{"id":174982,"date":"2014-01-08T19:06:00","date_gmt":"2014-01-08T19:06:00","guid":{"rendered":"http:\/\/c28e2ba2-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e"},"modified":"2014-01-08T19:06:00","modified_gmt":"2014-01-08T19:06:00","slug":"c28e2bb6-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/c28e2bb6-1dfb-11e4-aedf-250bc8c9958e\/","title":{"rendered":"Haf` mohon tinatemu?"},"content":{"rendered":"<p>Ti apasiguayon manadan dibi\u2026Akague ina`\u00f1au ni mattiru siha. I agapa` ma`a\u00f1au!<\/p>\n<p>Sige famaguon man-hugando, man-magof gi espiritun solu para man-hoben, ti man-chathinassu haf` agupa` sa` gaige ennau giya hita ni man-amku`. <\/p>\n<p>Manlibre gi ekspressiun niha mientras gaigeyu` gi un` banda manguiguife kau si\u00f1a bai` bira tatte i rilos `nai hobenyu`. Guinife! Taigue hagas fuetsan hoben.<\/p>\n<p>`Nai mamokatyu` gi plaset cha`guan, estaba un` de\u00f1gde\u00f1g sige hanae` animu para u suhaye i buruka. I hafaposgue ha pega fina` da\u00f1gsu\u00f1g gi santatte. Dumilugyu` para bai` gef atan. `Nai inina kandet, ma\u00f1ila` lamlam yan dina\u00f1ae` difirientes kulot. Guaha gi famaguon gumacha` ya mayamag. <\/p>\n<p>Esta namatman i lamlam lastro\u00f1a ni ha pega gi santatte. Lamlam. Bai` bira i asuntu gi fina` kuestion: Haf` mohon tinattemu `sino pinigamu kumu rekueddu dispues de malofan hau? Maseha mampos makat este na sakan ya siempre u mas makat na biahe, hahassu este na kuestion gi halom atburotun ginapot ma\u00f1glo`.<\/p>\n<p>[B]Estrakadan 2014[\/B]<\/p>\n<p>I estrakadan politika na sakan esta ha tutuhon loglug. I mangaige gi puesto debi u justifika publikamente haf` bidan niha para u adelanta linala` publiku gi nuebe a\u00f1os na tiempu. <\/p>\n<p>Debi u sustansiau asunto\u00f1a gi tautau siha. Yangin gai finatsu, pues espihaye fina` katsu maseha pot eskusu estake un` lagnos maisa hau.<\/p>\n<p>I mumalague` chumage iya hululu` na offisina debi lokue` unnae` i publiku programan satbasion. Libianu este majustifika piot sa` i sogniyon i matatacho\u00f1g na pilea. Lamegai na asuntu `nai matompu` pinetsigen niha. Makat na kontrariu sa` i asuntu gaige gi estomagun familia siha gi se\u00f1gso\u00f1g.<\/p>\n<p>Trompison siha kontra i tautau ni siha chumahlau pot diskuidon man-ma`gas ha inklusu sumen guaguan na apas kandet, kumahulu` fektos nesessidat, insurans (insurance) hinemlo` yan amot, mientras ma-utut pagamienton man-ritirau 25 pot sientu. Dios mihu na kontrariu!<\/p>\n<p>Lau yahu lumie` haf\u2019 na estoria para umalapbla ta`lu i publiku gi mayamag \u201cbetter times\u201d. Kase si\u00f1a matulaika guatu gi \u201cThis Time\u201d. Diberas!<\/p>\n<p>Yangin taya` sustansiau bidamu para un` ayuda i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g gi didog na kinahulu` gaston linala`, pues gai mutmorasion kareramu gi chalan publiku. Makat un` \u00f1ega pinadesen i tautau sa` klaru mapadedese pinadesen diskuidon man-ma`gas siha. Haf` mohon?<\/p>\n<p>[B]Konbetsasion[\/B]<\/p>\n<p>Mampos ha gomgum sensiaghu i pasensia yan antau na inapagat un` saina gi fina` konbetsasion. Klaru na mipasensia yan kabales ha eskohe todu palabra ni ha lagnos ginen i koraso\u00f1a.<\/p>\n<p>Gi tatten antau na palabra gaige sensian metgot na hinimidde, pas yan konkari\u00f1u. Esta hana ma`aggem sentimentoghu i machuchuda` pinasensia yan guinaiyan kilisyanu. Gi despedida gaige satton na bendision ginen ennau na amku`.<\/p>\n<p>Esta mafaposgue chalan `nai man-mattu hit dispues. Ginen finaposta lokue` man-eyag pinasensia yan konkari\u00f1u piot gi famaguon-ta. Ma\u00f1ge` na si\u00f1iente i sensian pas yan inafamauleg gi todus. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Guaha ha` na tautau hayu\u00f1a na`chaleg `an kumuentos. Guaha lokue` sumen mata`pang yan na`bubu katkuet ora `an ha chalegua`-gue`. `An un` totpe, seha tatte gi sadog pinasensia ya un` trata yan respetu. Siempre umeyag man-respeta gi otru biahen umafagcha` miyu. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Guaha na tautau fresku yan \u00f1ahlala\u00f1g mata\u00f1a. Guaha inipos makat na ni guiya mismu tiya\u00f1a manai`\u00f1a. Ta`lu, pasensiaye sa` ni unu` manae` pudet man-lasgue fasu. I matahu unu sumen na`bubu na katkuet ora kulanyu` mohon i ma\u00f1agon manog. Lau motmut pinasensia kari\u00f1u gi halom korasonhu. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Kada hu sugon karetahu, hunanae` destansia yan i tumobet gi me`nahu. Mientras mas hu gachae` mas lokue` hu chaguayu ginen i mefe`na na kareta. Guiya este mafanana`an \u201cdefensive driving\u201d `nai un` guaddia sinigonmu pot no un` aksidiente.<\/p>\n<p>Lau megai na mansisigon piot i manhoben ti makomprende este na areglu gi chalan. Maseha dikiki` kampu masufa` halom fuetsau. Mauleg sa` gai respetuyu` gi chalan publiku. Pot fabot apagat famaguon miyu na i tumobet un` makenaria ya ti patte gi tatautau niha. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>[I]John DelRosario Jr. is a former publisher of Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.[\/I]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ti apasiguayon manadan dibi\u2026Akague ina`\u00f1au ni mattiru siha. I agapa` ma`a\u00f1au!<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-174982","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-local-news"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174982","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=174982"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174982\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=174982"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=174982"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=174982"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}