{"id":15439,"date":"2012-05-07T05:21:24","date_gmt":"2012-05-07T05:21:24","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=15439"},"modified":"2012-05-07T05:21:24","modified_gmt":"2012-05-07T05:21:24","slug":"finatton-linala-miserable","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/finatton-linala-miserable\/","title":{"rendered":"Finatton Linala&#8217; Miserable"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Sige teti Primet Agua de Abrit gi mapos na semana. Hu lippan \u00f1aihon chinatsagaghu \u2019nai manguaife i freskon ma\u00f1glu\u2019. Lau ti apmam pumara ya numalu tatte i maipe taiguihe antes de kuaresma. Sumen na\u2019 fatigau.<\/p>\n<p>Mampos didog na chinatsaga tafafana ayu buente na todu maipe yan diskalintau kinalamten i linahyan siha gi enteru atkipelagon iya Marianas.<\/p>\n<p>Lau i mamamaila\u2019 na kondision miserable lamita patte isau i publiku sa\u2019 mampos konsentidot gi maseden mabotan parientela para che\u2019chu areglon otdin publiku. Pues mauleg ta pa\u00f1ot hafa i mamamaila\u2019 sa\u2019 ma\u00f1asaunau hit guine na dibina.<\/p>\n<p>Yangin mampos chatsaga kinalamten tautau giya Saipan, kuandu menos i man-gaige Tinian yan Luta ni fuetsau debi u fan man-apase mas guaguan na presiun nesessidat familia. Mas ha fu\u00f1ut i silensiu na patte gi hinasoghu. Makat hu aksepta lau estague\u2019 finatton ekun napu.<\/p>\n<p>Mampos man-diskuidau i man-ma-elihe gi che\u2019chu\u2019 linahyan. I man-apalo\u2019pu\u2019 siha na diskuidu gaige esta gi sagua\u2019 na kakaghalom. Tat ti umapatte dididi\u2019 gi paketen chinatsaga. Hakot ya un\u2019 dispacha sa\u2019 dudayu\u2019 kau malago hau mana\u2019 hassu nu i diskuidun representante ni hagas un\u2019 pega gi lehislatura yan administrasion para che\u2019chu\u2019 linahyan.<\/p>\n<p>Klaru ginen trompison diskuidu na trabiha chagu\u2019 i hagas ta diseha para ta gobietnan maisa hit. Buente estake ha fondugue\u2019 este na chinatsaga gi pisun familiata \u2019nai ta repara na lamayot patte hita umesague gi hechuran haye ta pepega kumu representanteta parehu ha\u2019 gi administrasion yan lehislatura. Tatnai sisida para ta fafana\u2019 doble diskuidu pagu.<\/p>\n<p>Hu diseseha na u guaha mas antau na inebaluan haye magahet kapas yan preparau para u petsige edukau yan kabales na konsiderasion adelantun linahyan. Mampos gueku i &#8220;biba&#8221; ya ti naho\u00f1g para fotmat na che\u2019chu\u2019 publiku.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Mafata\u00f1gaye Antau Na Abisu<\/p>\n<p>Dies a\u00f1os malofan, ma-abisa i kabesanten man-retirau (board) na u gef atan haye para u ayeg kumu konseheron man-inbestan fondun i programa.<\/p>\n<p>Ni unu humu\u00f1gog ayu na abisu na esta ensegidas ta kone\u2019 tatte. Dispues, ta dispensa ayu siha na kompania kontempu siakassu na guaha sinida\u2019ta lache bidan niha.<\/p>\n<p>Mampos man-doli hit gi hafa sessu asuntota. Ti man-listu hit umeku\u00f1gog satton na abisu sa\u2019 sessu tafa\u2019 tatu\u00f1gu\u2019 i tita tu\u00f1gu\u2019. Kulan hit i tres na man-bachet famaguon cha\u2019ka gi halom kusina. Dehemunos kau hafa ta sufa\u2019 kumu man-sige hit mona man-epinedu\u00f1g \u2019an soblan lamasan chumochu.<\/p>\n<p>Gaige na kumeke matmos i fondu gi halom tasin diskuidu ni kinenduse ni man-sabiun i Hegsu\u2019 i Deni. De dios na che\u2019chu\u2019 atrebisau i masusede.<\/p>\n<p>Debi Marianas u ketu\u00f1gu suma\u00f1gan dibuenamente haf\u2019 tiha tu\u00f1gu\u2019 pot no u aminsa, sin presisu, i lina\u2019la\u2019 publiku pot ha apotsu i asuntu. Estague\u2019 masusede i programan man-retirau \u2019nai hita mismu muna\u2019 lamen i programa. Pot fabot sa\u2019 linala\u2019 i man-retirau gaige esta gi puntan kantit.<\/p>\n<p>*****<\/p>\n<p>Otru siha asuntota<\/p>\n<p>\u2019Nai esta i batku karera de para u mafondun, magahet na ayu ha\u2019 si\u00f1a un\u2019 sa\u00f1gan i &#8220;chatmiyu fan luluhan?&#8221; Haf\u2019 na ti si\u00f1a un\u2019 soyu\u2019 i marineru na umayute i boti siha ya umatutuohon matransferin pasaheru? \u2019An malagu\u2019 hau matmos, hagu la\u2019mon lau pot fabot chamu kekehala\u2019 i pumalu papa\u2019 gi halom fache\u2019 kuchinada.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Kada sakan na un\u2019 sapet linala\u2019 i publiku, faktu kabales na tres a\u00f1os tatte \u2019nai un\u2019 lu\u00f1u\u2019 ha\u2019anen niha. Kuantu sakan esta deste ke man-mafondu hit gi halom tasin miserable? Kau magahet na kuerun kaiman lasas niha i man-gaige gi hegsu\u2019 i Deni?<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Giya Puntan Muchot, chumiliguagua\u2019-yu\u2019 as bihuhu \u2019nai sige ha dagau talayan tiau. Kada ha chuda\u2019 ginen i talaya i kinine\u2019\u00f1a siha, hu hafut gi halom unai ya sige hu hopyat para bai\u2019 disgonaf. Dispues hu lie\u2019 gi lachagu\u2019 gi sanlichan man-susulu\u2019 guihan dikiki\u2019 lau i trahen niha mampos antigosu.<\/p>\n<p>Hu sa\u00f1ga\u00f1gane si biuhu dispues haf\u2019 linie\u2019hu. Chumaleg ya ileg\u00f1a na i man-mofo\u2019na lokue guaha nesessidat niha ayu mina\u2019 man-estaba guihe. Ti hu komprende lau hu\u00f1gan magahet na i espiritun ma\u00f1ainata gaige ha\u2019 gi oriyata. Buente ayugue\u2019 na finanu\u2019en niha i para bai\u2019 tu\u00f1gu\u2019 na i peskan tasi hagas patte gi tradision natibu deste tiempun antigu.<\/p>\n<p>Lamegai siha hu fagcha\u2019e na eksperiensia yan espirtun man-mofo\u2019na. Lau megai\u00f1a besis lokue\u2019 \u2019nai hu pa\u00f1ot ales. Hu aksepta hafa gaige gi oriyahu. Yangin enfin siha i ma\u00f1ainata, pues sin ditension hu faisen dispensasion yan bendision niha lokue\u2019 gi mismu tiempu. Hu tu\u00f1gu\u2019 na man-gaige gi fihonhu ya siha mina\u2019 motmutyu\u2019 proteksion maseha manuyu\u2019 guatu guine siha na islas.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Un\u2019 pitbetsu sige ha butleha un\u2019 bachet na amku\u2019. Sina\u00f1gane gi hilu\u2019 pinasensia, &#8220;I bendisionhu u gaige giya hagu ihu pot no un\u2019 lalacha\u2019 gi tailayen he\u00f1umu&#8221;. Buenu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Sige teti Primet Agua de Abrit gi mapos&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-15439","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15439","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15439"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15439\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15439"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15439"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15439"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}