{"id":176180,"date":"2014-08-12T04:00:21","date_gmt":"2014-08-11T18:00:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=176180"},"modified":"2014-08-12T04:00:21","modified_gmt":"2014-08-11T18:00:21","slug":"asuntun-linahyan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/asuntun-linahyan\/","title":{"rendered":"Asuntun Linahyan"},"content":{"rendered":"<p>Antes de u lebug asunto-ta siha gi sadog politika, mauleg ta diskute dibuenamente haf` siha na attikulu umestototba hinasso-ta. Presisu este na inadi\u00f1gan pot no i burukan politika u bira i asuntu siha ya u lachai muna` bulachu sin presisu.<\/p>\n<p>Hu a\u00f1goghu na siempre un` faisen maisa hau ni sigiente siha na kuestion ni umaminanasa lina`la` familiamu. I kuestion siha:<\/p>\n<p>Kau mas libianu linala` familiamu pa`gu ke dies `sino kuattru a\u00f1os malofan?<\/p>\n<p>Kau mas baratu i apas kandet na tiempu yan kau umakontinua este na ayudu ni Best Sunshine dispues de eleksion?<\/p>\n<p>Gi inakonfotman kotte sumaga pagamienton man-ritirau gi 75 pot sientu deste mes Oktubre na sakan para mona. Hafa motibu na i administrasion ha utut este na pagamientu lau ti ligat?<\/p>\n<p>Guaha ayudu para monedan familia pot para un` si\u00f1a umapase ma\u00f1gahulu` todu klasen gastun nesessidat?<\/p>\n<p>Esta ma\u00f1oda` hau checho`mu pat esta pa`gu ti ma-empleleha hau?<\/p>\n<p>Yangin guaha che`cho`mu, kuantu sueddomu yan kau ti podu\u00f1g ennau gi mafanana`an federal poverty income level entalu` $15-mit esta $24-mit `nai guaha kuattru gi membron familia? <\/p>\n<p>Estague` siha dichu kuestion kada familia. Tat ti mamadedese gi halom mattirun sumen chafleg na ekonomia ni umaminanasa linala` todus. Egaga` ma\u00f1guestiona para un` pesa kabales kuantu minagahet\u00f1a promesan konsepton la\u00f1get `nai ni siha mismu tatnai mali`e. Gaige este gi dos patman kanai miyu!<\/p>\n<p><strong>Planon Kandidatu<\/strong><br \/>\nHu taitai yan analisa planon `nos kuantos kandidaton gobietnu. Un` manada man-malista kumu presisu na asuntu siha deste ekonomia, edukasion, hinemlu` yan otru siha attikulu.<\/p>\n<p>I matuge`\u00f1a ayu siha na planu kulan mohon para u fan mamana`gue estudiante. Ni unu huli`e pumega papa` diberas na planun manana`lun monedan familia ni linachai ni baban ekonomia pa`gu na tiempu. <\/p>\n<p>Estague` na asuntu gaige gi man-ingayinau na publiku ni esta pot mas ke 20 a\u00f1os ti man-mahatsa sueddon niha mientras gaston nesessidat familia kumahulu` mas ke 65 pot sientu. Deste hinemlu, kandet yan gaston ne\u00f1gkanu` todu ma\u00f1gahulu`. I sueddu gatdun gi fache` ti man-makomple siha na promesa. Kau para ta repite este ta`lu na biahe?<\/p>\n<p>Inipos na sa`pet na tiempu gi katkuet so\u00f1gso\u00f1g `sino isla gi enteru iya Marianas. Mas ke tres mit (3,000) dumi\u00f1gu i tanu` pot mali`e kontiempu na taya appottunidat cho`chu` guine para siha. Estague` otru aminasu ni fuetsau mapega gi mismu tautau siha. Lache este na dobladan areglu. Debi umalimienda deste tutuhon otru sakan.<\/p>\n<p><strong>Gi tadu\u00f1g ka\u00f1ada<\/strong><br \/>\nGi hagas lanchon Tagpochau, huli`e gi chagu` na ramas tro\u00f1kun gagu uma`akalaye un` fanihe. Hu hala pakihu ya kumahatyu` papa` gi tadu\u00f1g na ka\u00f1ada (valley).<\/p>\n<p>Huli`e dispues manu ni gaige. Man-loka` tro\u00f1kun mames yan fina` agu`un haya tat kumu gapgap, sune, chodan halom tanu`, pi\u00f1a yan tupu. Hu guafe` i tipu pot malefayu` ni sagan hanom.<\/p>\n<p>Gaige lokue` fina` sadog dikiki` ni rumikokohe milag uchan. Humalom-yu` na fangiminan binadu ni bumisisita i lugat. Mata`cho\u00f1g-yu` un` ratu umeku\u00f1gog \u00f1aihon kau guaha ayuyu. Hu soda` un` dikiki` na liya\u00f1g ni intaktu trabiha kalaberan tautau. Pot respetu hu di\u00f1gu i lugat.<\/p>\n<p>Hu hahassu pa`gu ayu na ka\u00f1ada lau kasse mauleg\u00f1a `an sumagayu` gi barandan i gima`. Uttimu fatoghu guihe kase 45 a\u00f1os malofan. Makat na pokat para `an esta hau rusketi! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Sige chaka chaleg\u00f1a i amiguhu Magoo pot chatdisision i man-sabiu siha gi hegsu` I Deni`. Era, mampos man-hinalula ma-apprueban casino ya ni unu rumepara na taya` hanom, kandet, yan fasilidat hanom aplacha` (sewer) dispues de As Matuis.<\/p>\n<p>Hu faisen kau ti marepara este na asuntu antes de appruebasion casino. Ileg\u00f1a, \u201cGuiya Iku este na fatsun disision i man-mamahan kantidan puyitus para pinegsai lau ni kasiyas (tankat) taya`\u201d. Dios mihu! Kau magahet na makat maproduse antau na planu? Lastima! <\/p>\n<p><strong>Ekonomian \u201cglobus?\u201d<\/strong><br \/>\nGuaha un` sabiu ginen Luta sige umesalau pot ekonomian \u201cglobus\u201d gi bandan casino. Pinilo\u00f1a na man-tatamudu i taxpayers Saipan. I puntu: Todu tres islas mangai areglu casino. Si\u00f1a mohon Luta yan Tinian ma-adelanta casinon niha lokue` kosake si\u00f1a man-na`halom homlu` na kontribusion tax para i kahan iya Marianas?<\/p>\n<p>Ileghu na ti makat este kumu man-eyag hit man-diberas sa` hame lokue` Saipan in` nesessita apas kontribusion mame para nesessidat mame. Man-gai areglu hamyu casino. Tutuhon umadelanta maseha pot para satbasion miyu mismu! Mu\u00f1ga mana` paha \u201cUnu Na Marianas\u201d kada man-malagu` hamyu ma\u00f1usu. Pega sekus miyu gi hafa in` fafama!  Globus? <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Antes de u lebug asunto-ta siha gi sadog politika, mauleg ta diskute dibuenamente haf` siha&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[988,256,818],"class_list":["post-176180","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-best-sunshine","tag-casino","tag-mali"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176180","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176180"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176180\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176180"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176180"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176180"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}