{"id":176720,"date":"2014-08-19T04:00:14","date_gmt":"2014-08-18T18:00:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=176720"},"modified":"2014-08-19T04:00:14","modified_gmt":"2014-08-18T18:00:14","slug":"pss-teachers-stop-complaining","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/pss-teachers-stop-complaining\/","title":{"rendered":"Kustumbren Tanu`"},"content":{"rendered":"<p>Gi tiempu `nai umeku\u00f1gog-yu` antau na finu` ma\u00f1aina-ta, magahet na guaha doblada\u00f1a i usun palabra gi katkuet okasion. To`a, tomtum, antau yan sustansiau na eskaleran konbetsasion.<\/p>\n<p>Deste palabran kon kari\u00f1u esta kobransa, guaha sasaga\u00f1a ni motmut respetu yan hinimidde. Kontodu i makokobla magof munana`lu inayau\u00f1a. Esta hana` matmanyu` sa sessu hu li`e tautau-ta na i man-didibi kulan mohon guiya madidibi! Dios mihu!<\/p>\n<p>Namagof i antau na konbetsasion achogha` pot chinatsaga. Taiguenau pumalabra i natibu piot i man-amko`ta siha. Era, si\u00f1a marompe hau suabe na palabra lau sustansiau i mapega. Hagu la`mon haf` taimanu para un` aksepta yan dumispone i mana`yan-mu.<\/p>\n<p>Sessu hu eksisia este na modun konbetsasion `an katma hinasoghu. Hu chachage katma na inadi\u00f1gan gi halom pagyu. Trabiha gai minakat lau dalai ya ti bai` na`mansu dispues.<\/p>\n<p><strong>Tanu Natibu<\/strong><br \/>\nLamayot patte gi Attikulu Dose mauleg espesiatmente gi malimitten due\u00f1on tanu` gi natibu. Fuera de li\u00f1guahita, i tanu` uttimu fuetsa-ta gi todu kinalamten hinerasion natibu. Sin este uttimu na a\u00f1kla pues kulan hit pidasun hayu gumagama katkuet pinanag napu gi halom tadu\u00f1g tasi.<\/p>\n<p>I irensian tanu` natibu patte petmanente gi tradision maprotehen tanu` para i manatatte. Ayu mina` deste antigu na tiempu establisau este na patte gi kutturan tanu`. Amanu i si\u00f1a na sakrifisiu masu\u00f1gun ni man-mofo`na pot manatatte na famaguon tanu`. Ni unabes na pot otru tautau solu famaguon natibu.<\/p>\n<p>Yangin ta sedi muna` fali\u00f1gu este na direchu pues fuetsau ta choneg i manatatte para u gueku espiritun niha sa` taya` esta `nai si\u00f1a ha katsu siha kumu famaguon isla. Siempre \u00f1ala\u00f1g espiritun niha `an ta utut petmanente relasion niha yan tanu` natibu! Estague` i takeke pribene pot no u fan lailai hayu ti halom tadu\u00f1g na tasin destrosiu. Obligasion-ta prumutehe direchon i manatatte!<\/p>\n<p>Debi u guaha respetu gi tradision tautau tanu`! Sin este haf` futtuna-ta kumu tautau? Kau guaha i nana na malefa ni patgon gi halom tiya\u00f1a?<\/p>\n<p><strong>Achon Natibu<\/strong><br \/>\nI achon natibu entregau gi gumeluluye i tanu` na tiempu. Obligasion niha i para umakonduse mona hinanau i manatatte gi halom gatdun na sabenetan lina`la`.<\/p>\n<p>Finu` un` sunidu, \u201cAtan hulu` i pilan gi la\u00f1get\u2026ha-i`ina i hemhum na chalan, para tali`e hinanau-ta, kulan un` saina gi famaguon, ha pupulan maseha manu\u2026.\u201d Gaige guine sustansian achon ni man-maintrega hit ni man-mofona. Ayu` `nai ta entrega i famaguon-ta gigon ta makreansa ya man-masegat gi finatinas antau na disision pot futtunan niha.<\/p>\n<p>Saunau mamipet estake man-fitme temun niha ya libianu dispues umayudan maisa siha. Hombre si guelu megai besis `nai ha mattitgue` pot proteksion i manatatte na hinerasion.<\/p>\n<p><strong>Na chagu` fan atan-mu<\/strong><br \/>\nSeguruyu` na megai gi entre hita humu\u00f1og akonsehon ma\u00f1aina-ta para tana` lachagu` inatan-ta ke menan guie\u00f1gta. Bittun pinasensia ta nesessita gi este na puntu pot para tali`e klaru haf` tafafana`.<\/p>\n<p>Ti bai matman `an guaha hau chumochoneg para ta destrosia tradision tanu` guine. Ennau na sinegyu` kasse mafattu ginen man-riku ni ti man-natibu ni esta kantida na tanu` mafahan ya man-malagu man-due\u00f1u pot keblen niha.<\/p>\n<p>Todu klassen atte guaha guine na rimulinu. Lau todu pinetsige tinagam ni Attikulu Dose sa` ti ligat machule`\u00f1a tanu` natibu. Taya` gi probision este na attikulu sumede tampen sinetnan. Debi klaru na todu bendidu na tanu` malimitte gi natibu. Klaru este na probision lai konstitusion `sino Attikulu Dose.<\/p>\n<p>Sige mafama pot balin tanu` yangin mababa kulan metkau `nai todu si\u00f1a man-mamahan. Esta na`chaleg sa` sige masuhon pot balin tanu`. `Nai man-mabende balin $30 mit pesus na tanu` gi $5 mit pesus, ensegidas man-malefa ni balin tanu`. Ke lau hafa in` fafama na ti pot balin tanu`? In` apase i due\u00f1u ni balin tano`\u00f1a? Che`chu` sumen yomug este na hipokritu! Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Geran biblia pot tanu`<\/strong><br \/>\nI gera pa`gu giya Israet pot tanu` ni matutuhon deste mafa\u00f1agun Santa Biblia. Lamegai na patte gi enteru elmundu sige lokue` estotbun pot tanu` deste entalu` China, Japones yan iya Filipinas. Kontodu pa`gu airen nasion kanaha` sumen piligru makrusa `sino mapake papa` ruplanumu.<\/p>\n<p>Nuebu siha na gera gi Mediu Sanhaya (Middle East) giya Uropa `nai humuyu\u00f1g tropan Hamas para u punu todu ma\u00f1gilisyanu gi enteru elmundu. Ti metgot na grupu lau paire gi usun attem infotmasion para unna` impirau kinalamten kontodu iya Amerika.<\/p>\n<p>I presidente as Obama pinilo\u00f1a na naho\u00f1g ha` ni abisun fina` kuentos (speech) gi television. Malefa si pindehu na inembrarasa da\u00f1kulu na responsablidat offisiun offisinan presidente. Mampos he\u00f1u\u00f1a sah\u00f1ge gi siya ni mas pa`gu anog na ti listu gi disposision asuntun nasion. Pot fabot! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Un` tiempu duma\u00f1a hamyu na dos mananom gi un` gatbu na hatdin. In` tanume sombra petmanente, gulusina, agu`on haya yan golai siha. In` attende mauleg ya man-lachog tinanom miyu. Bonitu na hatdin ni tafanana`an Hatdin Korason-ta! Motmut guinaiya yan ginefli`e. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>`An un` adi\u00f1gane i tautau gi li\u00f1guahe ni ha komprende, siempre u halom i mensahe gi tianos\u00f1a. Lau `nai un` adi\u00f1gane gi li\u00f1guahi\u00f1a u halom finu` miyu gi halom koraso\u00f1a. Si Iku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi tiempu `nai umeku\u00f1gog-yu` antau na finu` ma\u00f1aina-ta, magahet na guaha doblada\u00f1a i usun palabra&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[169,312,40],"class_list":["post-176720","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-china","tag-obama","tag-pss"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176720","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176720"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176720\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176720"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176720"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176720"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}