{"id":161205,"date":"2012-05-13T19:53:00","date_gmt":"2012-05-13T19:53:00","guid":{"rendered":"http:\/\/bf83799a-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2012-05-13T19:53:00","modified_gmt":"2012-05-13T19:53:00","slug":"bf8379ae-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bf8379ae-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Pinadesen familia"},"content":{"rendered":"<p>Megai man-e&#8217;ensinahyau gi halom aplahcha&#8217; na sisomyan chinatsaga. I patriatkan yan matriatkan familia pumadedese dinilug tituka&#8217; gi hechuran hinasson satbasion gi halom lu\u00f1u ha&#8217;ilas. Sumen makat na mattiru gi halom mattiempun ekonomia ha fafana&#8217; i dos saina.<\/p>\n<p>Lamegai esta man-machule&#8217;guan nu i gima&#8217; familia ni ba\u00f1ku, Mas este na pinadese u inatisa ni baban tiempu. Kontodu sasyan familia &#8216;sino fi\u00f1kas u fali\u00f1gu gi halom mattiron iran chinatsaga. Makat na fina&#8217;pos na biahe para megai na tautau-ta.<\/p>\n<p>Fuera de maribahan oran cho&#8217;chu&#8217;, ileghu na konodu i otru asagua mana para gi checho&#8217;\u00f1a pot mahuchum i bisnis &#8216;nai machochochu&#8217;.<\/p>\n<p>Mattu i tiempu &#8216;nai presisu, pot satbasionta, na ta atan fotmat hafa mauleg tachogue pot para ta reskatan maisa hit sin pattisipasion i man-sabiun i hegsu&#8217;.<\/p>\n<p>Gi halom didog na rimulinon este na na chinatsaga, sige ta petsige sinparat inaligau para ta reskata machule&#8217; gima familia. Todu biradata mampos gueku i sineda&#8217;ta &#8216;sino apenanas antau na satbasion. Da\u00f1kulu lokue&#8217; mali\u00f1gon ina\u00f1goghota gi man-sabiun i Hegsu&#8217; I Deni. Ni haf&#8217; umachogue, taya ayudu para 0 publiku gi satbasion presisu na kosas familia tat kumu guma&#8217;.<\/p>\n<p>I ma\u00f1an man-sabiun i Hegsu&#8217; I Deni mampos namatman sa&#8217; un&#8217; tiempu parehu na fina&#8217; yanu &#8216;nai man-hihita manohge. Kau mampos kanifes i airen I Deni? <\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>U fattu guihe na eskalera &#8216;nai u guaha didog na diniskontentu ya u fa\u00f1ila&#8217; i binibun publiku. Ennau na guafe ti punu&#8217;un. Hafa para umasusede dispues seguruyu&#8217; na ti bonitu. Siempre u fan mahusga sin ditension i man-ma-elihe hafa na satbasion guaha para u ataha i miserable na lina&#8217;la&#8217; mayotmente. Debi u prepara siha umoppe i publiku. <\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Esta tana&#8217; sin fondu (bankrupt) i programan man-retirau. Pagu, ta akanteteha i MPLT para ta pega gi parehu estau estake todus tana&#8217; kosus enteru i gobietnamienton iya Marianas. Na ti guaha guine gi alacha man-offrese mas mauleg na ina&#8217;la&#8217; para i linahyan? Hafa na mampos ennau na ineffrese \u00f1a\u00f1gon kulan man-nina&#8217;ye chetnut udu i man-sabiu siha ni lumagnos ennau na offresimientu? <\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Yangin i tautau gai integridat ya malulog mauleg ni ma\u00f1aina\u00f1a, pues siempre u fan hassu kau magahet na hana&#8217; si\u00f1a man-ayuda gi sumen te&#8217;ug na probleman iya Marianas pagu. Kau magahet na naho\u00f1g ma-eduka\u00f1a para u fana&#8217; asuntu siha ni man-seriosu? Yangin tat seguru na unna&#8217; si\u00f1a, mauleg\u00f1a dalalagyu&#8217; ya tafananum suni, papaya, choda, kamuti yan fina&#8217; pinegsai. Mas da\u00f1kulo\u00f1a benefisiomu ke un&#8217; atrebi hau fuma&#8217; un&#8217; tu\u00f1gu i ti un&#8217; tu\u00f1gu&#8217;. Hafa mohon? <\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Sige i amiguhu kumahat gi kanton tasi ume&#8217;e suette laiguan yan tiau. Dispues de tres oras, ha birague&#8217; tatte gi kareta\u00f1a para u hanau para i gima. Buente ginacha&#8217; i prohimu. Ha offreseyu&#8217; dididi&#8217; aguas yan satmonetiyun. Na&#8217;magof sa&#8217; guaha para kelaguenhu yan dididi&#8217; ni para u dinilalag i sinahguan lateria (sitbesa)j. Hu faburese chupa yan fina&#8217; maneska. <\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>I tautau ni inadite seriosu na chetnot ya ma-atmite gi hospitat pot piligru estau\u00f1a, makat na gotpe parehu ha&#8217; para i mala\u00f1gu yan familia.<\/p>\n<p>Piot ya ti seguru i mediku kau u fatinas i prohimu dispues de 24 oras. Man-da\u00f1a hit gi un&#8217; banda gi hilu&#8217; tinayuyot na puede guaha adelantu gi sigiente dia para i mala\u00f1guta.<\/p>\n<p>Yangin presisu eksaminasion medikun espesialista, pues ma-atan manu mas chadeg na hospitat; kau Filipinas pat Hawaii.<\/p>\n<p>Guaha otru chinatsaga &#8216;nai debi uma-akompa\u00f1a i mala\u00f1gu: taya esta salape&#8217; para apas ne\u00f1kanu&#8217; i prohimu. Debi i familia u prebeniye este na nesessidat.<\/p>\n<p>&#8216;Nai felis hinanau i mala\u00f1gu, hu\u00f1gan si\u00f1a manamago\u00f1g i chetnot\u00f1a. Lau ni \u00f1gai&#8217;an &#8216;nai u parehu yan i orihinat na kondision &#8216;nai brarabugue&#8217;. Todu siempre kinalamten para mona ma-utut sin ditension. <\/p>\n<p>****<\/p>\n<p>Este i probleman korason hu soda&#8217; na gaige gi haga&#8217; lamegai na familia guine. Dos masusesede gi este na chetnot: I unu finanu&#8217;e hau gi hechuran pinadesen bulachon ulu, putin pechu yan chathinago\u00f1g. I segundu, sentaya&#8217; se\u00f1at\u00f1a ya ayu ha&#8217; para un&#8217; padese &#8216;nai podu\u00f1g hau. Este i segundu i mas na&#8217;ma\u00f1au &#8216;an inaminasa i tautau.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i mediku na este na chetnot tai relasio\u00f1a yan i klasen ne\u00f1kanu&#8217; ni ta benefifisia. Gaige gi haga&#8217; familia ya solu manera ni para si\u00f1a ta ataha i para ta tulaika sentadata ya tana&#8217; guaha eksisiu pot lumenos tres biahe gi semana.<\/p>\n<p>Este lokue&#8217; i daibites, gaige este gi haga&#8217;. Repara sa&#8217; gigon ta gacha&#8217; 45 a\u00f1os, ta tutuhon man-mamadese entre senyomug &#8216;sino masogsug. Piot ya duru un&#8217; fada&#8217; i fina&#8217; mames, asiga yan mantika. Siempre un&#8217; famadese mas ke &#8216;nai unna&#8217; guaha dididi&#8217; inadahe.<\/p>\n<p>Gi todu este, hagu ha&#8217; solamismu i kapitan batkomu. Todu disposison, gaige giya hagu kau un&#8217; mas homlu&#8217; &#8216;sino mala\u00f1gu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Megai man-e&#8217;ensinahyau gi halom aplahcha&#8217; na sisomyan chinatsaga. I patriatkan yan matriatkan familia pumadedese dinilug tituka&#8217; gi hechuran hinasson satbasion gi halom lu\u00f1u ha&#8217;ilas. Sumen makat na mattiru gi halom mattiempun ekonomia ha fafana&#8217; i dos saina.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-161205","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161205","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=161205"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161205\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=161205"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=161205"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=161205"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}