluma man-nahgu\u00f1g gi entalu chomchum ramas siha. Ha balutanyu un\u2019 sumen triste na si\u00f1iente lau ti si\u00f1a hu apunta hafa umestototbayu guihe na oga\u2019an. Esta hu suspecha kau guaha gi famaguonhu gai chinatsaga na malahyu-yu\u2019 fan mataghu.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-152660","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/152660","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=152660"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/152660\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=152660"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=152660"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=152660"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}