{"id":153215,"date":"2011-07-03T17:26:00","date_gmt":"2011-07-03T17:26:00","guid":{"rendered":"http:\/\/bca18ca2-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2011-07-03T17:26:00","modified_gmt":"2011-07-03T17:26:00","slug":"bca18cb5-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bca18cb5-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Mali\u00f1gon Konfiansa"},"content":{"rendered":"<p>&#8216;Nai mali\u00f1gu konfiansan kometsiante guine ni man-da\u00f1kulu fi\u00f1kas niha, ensegidas ha huchom bisnis niha ya ha bira siha tatte gi tanu niha. Ha batsalan huyo\u00f1g kase $5 biyon pesos ni hagas patte gi halom ekonomian iya Marianas.<\/p>\n<p>Este na sinisede i muna&#8217; dimu ekonomiata pagu. Estague&#8217; mina mas menos i pottanmonedan gobietnon iya Marianas. Hafa man-chogue para u malimienda este na chinatsaga?<\/p>\n<p>Lamegai siha na disareglu fumagchae&#8217; i los prohimu. Sumasaunau i taya&#8217; kabales na areglon hutnaleros ginen i gobietnon federat. <\/p>\n<p>Mas fini\u00f1ot este ni man-fatsu siha na areglon lai ni pumunu&#8217; appottunidat mamatinas ganansia gi man-bibisnis guine. &#8216;Nai esta ni mona ni tatte, ha huchum pettan niha ya man-hanau tatte gi tanu&#8217; niha. I mali\u00f1guta ganan otru lugat siha gi oriyata. I kuestion: Kau \u00f1gaian&#8217; talu na tiempu &#8216;nai u milalag mage gi tano&#8217;ta man-da\u00f1kulu fi\u00f1kas kometsiante? Ni unu si\u00f1a pumega kalulot\u00f1a guine na haguha.<\/p>\n<p>Ti hita ha&#8217; pumadese podu\u00f1g ekonomia. Kada unu gi estados siha giya America pinalolo&#8217;pu lokue&#8217; parehu pesti. Lau ensegidas man-akonsutta hafa na programa appruebau ya matutuhon man-machochu&#8217;. Ha dobla ensegidas ma\u00f1gas niha ya matutuhon pinetsigen ininan programa gi otru estados siha para umana fan setbe gi estados niha mismu.<\/p>\n<p>Ta diseseha mohon na taiguine linistun niha i man-ma&#8217;gasta gi inakuden chechu&#8217; linahyan. Lau puru akton abarambau tat kumu &#8220;pantie&#8221; famalaon yan biskileta. De dios mihu! Masotta probleman ekonomia mientras man-bakasiosion giya Palau. Na ti man-manhula&#8217; hamyu para in&#8217; adelanta linala&#8217; linahyan?<\/p>\n<p>Guaha este chechu&#8217;guenna lau debi u guaha fotmat na sensian kabayeru para ta fan arikohe pot para ta asegura na todus tumataitai parehu na pahina.<\/p>\n<p>&#8212; <\/p>\n<p>Pagu na haane i mina&#8217; sisientai siete a\u00f1os desde finagpu&#8217; geran dos guine. Megai man-dimalas guennau na gera, parehu ha&#8217; tautau-ta yan sindalu siha gi todu atmos banda. Da\u00f1kulu na destrosiu lau ni unu sumeha umaregla tatte linala&#8217; familia guine.<\/p>\n<p>Mafattu siha kuestion gi fina&#8217; akomparasion tiempun Japones yan Amerikanu guine. Gi tiempun i mefe&#8217;na (Japones) metgot yan homlu ekonomia\u00f1a iya Marianas. Este na areglon Japones kumonfitma modun linala&#8217; natibu gi bandan kutturan tanu&#8211;fangualuan yan peskan tasi.<\/p>\n<p>Matulaika este na modun linala&#8217; gi hinalom Amerikanu &#8216;nai megai gi tautau-ta madi\u00f1gu offisiun hagas kuttura guine ya man-machochu&#8217; para i Navy yan Interior. Desde ayu na haane ti parehu esta plaset yan modun linala&#8217; guine sa&#8217; memegai\u00f1a man-hutnanat entalu gobietnu yan praibet.<\/p>\n<p>Ta di\u00f1gu i asegurau na kutturan gualu yan peska pot para ta fan machochu&#8217; gi otru banda. Hu komprende i konbi\u00f1ienten i mapresenta gi nuebu na modun lina&#8217;la&#8217;. Lau mampos pagu mueye yan ti asegurau modun linala&#8217;ta piot sa&#8217; siempre mas menos chochu&#8217; guine. Hafa mohon hinasson miyu?  <\/p>\n<p>&#8212; <\/p>\n<p>Hu komprende naturat gi tautau &#8216;nai tinetpe lache. Lau ti hu komprende para umaletke asuntu ni kabales fumafana&#8217; hit pot taya&#8217; fondu gi kahan iya Marianas.<\/p>\n<p>Este na ma\u00f1an lamegai gi man-ma&#8217;gasta i mas na&#8217;mamahlau sa&#8217; oppan mafanue i publiku na estague&#8217; un&#8217; asuntun linahyan ni sumen seriosu lau memegai\u00f1a lumeletke buente pot mapot i asuntu. Lau, seha un&#8217; ratu ya un sumurisa unu ya mana&#8217; da\u00f1a yan unu siempre dos. Desde \u00f1gaian na miyon i unu yan unu na kuentas elementariu? De dios mihu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&#8216;Nai mali\u00f1gu konfiansan kometsiante guine ni man-da\u00f1kulu fi\u00f1kas niha, ensegidas ha huchom bisnis niha ya ha bira siha tatte gi tanu niha. Ha batsalan huyo\u00f1g kase $5 biyon pesos ni hagas patte gi halom ekonomian iya Marianas.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-153215","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153215","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=153215"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153215\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=153215"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=153215"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=153215"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}