{"id":159017,"date":"2012-02-19T18:19:00","date_gmt":"2012-02-19T18:19:00","guid":{"rendered":"http:\/\/be3dae62-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2012-02-19T18:19:00","modified_gmt":"2012-02-19T18:19:00","slug":"be3dae72-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/be3dae72-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Maseha Halom Chinatsaga"},"content":{"rendered":"<p>I Saina ha tagu&#8217; si Moses para u lagnos i Israelitas ginen Ehiptu (Egypt) pot man-matrarata kumu eskablu. Este i dignun tautau sumen guaguan. Debi un&#8217; unestu ya un&#8217; respetan maisa hau. Gigon masge&#8217; este giya hagu, un&#8217; tutuhon mandage kontodu inisaguen familiamu mismu.<\/p>\n<p>Piot ya un&#8217; u&#8217;usa&#8217; sensian dudus yan banida siempre un&#8217; sufa&#8217; achu&#8217; matti\u00f1gan gi halom chubasku. Dispues de machalapon malabidamu, makat un&#8217; reskata i hagas un&#8217; gogosa na reputasion-mu antes.<\/p>\n<p>Gi bandan lalahe, mas buente i ma\u00f1an chanseru ya kontodu kosas bisinumu un&#8217; has\u00f1gon sumaki para usumu. Na ma&#8217;agim korasonmu ya un&#8217; guatdia mauleg i dignomu &#8216;sino kulan hau machalapon basula gi kanton chalan. <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Todu klasen tiempu guaha para maseha hafa na okasion. Guaha tiempun maipe, uchan, pagyu, katma, afnu&#8217;, ma&#8217;te, nubladu, klaru, finattu, despedia, abundansia, hai&#8217;las, pue\u00f1ge yan haane.<\/p>\n<p>Gai tiempun brabu, mala\u00f1gu&#8217;, hoben, amku&#8217;, metgot yan da\u00f1ge&#8217;, Gaige-yu&#8217; pagu hihot gi tiempun kalun tomu. Da\u00f1kulun buraka &#8216;an matagu&#8217;yu&#8217; para bai&#8217; na halom i si\u00f1kuenta libra na kostat pugas ginen i kareta. Mampos esta makat piot sa&#8217; rusketiyu&#8217; pagu. A` Saina! <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Yangin unna&#8217; setbe galun banida gi destrosiun linala&#8217; tautau pues siempre u fattu ayu na ha&#8217;ane &#8216;nai mismu dandan-mu un&#8217; madandane. I para unna&#8217; fan para empleau pot taya&#8217; fondu ya un&#8217; chogue silensiu gi hilu&#8217; sinetsot, siempre un&#8217; ma-asi&#8217;i nu ennau na aksionmu.<\/p>\n<p>Lau yangin un&#8217; banidosuye, pues kulan i tanu&#8217; ni ridondou, nana\u00f1ga tareha-mu. Ti umah\u00f1au siempre un&#8217; finatoigue &#8216;nai mas ti un&#8217; ekspepekta. Este i minaipen tautau, sumen makat &#8216;an mattu giya hita mismu. Anog na trabiha ti ta komprerende i finu&#8217; i Saina &#8216;nai ileg\u00f1a chamu chechegue gi otru haf&#8217; tiyamu na un&#8217; machogue mismu. <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Kada &#8216;nos kuantos mesis, man-mahogse hit nuebu na hatsadan hanom yan kandet. I namatman i sensian no siakassu ginen i man-ma&#8217;gasta gi hegsu&#8217; i Deni. Ti masesiente haf&#8217; pinadesen tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g sa&#8217; hita umapasisiye ni apas utilidat, kareta, gaselina yan proteksion polisia.<\/p>\n<p>Hafa\u00f1agu este na ma\u00f1a difirensiau na kuttura gi entalu&#8217; siha yan i publiku sa&#8217; manguaguan sueddon niha ke mayotmente. Kau buente nina&#8217; fan ma-edut gigat niha na esta nina&#8217; fan malefa ti makomple promesan adelantu gi publiku.<\/p>\n<p>Yangin para u fan huyu\u00f1g na sakan umesalau &#8220;botayu'&#8221;, makat makonduse felis ennau na ginagau gi &#8216;nai mampos ha sa&#8217;pet i publiku gi halom tasin didog na linala&#8217; miserable.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I Saina ha tagu&#8217; si Moses para u lagnos i Israelitas ginen Ehiptu (Egypt) pot man-matrarata kumu eskablu. Este i dignun tautau sumen guaguan. Debi un&#8217; unestu ya un&#8217; respetan maisa hau. Gigon masge&#8217; este giya hagu, un&#8217; tutuhon mandage kontodu inisaguen familiamu mismu.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-159017","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159017","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159017"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159017\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159017"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=159017"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=159017"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}