{"id":16151,"date":"2011-10-24T06:51:15","date_gmt":"2011-10-24T06:51:15","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=16151"},"modified":"2011-10-24T06:51:15","modified_gmt":"2011-10-24T06:51:15","slug":"hailas-gi-tanu-natibu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/hailas-gi-tanu-natibu\/","title":{"rendered":"Ha&#8217;ilas gi tanu&#8217; natibu"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>I tiempu sumen chatsaga. Fuetsau man-arikohe i familia sa\u2019 estague\u2019 na tiempu \u2019nai fuetsan todus gi papa\u2019 un\u2019 atuf i mas fitme yan asegurau na tradision satbasion natibu. Estague\u2019 fitme na finanaguen ma\u00f1ainata piot \u2019nai tafagchae\u2019 didog na chinatsaga: gineftau yan satton na dina\u00f1a familia.<\/p>\n<p>Kumu satten kadun to\u2019la\u00f1g este, pues ni pigu\u2019 taya\u2019 gi fondu sa\u2019 magulusune i mamauleg\u00f1a ni boys pot para umana\u2019 lapotput i mantikan lama\u00f1ana gi singturan niha. Man-lolosus mientras sige hit man-ugu\u00f1g inensinahyau gi halom sadog aplacha yan miserable na chinatsaga.<\/p>\n<p>I ma\u00f1aina fuetsau mafa\u2019 subrekatgun niha palu obligasion ginen famaguon niha piot ayu i man-tai che\u2019chu\u2019 ni pagu mana\u2019 fan papara ginen bisnis ni humuchum pettan niha. Todu atmos grupo pumadedese ma-utot oran cho\u2019chu\u2019. I mas da\u00f1osu na guafen lagu\u2019 botkan sige ha\u2019 halom gi salan familia siha. Mientras mas maribaha i numeron bisnis, mas lokue\u2019 maribaha i fondu gi kahan Marianas. Siempre u fattu ayu na ora \u2019nai taya\u2019 otru manera ke para u mana fan para lamegai na empleau gi todu atmos banda, gobietnamentu yan praibet.<\/p>\n<p>Yangin ha danche hit este na hinalom guafen botkan, tat halige ti u fina\u2019 apu dispues. Estague\u2019 na mattiru i hagas umestotbayu\u2019 sa\u2019 hu tu\u00f1gu\u2019 klaru na mamamaila\u2019.<\/p>\n<p>Dimas de u sige mama\u2019 eskusu i administrasion pot gaston i nuebu na programan food stamps (SNAP), debi fuetsau u chadike umabiba mage sa\u2019 taya\u2019 bida\u00f1a benefisiosu para una\u2019 guaha fi\u00f1kas yan cho\u2019chu\u2019 guine.<\/p>\n<p>Pot este na rason na mantai che\u2019chu\u2019 i tautau-ta. Pot este na rason na lamegai esta man-ma\u2019amot ni primet na gima\u2019 familia. Ti ho\u00f1giyun para umasusede este ya no siakassu i man-sabiu siha i Hegsu I Deni. Pot fabot sa\u2019 ti suttayon na chiban Anatahan i mangaige gi se\u00f1gso\u00f1g siha. Man-tautau kabales taimanu hamyu mismu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Kulan man-malefa na hagas man-hihita manohge gi parehu na plaset. I un\u2019 benefisiosu na esperansa gi korason yan ditetminasion tautau-ta gaige na fitme ina\u00f1gukon niha gi disposision i Saina. Ti i Saina ni sumen goflie\u2019 hit mina\u2019 taiguine pinadesisita pagu. Ginen i man-ma\u2019gas tano\u2019ta ni ma-embrasa i potsaiyon na ma\u00f1an no siakassu, diariamente.<\/p>\n<p>Pot ginen este na ina\u00f1gogku yan esperansa gi Saina na achgha\u2019 man-e\u2019ensinahyau hit, ta prekura diariu muna\u2019 guahaye familiata siha ginen katkuet koyentura desde gualu, peskan tasi, kasadules, yan otru offisiu siha. Mu\u00f1ga man-hinala\u00f1g sa\u2019 siempre u fattu ha\u2019anita \u2019nai para ta dispone sin ditension i para u fana\u2019lu tatte gi mismu plaset i sabiun i Deni.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Sige maguadog haf\u2019 taimanu na ha didibi i administrasion poku \u2019mas \u2019menos $300 miyon pesus i programan man-litirau. Oppan dispues i chatkonsidera siha na lai ni lumu\u00f1u i programa ni inapprueban lehislatura yan gobietnu siha deste 1984. Un\u2019 appruebau na lai dumispensa i administrasion ginen este na obligasion. Mauleg ta ketu\u00f1gu\u2019 haye este siha na kabayherus maseha pot para ta destiladu para Anatahan \u2019nai lologlug ha\u2019 trabiha i butkan gi sanhalom. Yangin u pagpag ya mandinagau huyu\u00f1g gi tasi, pues espiha kau si\u00f1a man-mamokat hamyu tatte Saipan.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Sige i man-da\u00f1au na man-ma-elihe matantan kestat niha pot i mamamaila\u2019 na eleksion. Lamegai ti lumie\u2019 na gaige esta i guafen i fetti na sentimienton publiku kontra siha gi papa\u2019 satgen niha.<\/p>\n<p>Para hafa ta pasalista amanu \u2019nai man-lotgun hamyu pot diskuidu. Kada unu atan maisa hau kau guaha chechomu sustansiau para un\u2019 esgaihon i man-mamadedese ginen hechuran hoyun esklabon ekonomia pagu. Yangin i ineppemu taya\u2019 sa\u2019 tai sinahguan katpetamu fitme na ineppe, pues mauleg\u00f1a un\u2019 litira hau boluntariumente ginen i plasan publiku.<\/p>\n<p>Yangin taya\u2019 bidamu benefisiosu para i publiku, ti listu lokue\u2019 i publiku dumukan mona amakamu. \u2019Inti\u00f1gu\u2019 yan in\u2019 dimemoria kulan tatten patman kanai mame i da\u00f1u siha ni esta machuchuda\u2019 ginen pusuelon mame.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Humanau un\u2019 mapotge umalie\u2019 yan un\u2019 suruhanu. Era malagu\u2019 kumetu\u00f1gu\u2019 kau lahe pat palao\u2019an para neni\u00f1a. Nina\u2019 halom gi un\u2019 fina\u2019 guma\u2019 sin. Ninaye\u2019 la\u00f1an niyog ya sige yinalaka\u2019 hulu\u2019 yan papa\u2019. Dispues sina\u00f1gane na u minagagu. Finaisen i suruhanu hafa para patgo\u00f1a. Ineppe: &#8220;Esta hu tu\u00f1gu. Kumu ti lahe pues palao\u2019an&#8221;. De dios sa\u2019 tabla!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author I tiempu sumen chatsaga. Fuetsau man-arikohe i familia&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-16151","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16151","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16151"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16151\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16151"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16151"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16151"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}