{"id":174920,"date":"2014-01-06T20:51:00","date_gmt":"2014-01-06T20:51:00","guid":{"rendered":"http:\/\/c28a0864-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2014-01-06T20:51:00","modified_gmt":"2014-01-06T20:51:00","slug":"c28a0878-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/c28a0878-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"2014: Felis A\u00f1o Nuebu"},"content":{"rendered":"<p>Dispues de dumeskansa milag felisitasion gi saga\u00f1a, man-ensinahyau hit para ta e`e\u00f1gulu` haf` gaige gi ge`hiyu\u00f1g. Potput na halom tanu` gastu piot kontra fuetsan pottanmonedan familia. Kase sakan esperansa kontra esperansa.<\/p>\n<p>Mampos oppan pinadesen publiku deste mapos na sakan. Makat ta tampe sa` ti malumot. Machalapon gi todu lugat guine. Dispues klaru gaige gi matan i tautau makat yan miserapble na sapet mafafana` diariu.<\/p>\n<p>Kontodu tinayuyot na maseha pot masge` u guaha fina` alibiu para i publiku lau matmos sin ditension gi halom otru hagoi diskuidu `sino ma\u00f1an no siankassu.<\/p>\n<p>I ma-utut pagamienton man-ritirau lumalailai esta pa`gu. Fini\u00f1ot mas fuetsan familia mamahan gigon un` pega mahatsan health insurance, amot, fektus, kandet yan otru siha hatsada.<\/p>\n<p>Pot konfitmasion pinadese, atan mismu kinalamten familiamu na maisa. Mu\u00f1ga mana` chagu` sa` gaige kulan siyan sufa gi halom sala. Atan ya un` ebalua haf` na taiguenau pinadesisimu.<\/p>\n<p>I estrakadan politika matutuhon desde finagpu` ma`pos na sakan. Guaha numae`yu` patte na guaha siha dibin tautau man-ma-apase ni man-kandidadatu para gobietnu kontodu apas kandet. Sa\u00f1gane fan ennau na kandidatu ya u lattichan As Gonno`.<\/p>\n<p>Todu pot todu, makat na biahe gumubietnu piot `nai mas menos rinikohen kontribusion tax yan mas ti si\u00f1a i CUC ha apagaye obligasio\u00f1a sa` megai na tautau umutut usun kandet niha gi gima`. Mampos makat kinalamten i tautau siha ginen subridan kandet, ne\u00f1kanu` yan otru siha nesessidat familia ni umatotpe yan ma-utut pagamienton tres mit na familia.<\/p>\n<p>Mampos megai inefrese ni ti man-makomple na esta machuchuda` kanastran niha i tautau dinage. Sumasaunau hau man-aminasa publiku guine na batkada? <\/p>\n<p>[B]Modun linala`ta[\/B]<\/p>\n<p>Dispues de pagyon 1968 (Jean) matutuhon programan guma` padet guine. Layeye pot proteksion familia gi finatton da\u00f1kulu na pagyu.<\/p>\n<p>Dididi` kulan hiniga` i tanu` mahatsan guma padet na ni unu humassu kau propiu i modun guma` ni kulan hotnun da\u00f1kulu dispues de `las dies gi ega`an. <\/p>\n<p>Tantu de kemun sanhiyu\u00f1g, ta tulaika guatu gi kemun atileg `nai ta usa hanom kada biahe, diariu. Hombre este gai problema gi tiempon maipe `nai trabiha ti man-matulalaika i paip (pipe) ni man-mapega deste finagpu` gera. Piot gi tiempon pagyu. Gigon matai i kandet matai ha` lokue` i hanom. Sige pa`gu man-ensinahyau hit lugatta para ta fan tinane`.<\/p>\n<p>[B]Man-hanau ma\u00f1eluta[\/B]<\/p>\n<p>Mas ke tres mit (3,000) na familia dumi\u00f1gu i tanu` piot `nai malie` na taya` appottunidat guine para siha. Ma-umenta tautau-ta guihe lagu. Man-da\u00f1a `nos kuantos para u fan ma-ayuda i nuebu na finatto. I ayudu desde atkilon guma`, hospitat yan eskuela, tenda yan otru siha nesessidat.<\/p>\n<p>Mampos mala`et paladat niha sa` makomprende na pot diskuidon man-ma`gas niha na presisu na umadi\u00f1gu i tanu`. Gi nuebu na lugat, bula appottunidat desde cho`chu` yan antau na sisteman edukasion yan sisteman hinemlu` para i famaguon niha. Hasan este na appottunidat guine gi tano`ta na tiempu. <\/p>\n<p>[B]Guaha Esperansa [\/B]<\/p>\n<p>Guaha ha` gi halom man-ma-elihe u fan pinika ni finono`hu. Lau obligasionhu i publiku ni megai besis in`fa` fagas pachot miyu sin propiu aksion adelantu.<\/p>\n<p>Areglayun problema-ta siha sa` puru diskuidun man-\u00f1aba` na offisiat publiku gi halom napun asuntun linahyan. Esta pa`gu ti matu\u00f1gu` hafa kattan lau ti pot direksion i kuestion. De dios mihu!<\/p>\n<p>Si\u00f1a ha` pinika hau kumu offisiat ni ma-elihe. Dimas de un` fama` tane`, hafa mohon ya un` pasalista papa` haf` sustansiau checho`mu para un` adelanta linala` i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g?<\/p>\n<p>Ti mapot i areglu siha ni debi u fan machogue para ta pega tatte ha`anen tautau-ta gi yanu na plaset. Lastima sa` mampos poble i ridondun linahyan man-antau na offisiat publiku.<\/p>\n<p>[B]Galaide` isla guihe lagu[\/B]<\/p>\n<p>I man-hanau lagu sessu ma\u00f1aleg tuyan `an guaha offisiat-ta mattu lagu para u estira kodu\u00f1a gi halom botadot Marianas.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i unu: \u201cFana`an malefa si gransumatlagu na pot taya` bidan niha na ta di\u00f1gu i tanu`. Ya trabiha man-hanau mage para umadobla hagas dinagen niha? Ti kaduduku i natibu gi asunto\u00f1a\u201d.<\/p>\n<p>Kumuentos i otru: \u201cDispensa i prohimu sa` ha magtos mampos man-hassu hombre tiha danche gi ma`pos ya mattu mage para u batnis dinagi\u00f1a\u201d. <\/p>\n<p>Esta menhalom yan edukau i natibu poresu na debi unna` seguru na maf\u00f1ot sinturon-mu na biahe. Taya` kampu esta para hagas mamtu` `sino mismu dinage ni mata`lun ma\u00f1ga\u00f1gas. <\/p>\n<p>[B]Puntan La\u00f1get (Horizon)[\/B]<\/p>\n<p>Taya` parehu\u00f1a i bonitun minachom atdau gi puntan la\u00f1get piot `an gofha`an. Todu klasen kulot duma\u00f1ae` un` bonitan isa ni tumatitiye homhum uchan mientras tinetegtog ni asut la\u00f1get. Gaige lokue` i pajaru man-mamaya` dispues sige halom gi tanu`.<\/p>\n<p>Gi halom laguna, un` sumen katma na tasi ni kulan la\u00f1a. Mas bonitu `an gaige i pilan gi sanlagu gi oran `las kuattru gi chatagmag. Mas ta`lu bonito `an man-ina i luseru kulan rilos peskadot ni man-lulai tulanoche.<\/p>\n<p>Lamegai na islan Pasifiku hu fatoigue lau tat mas gatbo ke tano`ta ni gaige gi halom un` gatbu na hatdin entalu` rubentasion yan chepchop tasi. Estague` muna` sumen gatbu i O` Perlas iya Pasifiku.<\/p>\n<p>I filan tanu` punta pot punta kulan kadenan perlas bineste ni apaka` mapagahes yan asut tasi yan la\u00f1get. Dispues de minachom atdau (`an klaru i pue\u00f1ge) man-gaige miyon na pution gi chagu`. Pas i tanu` gi oran deskansun todus. U ta`lu tatte manana gi otdinariu na kinahulu` atdau. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Dispues de dumeskansa milag felisitasion gi saga\u00f1a, man-ensinahyau hit para ta e`e\u00f1gulu` haf` gaige gi ge`hiyu\u00f1g. Potput na halom tanu` gastu piot kontra fuetsan pottanmonedan familia. Kase sakan esperansa kontra esperansa.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-174920","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174920","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=174920"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174920\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=174920"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=174920"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=174920"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}