{"id":157299,"date":"2011-12-11T22:22:00","date_gmt":"2011-12-11T22:22:00","guid":{"rendered":"http:\/\/bdb496c5-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2011-12-11T22:22:00","modified_gmt":"2011-12-11T22:22:00","slug":"bdb496db-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bdb496db-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Mampos asgun i chalan"},"content":{"rendered":"<p>Gi talulu&#8217; gi halom kohu na kahan gobietnamentu, sige hit man-\u00f1gaha&#8217; hulu gi la\u00f1get para ta apogsu&#8217; haf&#8217; taimanu man-la&#8217;la&#8217; hit gi rimulinon sumen bahu na ekonomian tano&#8217;ta.  I man-hoben man-afaisen hafa mohon para futuron niha gi un&#8217; asgun yan ti asegurau na chalan? Guaha esperansa para siha? Hafa propiu na aksion si\u00f1a mapetsige pot para umakechule&#8217; tatte futuron niha mismu? Mauleg na asuntu lau siha ha&#8217; si\u00f1a umoppe ennau siha na kuestion.<\/p>\n<p> &#8212;<\/p>\n<p>Hagas man-manotisia hit para ta aregla asuntun abusun hutnaleros guine. Lau finagchae&#8217; bula fi\u00f1kas gi kahan Marianas. Ta letke i asuntu sa&#8217; oran gupot. Kada dia hit man-gupot. Uttimo\u00f1a man-machule&#8217;guan hit nu ayu na fuetsa i disposision immigrasion guine.<\/p>\n<p>Tinatiye este &#8216;nai ma-implementa sueddon federat guine. Dispues, pinalo&#8217;pu&#8217; &#8216;nai man-hanau i mas man-da\u00f1kulu na kometsiante ginen tano&#8217;ta. I hiniyo\u00f1g niha, ha batsalan huyo\u00f1g $3-5 biyon pesus ni hagas manaliliku&#8217; guine.<\/p>\n<p>I World Trade Organization ha baba i metkau para todu ginen iya Asia gi mabenden produktun niha. Este na disision pumunu&#8217; i bintahan iya Marianas gi mafabrikan magagu siha yan todu para u fan mamafatinas guine (manufacturing).<\/p>\n<p>Kau i miserable na lina&#8217;la&#8217; natibu i guinifen federat? Kau i diskuidon man-ma&#8217;gasta i premiun i publiku pagu?<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu mas \u00f1aba&#8217; konsiderasion asuntun publiku. Este na diskuidu mas lokue&#8217; didog na estau chinatsaga &#8216;nai ha pega ha&#8217;anen linahyan. Kau este uttimu rekueddon miyu nu i publiku ni hagas umensinahyau ayudu ginen i kabesanten i tanu&#8217;? <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>I futuron man-hoben kulan un&#8217; estoria &#8216;nai ma\u00f1oda&#8217; un&#8217; pitbetsun patgon un&#8217; pechun gi halom tanu&#8217;. Ha gu&#8217;ot ya ileg\u00f1a para u faisen i menhalom na amku&#8217; i se\u00f1gso\u00f1g kau lalala&#8217; &#8216;sino matai i pechun. Maseha hafa ineppe\u00f1a i amku&#8217;, para u chogue i atlibes. &#8216;An ileg\u00f1a matai, para u sotta, &#8216;an lalala&#8217;, para u tiges. Sige ha estotba i amku&#8217; estake inatan futmat ya ileg\u00f1a: &#8220;Lahihu, i pechun gaige gi dos patman kanaimu.&#8221; <\/p>\n<p>&#8212; <\/p>\n<p>Yangin i futuru, pagu, pues atan ya un&#8217; ebalua kau este na modun lina&#8217;la&#8217; in&#8217; guiguife? Maseha hafa ineppemu, cha&#8217;mu malelefa na sumasaunau hau guine na asuntu kumu botadot. Pagu na biahe, mauleg un&#8217; hassu kabales haye propiu na kandidatu fitme, edukau yan listu para u esgaihon i linahyan para i yanu na plaset linala.\u2019<\/p>\n<p>&#8212; <\/p>\n<p>Megai mampos seriousu na asuntun linahyan pagu kulan man-manununog gi tatten pisagra. Adahe para u ma-u&#8217;upus i sumen makat yan miserable na modun linala&#8217; gi se\u00f1gso\u00f1g siha. Gi mismu tiempu, todu tumu\u00f1gu&#8217; na ti este mapromesa i publiku gi ma&#8217;pos na eleksion. I inefrese, &#8220;better times&#8221;. Enfin, kuantu minagahet\u00f1a este na promesa gi linala&#8217; miyu pagu?<\/p>\n<p>&#8212; <\/p>\n<p>Maseha maletke i asuntu, ti matulaika i katgun responsablidat na debi u guaha satton na finacho&#8217;chu&#8217; i man-ma&#8217;gas plumaneha futuron i tano&#8217;ta desde ekonomia, hinemlu&#8217;, edukasion yan homlu&#8217; na kinalamten gi halom tautauta. Responsablidat este ni fina\u00f1agun i konstitusion. Pot fabot rinueba haf&#8217; kinemprenden miyu pot responsablidat offisiat publiku.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Sige si Pedro yan Juan Malas dumibate pot fuetsan tinayuyot.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a si Pedro Malas, &#8220;Ni unu gi ginagauhu mafattu ginen hilu&#8221;.<\/p>\n<p>Finaisen as Juan Malas, &#8220;Ke lau hafa ha&#8217; ginagagaumu Du\u00f1g?&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Para bai&#8217; gana i mas da\u00f1kulu na lottery giya America&#8221;.<\/p>\n<p>&#8220;Mamahan hau esta tekit para ennau na lottery?&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Ahe! Lau i puntu i para un&#8217; fan gagau gi tinayuyotmu&#8221;.<\/p>\n<p>&#8220;Ti u fattu ginagaumu mientras ti un&#8217; fafahan i tekit, pindehote!&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi talulu&#8217; gi halom kohu na kahan gobietnamentu, sige hit man-\u00f1gaha&#8217; hulu gi la\u00f1get para ta apogsu&#8217; haf&#8217; taimanu man-la&#8217;la&#8217; hit gi rimulinon sumen bahu na ekonomian tano&#8217;ta.  I man-hoben man-afaisen hafa mohon para futuron niha gi un&#8217; asgun yan ti asegurau na chalan? Guaha esperansa para siha? Hafa propiu na aksion si\u00f1a mapetsige pot para umakechule&#8217; tatte futuron niha mismu? Mauleg na asuntu lau siha ha&#8217; si\u00f1a umoppe ennau siha na kuestion.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-157299","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157299","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=157299"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/157299\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=157299"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=157299"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=157299"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}