{"id":177011,"date":"2014-08-21T04:00:36","date_gmt":"2014-08-20T18:00:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=177011"},"modified":"2014-08-21T04:00:36","modified_gmt":"2014-08-20T18:00:36","slug":"asun-foggun-guafe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/asun-foggun-guafe\/","title":{"rendered":"Asun foggun guafe"},"content":{"rendered":"<p>Gi kusinan i lanchu, sige che`luhu manunu fina` katne yan guihan. Era deste lataftaf ha ha`me tininu\u00f1a gi hilu` foggun antes de u pega papa`. I asun kusinan sanhiyo\u00f1g mina` ma\u00f1ge` ayu na finatoghu. Ayu na modun foggun `nai umeyag-yu` muna` apan hinegsa` antes. Man-eyag lokue` ma\u00f1eluhu man-na`lagu guihe na foggun. Poresu na ti mapot para hame usun foggun hayu.<\/p>\n<p>Ha fana`gue ham i amku` taimanu man-ha`men katne yan guihan ginen asun i feggun. Dispues, entre ma-aflitu `sino matunu para totchen familia. Kontodu mamada` titiyas gi kemat in` ti\u00f1gu`. Deste chatagmag esta kasse lemlem tautau man-gaige ham gi me`nan i feggun.<\/p>\n<p>Mafattu mahala\u00f1ghu `an hu \u00f1gi\u00f1ge` maseha asun sine\u00f1gen hagun. Ensegidas ha koneyu` tatte gi hagas kusinan mame gi Lali Fo`. Magradua-yu` Hopwood sin foggun ma-atileg (electric stove). Kanaha` todu man-acha-amkohu chumage tesnan satten ginen feggun guafe.<\/p>\n<p>Antes de bai`n di\u00f1gu i gualu` debi bai`n fan \u00f1gayu para i kusinan i gima`. Kasse i diariu na usun foggun guafe\u00a0 mina` na`mahala\u00f1g i asu pot petmanente na patte gi leblon pinepble yan hinimidde na tinituhon antes gi todu familia.<\/p>\n<p><strong>Eskuelan Hurau<\/strong><br \/>\nHu e`eku\u00f1gog konbetsasion pot eskuelan li\u00f1guahen Chamorro (Hurau) giya Guam. Entre na`magof yan na`triste i primera mission ayu na eskuela. Ha mirese abundansia na onru pot guiya tumutuhon puma\u00f1gon i natibu pot li\u00f1guahi\u00f1a yan kuttura\u00f1a.<\/p>\n<p>Mas buena i pinetsigen inatisan usun li\u00f1guahe yangin man-masoyu` i ma\u00f1aina siha na u usa finu` Chamorro gi halom guma`. Estague` na pisu `nai mas asegurau matanom gi famaguon natibu i hila` nanan niha. Haf\u2019 sustansian hila` nana-ta? Kau guaha i palao`an na malefa ni patgon gi halom tiya\u00f1a?<\/p>\n<p>Este na karera siempre adumididi` ta pega tatte gi famaguon natibu kabales espiritun niha kumu Chamorro. Ni unu u fali\u00f1gu sa` kabales ha tu\u00f1gu` sustansian tinate\u00f1a kuttura yan tradision.<\/p>\n<p><strong>Ekonomian Globus<\/strong><br \/>\nSige un` sabiun bisinu umesalau na \u201cglobus\u201d este i industrian casino. Gi mismu tiempu ni batkon aire appenanas guine. Haf` taimanu ha adelantague` este na industria sin batkon aire ni para u kone` halom bisita siha ginen i oriya?<\/p>\n<p>Mientras tantos, duru iya Taiwan, South Korea, Japon yan otru siha nasion gi oriya mapo\u00f1gga adelanton fangualu`an yan tasi. Miyon pot miyon pesus gi sakan mana` hahalom ginen produktun este na patte gi ekonomian niha. Guine, man-tinane` hit yan casino kulan mohon satbadot todus.<\/p>\n<p>Lau repara sa` kada ta sufa` i mama`te ya lotgun i ekonomia gi mutu\u00f1g sadog diskuidu ta bira hit tatte gi gualu` yan tasi. Hafa mohon ya tana` lametgot este na patte gi asegurau na ekonomian tanu`?<\/p>\n<p>Animosu man-mananom yan man-peska nasion siha gi oriya-ta. Mas adelantau eknomian niha ginen rikesan tanu` niha mismu. Tatnai hu hu\u00f1gog man-esalau pot inestablesen mas casino. Marianas ha` `nai masusesede pinetfihan saludu gi tiho\u00f1g otru! Globus pat lobus?<\/p>\n<p><strong>Pot abugau<\/strong><br \/>\nKa hulu` i abugau ya ha esplika gi testigu na todu ineppe\u00f1a debi \u201ca`ga\u00f1g\u201d. Konfotme i testigu. Finaisen, \u201cSi\u00f1a un` sa\u00f1gane i kotte haye na`anmu?\u201d<\/p>\n<p>Ineppe ensegidas, \u201cA`ga\u00f1g!\u201d Magpu` i kotte.<br \/>\n*\u00a0 *\u00a0 *<br \/>\nEstaba dos lastron reda gi hilu` chalan. Unu anaku` i otru kadada`. Mafaisen i patgon hafa i draiba ha ke eskapaye. Ileg\u00f1a, \u201cI anaku pot no u chiget i galagu. Pa`gu i kadada` ha sufa` ya ha senpunu` un abugau\u201d. Dios mihu!<br \/>\n*\u00a0 *\u00a0 *<br \/>\nPot sessu i pagyu ha disgrana fanlihe\u00f1g familia ni man-mahatsa dispues de gera mina mangai gima` hit pa`gu padet. Magahet na fitme lau maipe na guma piot ya ti mapegaye air-condition. Kasse guiya este i presiun modetno na Marianas. A` Saina!<br \/>\n*\u00a0 *\u00a0 *<br \/>\nKumu mohon man-praktiku hit ileghu na megai ma\u00f1gonfotme ni fresku na gima` siguale. Hatsaye fitme na fan-atukan pagyu sa` areglau nesessidat familia. Ti tafa \u00f1iche` pot guaguan kandet yan hanom piot ya guaha kemon sanhiyu\u00f1g.<br \/>\n*\u00a0 *\u00a0 *<br \/>\nHafana`gue-yu` un` amku tumaitai finatton mattiempon fa\u00f1uchanan. Hu prueba na magahet ayu na se\u00f1at. Kontodu tinaitai pa\u00f1gpa\u00f1g ma\u00f1glu` `an chatagmag pot para bai detetmina kau gofha`an pat maipe yan fotte na humidu mamamaila`. I mapagahes lokue` gi lemlem tautau klaru na se\u00f1at `an para maipe finatton sigiente dia.<br \/>\n*\u00a0 *\u00a0 *<br \/>\nUniku lau malagredesiyu na patgon ma`aga\u00f1g para u dinespide as tata\u00f1a. Finanue` punta pot punta hafa siha iyo\u00f1a kontodu i hospitat `nai gaigegue`. Nina`e siete na leblon ba\u00f1ku miyon pot miyon kada unu. Kadu` muma`ase` i patgon ya hafaisen si tata\u00f1a haf` si\u00f1a ha chogue kumu uttimu na diniseha. Ileg\u00f1a i amku`, \u201cNa` suha ade\u00f1gmu gi hos oxygen sa` un` punu` hit\u201d. Dios mihu!<br \/>\n*\u00a0 *\u00a0 *<br \/>\nIleg\u00f1a un` inutet na amiguhu ni achamko`hu: \u201c`Nai hoben hit tat ti si\u00f1a. Pa`gu sa` amku hit todu lokue` ti si\u00f1a\u201d. Ai na grasia `nai ha sasa\u00f1gan na kontodu buteyan sitbesa ha \u00f1ga\u00f1gas antes. `Nai hu gef atan pachot\u00f1a enteru dofi`. Dios mihu!<br \/>\n*\u00a0 *\u00a0 *<br \/>\n`Nai kasse hokog esta para bai`n hapbla, ha atanyu` ya ileg\u00f1a, \u201cPrimu, taya` mas chatpagu ke chatpagu na palao`an ni fuma`gue` boninita\u201d. Esta ha mente na ni kuantu na beni` yan potbus kuttikura `an chatpagu pues chachatpagu esta`i seputtura. Dios tiampare!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi kusinan i lanchu, sige che`luhu manunu fina` katne yan guihan. Era deste lataftaf ha&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,51,513,499],"class_list":["post-177011","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-guam","tag-taiwan","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177011","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177011"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177011\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177011"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177011"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177011"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}