{"id":161718,"date":"2012-06-03T19:06:00","date_gmt":"2012-06-03T19:06:00","guid":{"rendered":"http:\/\/bfa021a2-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2012-06-03T19:06:00","modified_gmt":"2012-06-03T19:06:00","slug":"bfa021bb-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bfa021bb-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Bien saludu para i sindaluta"},"content":{"rendered":"<p>Gi mapos na semana selebrasion Memorial Day gi enteru iya America. Un&#8217; ma&#8217;gas na ha&#8217;ane mase\u00f1ala para todu sindalu ni man-dimalas gi gera deste antes. Estague&#8217; na sudadanu i umatotga suprimu na sakrifisiu pot para una&#8217; fan libre hit diariu.<\/p>\n<p>Man-gai familia, asagua yan famaguon, ni madi\u00f1gu pot para u madefende interes tanu&#8217; niha gi katkuet gera. Ni unu sumeha. Konsidera &#8216;an dinanche i prohimu bala ya duru mahag&#8217;ga&#8217; sinparat. I mediku yan infetmera todu atte machogue&#8217; para u mana&#8217; la&#8217;la&#8217; lau dimalas.<\/p>\n<p>I lagu&#8217; i asagua\u00f1a sige milalag sinparat gi entalu&#8217; kulot patte agaga&#8217; na bandera siha ni man-mapega gi otru ata&#8217;ut ni parehu man-dimalas. I plaset &#8216;nai man-mahafot ha signififika un&#8217; likidu na hatdin pas ya pisun linibre pot sakrifisiun niha. Si Yuus Maase&#8217;!<\/p>\n<p>Gi todu pot todu, kada sindalu unu ha&#8217; gaige gi inaga\u00f1g\u00f1a gi halom estrakada, &#8220;A`Saina ayuda-yu'&#8221;. Ta tayuyute siha yan familian niha sa&#8217; mamirese gineftau bendision ginen i korasonta pot suprimu na sakrifisiu ni machule&#8217; pot para tafan libre.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>[B]Dibinan man-ritirau[\/B]<\/p>\n<p>Sige man-adulalag i administrasion, lehislatura yan aktibu na membron progeraman man-ritirau gi oriyan sasyan gi disposision kontribusion membro.<\/p>\n<p>I administrasion ha disidi, sin konsimienton i membro, na para u transfere i los prohimos halom gi sisteman US Social Security. Ha nesessita i salape&#8217; membro pot siakassu man-masede man-mamahan halom gi un&#8217; programa &#8216;nai si\u00f1a ma\u00f1aunau siha.<\/p>\n<p>Komprendiyon i intension, lau kau man-mafaisen i membro pot intension para umana&#8217; fa\u00f1aunau gi USSS? Hu\u00f1gan, mauleg na intension lau kau i yinauyau pot ti man-malagu&#8217; i membro ma\u00f1aunau?<\/p>\n<p>I para u fa\u00f1aunau gi USSS ha sedi i membron man-gai keble para apas i mas man-presisu siha na nesessidat &#8216;an man-ritirau. Yangin ti man-halom pues siha u kinatga futtunan niha gi hafa mana&#8217; sah\u00f1ge para &#8216;an man-mattu gi idat 65 a\u00f1os.<\/p>\n<p>Pagu yan mauleg\u00f1a siha gi disposision kontribusion niha mismu, pues debi umakonbinse i administrasion yan lehislatura ni intension niha dibuenamente.<\/p>\n<p>Guaha programa gi papa&#8217; USSS ni si\u00f1a ma\u00f1aunau i man-aktibu na membro. Estague&#8217; un&#8217; appottunidat ni debi uma-esplika ni USSS. Seguruyu&#8217; na yangin makomprende kabales, siempre faborable na disision u huyu\u00f1g ginen aktibu na membro.<\/p>\n<p>Gi pagu, kulan todu atmos banda mamomokat gi hilu&#8217; trosun ais &#8216;nai man-hasulon pot taya&#8217; kabales na infotmasion ginen USSS gi hafa &#8216;nai si\u00f1a ma\u00f1aunau i aktibu na membro. Pinasensia yan esplikasion pot este na programa debi u satba maseha hafa na dinida gi membro.<\/p>\n<p>[B]Ti tu\u00f1gu&#8217;un haf&#8217; mamamaila&#8217;  [\/B]<\/p>\n<p>Animu i che&#8217;luhu mananom yan mamogsai. Trabiha pa&#8217;gu ha tututuhon offisiun tradision. Macho&#8217;chu&#8217; gi halom hatdin deste oga&#8217;an esta&#8217;i minachum atdau. &#8216;An pupue\u00f1ge hu da\u00f1ae&#8217; gi man-grasiosu siha na konbetsaion. Dispues de ma\u00f1gahulu&#8217; yan man-mamatkilu i pinegsai siha gi sagan niha nai hu tulusyu tatte giya hame.<\/p>\n<p>Sumen na&#8217; tra\u00f1kilu hinassu i silensiu yan gatbu na minachom atdau, i anine\u00f1g ramas tro\u00f1ku kontra i diffirientes kulot mapagahes gi sanlagu yan uttimu katen pajaru gi la\u00f1get. Mas un&#8217; siente i fina&#8217; lanchu &#8216;nai guaha dispasiu na asu ginen kusinan sanhiyu\u00f1g. Esta na&#8217;mahala\u00f1g &#8216;an ha kone hit tatte gi un&#8217; poblen guma &#8216;nai man-malulog hit sensian hinimidde yan fitme na pisun espirituat ni ma\u00f1ainata. <\/p>\n<p>Matompu&#8217; hinasoghu &#8216;nai sige hu adibina hafa mohon mamamaila&#8217;? Todu kinalamten guine entre mamatmos gi taya&#8217; fondu &#8216;sino pagu madeklalara emerensiha. Klaru na tadu\u00f1g na tasin chinatsaga pumalolopu&#8217; ha&#8217;anita. Hokog fondu gi kahan publiku. Gi mismu tiempu mas ti apasiyon i gaston nesessidat setbisiu siha tat kumu hinemlo&#8217;. Guaha na asuntu komprendihyon, guaha na&#8217; fatigau, yan kontodu ti satbayon.<\/p>\n<p>Todu pot todu, i siklun lina&#8217;la&#8217; parehu na eku deste antes. I pa\u00f1gpa\u00f1g napu gi rubentasion u oppan diariu, i atdao u kahulu&#8217; gi saga\u00f1a &#8216;an oga&#8217;an ya umachum gi pupue\u00f1ge. I nesessidat i tautau tai finagtus. Gaige gi patman kanaita hafa dinisehata para futturon famaguonta.  Gaige gi patman kanaita! <\/p>\n<p>&#8212; <\/p>\n<p>Sige kuentos akacha gi entalu man-amigu siha ginen Luta, Tinian yan Saipan. Malabla Luta pot magotde ruplanon dikiki&#8217; gi primet biahe &#8216;nai tumunog. Masaulag Tinian pot todu man-mamatcha maseha para i kemun sanhiyu\u00f1g. Era buente pot hinalom Marinu guine gi alacha. Mafa&#8217;um Saipan haf&#8217; na kada Bietnes pagamientu man-huyu\u00f1g i tro\u00f1kun atbot siha gi Beach Road? Tabla!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Mafaisen si Pedro Malas haf&#8217; ya ti sinede as kayu para u halom gi pettan i la\u00f1get. Ileg\u00f1a, &#8220;Na\u00f1ga ayu na ha&#8217;ane &#8216;nai miyon pot miyon na Chinu man-matai. Tohge gi kanton potta ya gigon sumikat si Du\u00f1g hagu halom sa&#8217; libre hau&#8221;. Na\u00f1ga Du\u00f1g sa&#8217; guaha ha&#8217; kameran mubi (movie) guihe hulu&#8217; lokue&#8217;. De dios!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi mapos na semana selebrasion Memorial Day gi enteru iya America. Un&#8217; ma&#8217;gas na ha&#8217;ane mase\u00f1ala para todu sindalu ni man-dimalas gi gera deste antes. Estague&#8217; na sudadanu i umatotga suprimu na sakrifisiu pot para una&#8217; fan libre hit diariu.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-161718","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161718","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=161718"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/161718\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=161718"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=161718"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=161718"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}