{"id":156596,"date":"2011-11-13T19:42:00","date_gmt":"2011-11-13T19:42:00","guid":{"rendered":"http:\/\/bd9eca97-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2011-11-13T19:42:00","modified_gmt":"2011-11-13T19:42:00","slug":"bd9ecaab-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bd9ecaab-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Politikan Uttimu Suspirus"},"content":{"rendered":"<p>Todu baba na tinituhon siempre baba lokue&#8217; uttimo\u00f1a. Kulan taiguine masusede gi mapos na semana &#8216;nai umanae&#8217; i ginen gobietno yan gobietno pagu (Juan N. Babauta yan Benigno R. Fitial) ni siyan kabesanten i pattidan republican.<\/p>\n<p>I intension i para umana fitme mas i pisun pattida huyu\u00f1g esta&#8217;i se\u00f1gso\u00f1g. Lau namatman sa&#8217; i membron republican gi lehislatura ti man-makombida para ayu na hunta &#8216;nai ma-elihe si Fitial kabensante. Lokue&#8217;, repara sa&#8217; ni unu gi dos (Babauta\/Fitial) lamauleg administrasio\u00f1a.<\/p>\n<p>Guaha chinatsaga gi este na tinilaika. Machoguen papa&#8217; tro\u00f1kun niyog i nuebu na areglu pot para umana&#8217; sulun halom si Fitial. Namase&#8217; sa&#8217; &#8216;nai sumuberu&#8217; halom, fuetsau ha pua huyo\u00f1g galon pot galon na hanom ginen sagan fan-o&#8217;mag republican. Hokog hanom ya memegai\u00f1a man-hanau ke umadalalag pumalapa gi halom tai sinahguan na swimming pool.<\/p>\n<p>I para u kone&#8217; halom na membron Covenant kase &#8216;nos kuantos. I para u dini\u00f1gu i republican pot guiya pagu kabesante, lamegai. Pues i unu hana&#8217; pinite mientras i otru ha aminasa sin presisu. Maseha hafa madisidi ni republican siempre u anog klaru hafa diniskontentun niha ni primera lehitimu. I tautau mama&#8217; tatautau yangin si\u00f1a ha sustene digno\u00f1a &#8216;nai ha embrasa todus. Para i man-machanda gi un&#8217; banda, na fan fitme hamyu gi disision miyu sa&#8217; mangai dignu hamyu.<\/p>\n<p>&#8212; <\/p>\n<p>Gi otru semana tutuhon i haanen gupot siha desde Thanksgiving Day. Sumen namagof na okasion kumu haanen familia gi enteru iya Marianas.<\/p>\n<p>Guaha dididi&#8217; chinatsaga kau para ta gasta pottanmonedan familia gi mafahan pabu &#8216;sino ta polu gi un&#8217; banda para apas CUC. Este na disision gaige gi matriatka yan patriatkan familia.<\/p>\n<p>Pesonatmente, ti mapot este na selebrasion giya guahu mismu. Esta listu i latan satdinas asaite para bai&#8217; fadene guennau na haane. Ti na&#8217;mamahlau sa&#8217; estague&#8217; na totche pabun mamoble guine gi tano&#8217;ta.<\/p>\n<p>I ginatbo\u00f1a este na selebrasion i ha tutuhongue&#8217; gi tinayuyot familia gi oran sena. Tanae&#8217; i Saina agradesimientu pot todu i bendisionta maseha sumen makat i kinalamtenta na biahe. Patte este na haane gi tradision relihionta ni ta abiba halom desde uttimon si\u00f1kuenta siha na sakan. Umafagcha&#8217; yan hine\u00f1geta kumu ma\u00f1gatoliku.<\/p>\n<p>Fan mannae&#8217; agradesimientu ya in&#8217; fan mangagau lokue mas bendision sa&#8217; siempre i Saina u gaige gi fihonta para u konsuela yan u pipet hit mona gi halom katma yan pagyun lina&#8217;la&#8217;. Guaha esperansa gi ina\u00f1gokota gi fitme yan tai achaigua na fuetsan i man-nanae&#8217; lina&#8217;la&#8217;. <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Hu e&#8217;eku\u00f1go siha i man-nuebu na attistan kantan natibu. Guaha man-mauleg, guaha lokue ni ma-alaguane tai suette gi diu. Lau polu pot chechu&#8217; animu. Mina&#8217; hu mente este sa&#8217; lamegai gi mantuge&#8217; man-atotpe mensahe gi halom mismu kanta. Pot ihemplo, ileg\u00f1a i unu na estague&#8217; listu para u hanau &#8220;sa&#8217; estayu&#8217; tiyamu&#8221;. Dispues mamaisen &#8220;hafa neni disposisionmu?&#8221; Ai, ihu, yangin esta madispacha hau, haf&#8217; na para un&#8217; kuestiona talu i palaoan hafa disisio\u00f1a?<\/p>\n<p>Sige mona, lamegai sineyu&#8217; para u fanachu i Chamorro ya umadefende i kutturan niha. Dididi&#8217; na&#8217;tatah i finaisen gi katkuet manera. Rason? Haye kumeke amot hit nu i kutturata? Na ti asuntu gaige gi sinatton natibu umeksisia kuttura\u00f1a dimas de u ke sahguan gi halom taru pot presetbasion? Pot ihemplo: I uttimu sasyan satbasion kuttura &#8216;sino tradision gaige gi usun i li\u00f1guahen Chamorro. Ahe&#8217; ti kuantu na konfirensia pot para ta repite i hagas man-mansa\u00f1gan desde alacha siha na tiempu.  <\/p>\n<p>&#8212; <\/p>\n<p>I modetno na linala&#8217;ta mampos kulan ha traba hit. Antes, tres pesus i apas kandet ya memegai\u00f1a gi ne\u00f1gkano&#8217;ta ginen i gualu yan tasi. Todu usuta mafattu ginen minasahalomta.<\/p>\n<p>Matulaika este fuetsau piot &#8216;nai humalom i &#8220;surcharge&#8221; ni fumufunas pottanmonedan familia antes de u fattu gi gima&#8217;. Dispues, guaha lokue ayudon food stamps para i numesessita lau ayudu ginen i kalaguag manman-apapase kontribusion tax halom gi kahan federat.<\/p>\n<p>Ti hu kuestiotiona i ayudon ne\u00f1gkano&#8217; gi tautauta pot rason na pot diskuidon man-ma&#8217;gasta na mangaige siha gi este na modun linala. Lau i puntu: megai obligasion familia ni humohogse kantida na tautauta. Ha inklusu apas hinemlo&#8217; deste setbisiu yan insurance, tatkilu&#8217; na apas kandet, tatkilu&#8217; na nesessidat familia siha, obligasion apas primet gima&#8217; familia. Lau gi mismu tiempu i pottanmondean familia entre tabla &#8216;sino seru. Aminasu siha gi modetno na linala&#8217; natibu.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>&#8216;Nai podu\u00f1g i kinalamten sasyan i tanu ni mafanana&#8217;an ekonomia, gigigu este yan ma-umentan chechu satbahe yan babarias gi enteru komunida. Lamayot patte gi este na problema fina\u00f1agu ni taya&#8217; chochu&#8217;. Ti na&#8217;magof este sa&#8217; oppan na diskuidon i man-ma&#8217;gas i tanu.<\/p>\n<p>Tineteka lokue kuantu malulog\u00f1a i prohimu gi finanaguen modun linala&#8217; espirituat. Yangin chatfitme gi pisu, pues un&#8217; ratu ha&#8217; gumama gi halom tado\u00f1g na tasin diskuidu &#8216;sino linache. Pot este na rason na presisu inna&#8217; fan madottrina i famaguon miyu mientras man-eskuekuela. Sumen fitme na finana&#8217;gue i para u yute&#8217; a\u00f1klan espiriuat pot no u lailai gi tadu\u00f1g na tasin babarias. Si Yuus Maase&#8217;, si JR.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Todu baba na tinituhon siempre baba lokue&#8217; uttimo\u00f1a. Kulan taiguine masusede gi mapos na semana &#8216;nai umanae&#8217; i ginen gobietno yan gobietno pagu (Juan N. Babauta yan Benigno R. Fitial) ni siyan kabesanten i pattidan republican.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-156596","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/156596","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=156596"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/156596\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=156596"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=156596"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=156596"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}