{"id":17248,"date":"2011-09-05T02:02:18","date_gmt":"2011-09-05T02:02:18","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=17248"},"modified":"2011-09-05T02:02:18","modified_gmt":"2011-09-05T02:02:18","slug":"priniponen-mapunu-ayudu-gi-man-namase","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/priniponen-mapunu-ayudu-gi-man-namase\/","title":{"rendered":"Priniponen mapunu&#8217; ayudu gi man-namase&#8217;"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Unu gi kuattru na priniponen para umasatba probleman fondun programan man-ritirau i para umapunu\u2019 ayudu para i man-mala\u00f1gu yan mas man-na\u2019mase\u2019.<\/p>\n<p>Esta hu upus sasalaguan para bai\u2019 ke komprende kau magahet i estorian gaseta. Rason? Hafa na para i mas man-namase\u2019 linala\u2019 niha para in\u2019 itut ayudu ni maresisibe pagu? Anog klaru hafa na karetatibun tautau hamyu, parehu ha\u2019 i membron i board programan man-ritirau yan konsuttadot miyu.<\/p>\n<p>Kau si\u00f1a in\u2019 faisen \u2019nos kuantos administrasion yan lehislatura tatte kau este na premiu sineda\u2019 niha i para u fan masen punu\u2019 i man-mala\u00f1gu? Kau justisia para i man-mala\u00f1gu na siha pagu para u kinatga malabidan niha gi ma\u2019pos na trenta\u2019i dos a\u00f1os? Kau este na prinipone solu nina\u2019 si\u00f1an i programa yan offisiat publiku i para in\u2019 \u00f1ikut haanen mas man-na\u2019mase\u2019?<\/p>\n<p>Megai gi entre man-mala\u00f1gu esta kulan man-masimientu tatautau niha kontra wheel chair, diariu. Megai lokue\u2019 umususune dialysis tres biahe gi semana para u fan makula haga\u2019 niha. Kumeke ileg\u00f1a este na kondision na matai re\u00f1ihion niha mina\u2019 mana fan gagas haga\u2019 niha ginen i makina.<\/p>\n<p>Dalai ya taiguenau he\u00f1un miyu i para i mas man-tai nina\u2019 si\u00f1a finenina para in\u2019 sen punu\u2019 linala\u2019 niha. Faisen ayu siha na gobietno yan lehislatura i fumata\u00f1gaye i apas kontribusion hafa mas gaige gi ma\u00f1gas chininan niha ke este na diskuidu i pumalolopu\u2019 hit pagu. Lastima i promesan para uma-adelanta haanen i linahyan. Este pagu na sasalaguan guinifen miyu?<\/p>\n<p><strong>\u2019Nai a\u00f1glu\u2019 i tipu\u2019 paraisu<\/strong><\/p>\n<p>I gaston utilidat, fuetsau ha huchum lamegai na pettan bisnis siha guine. I H-Mark uttimu humuchum-gue\u2019 pot este dichu na rason. Ileleg\u00f1a na inipos guaguan i apas kandet na esta ti sinedegue\u2019 mamatinas ganansia.<\/p>\n<p>Este na sentimentu ha ta\u2019lon umeku (re-echo) finu\u2019 otru siha man-lada\u00f1kulu na kometsiante ni dumi\u00f1gu tano\u2019ta guine gi alacha. Yangin ni ganansia, tat bali\u00f1a sumaga yangin puru ha\u2019 para huyu\u00f1g. Mas guaguan bumisnis guine giya Marianas!<\/p>\n<p>Este na chinatsaga, mampos ha estotbayu\u2019 port rason na yangin taya\u2019 adelanton i tetehnan na tropan kometsiante, pues a\u00f1goghu na mas kohu i kahan iya Marianas. Guse\u2019\u00f1a fuetsau lamegai na empleau u fan madispacha ginen che\u2019cu\u2019 niha gi ti apmam yan pagu.<\/p>\n<p>I komunidan bisnis kulan makenaria yan haga\u2019 i tanu\u2019. Gigon fontun ya sumaunau ma\u00f1ufa\u2019 matti\u00f1gan, pues ti chagu\u2019 gi santatte \u2019nai man-gaige hit mamifila para ta yoguan maisa hit gi kantit dibi.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Atan ya un\u2019 gef atan<\/strong><\/p>\n<p>I man-guelota tat mattiru ti masu\u00f1gon pot i manatatte na famaguon niha. Todu klasen minamahlau machah\u2019lau dibuenamente. Lau ni unu man-isague pot man-gaige ha\u2019 i pidasus niha gi santatte.<\/p>\n<p>Maseha mamoble, ni unu umatrebigue\u2019 tumulaika i pisun onrau yan antau na tradision natibu. Todu i mas man-didog na chinatsaga masu\u00f1gun gi halom chubaskon linau yan dilubiun pineble. Ayu ha\u2019 premiun niha i man-gaige hit guine pot ginen pinasensian yan mines\u00f1gon niha.<\/p>\n<p>Yangin un\u2019 la\u00f1gag tumulaikan \u00f1aihon linala\u2019 tradision tanu\u2019 pot attifisiu yan ma\u2019lag na guinife ni hagas ti hayuta, pues repite finu\u2019 un\u2019 kantata ni ilegna, &#8220;&#8230;lau ti si\u00f1a hu tulaika sa\u2019 tat mas gefsaga, kumu ayu siha na islas i islas Marianas.&#8221;<\/p>\n<p>Gi finu\u2019 un\u2019 amku, &#8220;Esta listuyu\u2019 humanau. Unu minagofhu i ni unu gi famaguonhu huna\u2019 tekun pot malabidahu ti kombene&#8221;. Mauleg ta su\u00f1gun hafa guinahata sa\u2019 bira birada guaha ha\u2019 siempre mas antau na rinispueta gi halom maseha hafa na chubasku.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Puti finapos un\u2019 poblen guma\u2019 lau man-magof yan ma\u00f1gontentu ham gi todu mattiru ni in\u2019fagchae\u2019 mona. Taya\u2019 yanu na plaset yan lamegai fina\u2019 hagu\u2019 gi tanu\u2019 mamoble. Entre gualu, tasi yan tadu\u00f1g na halom tanu in\u2019 bisita pot prebinsion familia.<\/p>\n<p>Man-eskuela ham antes sin school lunch program. Lokue\u2019 in\u2019 lachai gumulusune sin petmission tinanom estudiante siha fioles, tumates, abuchuelas yan otru siha fina\u2019 golai. Kontodu asigan guaka in\u2019 kanu\u2019 kulan totchen golai ni in\u2019 saulag ginen i hatdin estudiante. Daflogue, dispues na chadeg hau guatu i drinking fountain antes de mina\u2019 dos na kampana. ***<\/p>\n<p>Ai, sali ham ni dumi\u00f1gu i gima\u2019 an oga\u2019an sin alimientu de man-\u00f1gaha\u2019 hulu\u2019 gi la\u00f1get. Dispues de eskuela yan doktrina, tulus hau para i gualu esta\u2019i minachom atdau. Famokat tatte gi gima\u2019 ya un\u2019 alulaye tarehamu antes de sena, lisayu, yan estudiu. Lau ni unu sumeha ginen pinitsigen presisu siha na tinagu\u2019 yan antau na finana\u2019guen ma\u00f1ainan mame.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>\u2019An chatagmag, inna\u2019 masa i amotsa gi oran \u2019las kuattro antes de oran misa gi hilu\u2019 foggun hayu. De hemunos kau chata\u2019an yan mama\u00f1glu, debi i amotsa u masa. Me\u2019nan foggun hayu-yu\u2019 ni makreansa \u2019sino malulug muna\u2019 masa sentadan familia. Man\u00f1ge na hinegsa i manalagun hilu\u2019guafe. Buente ayu na sumen man\u00f1ge, todu nina\u2019lagun nana. Ha payune uson guafe gi finatinas\u00f1a siha.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Megai gi entre man-chai idathu chumage la\u00f1an \u2019an aflitu ni mana\u2019ye gi hilu\u2019 mamaipe na hinegsa\u2019 yan dididi. soyu\u2019. Hombre, bokan poble pot taya\u2019 totche. Guaha na tiempu \u2019nai hu imbelekeruye pot ginacha\u2019 kulan hu ta\u00f1gan naihon pot para \u2019bai na satisfechu paladathu. Paire na amotsa ke Breakfast of Champions!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Hu soda\u2019 un pupue\u00f1ge i amku sumesena kihadas yan ilun un\u2019 da\u00f1kulu na dofin ni mana\u2019 masan masaha\u00f1g gi hilu foggun. Sumehayu lau dipsues hu chule\u2019guan ni na\u2019\u00f1a sa\u2019 ai na pairen boka piot ya un\u2019 totche gi fina deni ni esta malala\u2019et ni pinika\u00f1a. Diberas, deste ayu na tiempu hu usune muna\u2019 gasgas ilun dofin yan kachu\u2019 sa\u2019 paire na sentadan poble.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>\u2019Nai macho\u2019chu\u2019yu\u2019 antes gi Saipan Stevedore muna\u2019 tunog kostat nobienta libra na simientu tula noche, sige hu adu\u2019 kau guaha oran sena. Mattu dispues oran boka. Gi halom kusina, estaba dos kalahen kaddun tola\u00f1g guaka yan man-da\u00f1kulu siha na pidasu.<\/p>\n<p>Pot primet biahe \u2019nai hulie\u2019 man-da\u00f1kulu na pidason tola\u00f1g man-makadon machaleg \u2019sino sa\u00f1karon. Ileg\u00f1a un\u2019 amku\u2019 na para bai\u2019 fanhakot \u2019sino dimalasyu. Ensegidas hu chule\u2019 patteghu ya sumuhayu. Hu birayu\u2019 para bai\u2019 fa\u00f1ule\u2019 talu lau esta fondun satten ha\u2019. Ha aga\u00f1gyu otru amku\u2019 para bai\u2019 chule\u2019 sebla\u00f1a. Haf\u2019 na sentadan tiempon Samson.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Man\u00f1ge\u2019 magahet sentadan natibu lau mi-sustansia tat kumu mantika yan esta fafa\u2019et ni kantidan asiga. Guaha lokue\u2019 na mamames pot inipos ayinomoto\u2019. Para un\u2019 si\u00f1a chumochu\u2019 bokan natibu debi un\u2019 makalamya yan lokue\u2019 mu\u00f1ga ma-ambentuye sa\u2019 hagu ha\u2019 dada\u2019da\u2019. Gigon un\u2019 daflogue i kaddon tola\u00f1g, mauleg\u00f1a chamu a\u2019asun gi menan television sa\u2019 haf\u2019 siempre na mapotge babuen Buninas hau dispues de un\u2019 mes.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Gi lanchon Tagpochau, in\u2019 kreni kase dose ni man-mamigan na uma\u00f1g da\u00f1kulu. In\u2019 tinu ya in\u2019fa\u2019 totchen taloane. Paire na boka hombre hana\u2019 fan losus ham todu gi halom tinanom sunen bisaya. Adahe na losus, hombre tautau mona\u2019 sinigun ni estotbun lanan abune.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Unu gi kuattru na priniponen para umasatba probleman&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-17248","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17248","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17248"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17248\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17248"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17248"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17248"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}