{"id":177457,"date":"2014-08-26T04:00:37","date_gmt":"2014-08-25T18:00:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=177457"},"modified":"2014-08-26T04:00:37","modified_gmt":"2014-08-25T18:00:37","slug":"tiempon-areglu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/tiempon-areglu\/","title":{"rendered":"Tiempon Areglu!"},"content":{"rendered":"<p>Mampos disareglau, diskalentau yan tai apunteria `sino direksion i hinananau-ta na tiempu. Taya` metgot na kapitan gi hilu` galaide`ta na kontodu i pasaheru siha man-tai kinemprende para manu siha. Kulan i galaide`ta mama`ya` gi tadu\u00f1g tasi pinapanag katkuet direksion ni man-da\u00f1kulun napu `sino la\u00f1gat.<\/p>\n<p>Kada unu kunsu direksio\u00f1a. Todu ma\u00f1gekuentos, ni unu ume`eku\u00f1gog. Kontodu i kapitan ha abandona checho`\u00f1a. Un` kontentu pumasaheru guine na galaide`? Kau un` fattu halom gi safu na puettu dispues de `nos kuantos dias? Yangin ni kapitan no siakassu, haf` mohon ennau na mensahe ha signififika?<\/p>\n<p>Mauleg kada unu` u sugu` gi katsadan silensiu na patte gi hinasso\u00f1a. Eku\u00f1gog un` ratu maseha pot para un` hu\u00f1gog i suabe na guinaifen ma\u00f1glu`. Gigon si\u00f1a un` hu\u00f1gog i silensiu na patte gi hinassomu, libianu un` pula` otru siha asuntu gi menamu.<\/p>\n<p>Fan man-atan sa` sige ha` adumididi` i federat ha amot i natibu ni direcho\u00f1a siha. Hasan ta hu\u00f1gog na guaha gi man-ma`gasta pumetsige kume tagam `nos kuantos aksion federal. Todu man-udu gi direchon natibu!<\/p>\n<p>Estague` na finatsu mina` presisu na u guaha kabales na tinilaika pa`gu na Nobiembre!<\/p>\n<p><strong>Usun Saipan yan Pagan<\/strong><br \/>\nGaige gi papa` kontratan inakonfotman Covenant arglun usun tanu` Marianas ni militat gi hiyu\u00f1g haf` esta mafitma. Ha prebeniye chalan haf` debi u chogue militat pot nesessidat\u00f1a tat kumu plasan batkon aire Saipan yan lugat trening giya Pagan.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan guaha direchota prumesenta sentimento-ta gi haf` planun niha. Homlu` na eksisiu i para ta atsia fumama haf` sessu sentiment-ta. Tat ti si\u00f1a manegosiu gi hiyu\u00f1g i kontrata. Mas probichosu para todu atmos banda yangin dibuenamente kada unu prumesanta planu\u00f1a.<\/p>\n<p>Presisu na u guaha inadi\u00f1gan entalu` man-ma-elihe yan publiku pot todu kinalamten interes militat guine. Gai benefisiu lokue` `an sumaunau i militat gi haf` para ta petsige siha na adelantu. Lau debi u fattu gi hilu` antau na inadi\u00f1gan yan negosiu pot para u guaha kinemprende deste tutuhon. <\/p>\n<p><strong>Probleman batkon aire<\/strong><br \/>\nTa fagcha`e fatsu na setbisiun batkon aire entalu` Guam, Luta, Tinian yan Saipan. I otru chinatsaga i ma-ribahan setbisiu ginen Japon. Gi todu atmos banda ileleg\u00f1a i manehante na ti mauleg ganansia\u00f1a este na bisnis `sino setbisiu guine.<\/p>\n<p>Ha aminasa hit este na asuntu pot hagas mafofondu salape` federat setbisiun Continental Airlins guine. Esta ayu na ayudu mana`para. Kumeke ileg\u00f1a na debi setbisiun ruplanu u tachu gi dos ade\u00f1g\u00f1a. Dispues mauleg ta komprende na bisnis este na modun setbisiu! Taya` trabiha mafatitinas ruplanu ni gumugupu ginen hanom tasi. Gaselina muna` kalalamten!<\/p>\n<p>`An paire ganansia\u00f1a pues siempre mas bibu i setbisiu. Gigon matompu` ya mali\u00f1gu da\u00f1kulu na ganansia naturat na siempre u atan yan pesa haf` para u chogue dispues. Mas inaminasa este na setbisiu ni abarambau na presiun gaselina ginen mediu patte giya Uropa (Middle East). Makat na kontrariu sa` bisnis este i industrian batkon aire. <\/p>\n<p><strong>Fa\u00f1uchanan<\/strong><br \/>\nMattu i tiempon fa\u00f1uchanan `nai naturatmiente sessu uchan. Pot fresku, hu offisiona malag i baranda manaitai gaseta gi internet, tinayuyot diariu, primet pusuelon kafe, sopplan chupa yan layeye pot para bai` hu\u00f1gog i pa\u00f1gpa\u00f1g uchan gi atuf sin. Dinanche na sunidu katkuet ora.<\/p>\n<p>Gigon nubladu ya chata`an, i paluman na`abag ti u fattu umesuette gi tro\u00f1kun lemon i gima`. Ni nosa yan otru siha paluma man-deskansa. Kontodu i manog man-atog gi papa` satgen i lanchu `sino halom kasiyas niha.<\/p>\n<p>I nuebu na linachog golai duru man-palapa gi halom uchan. Mientras tantos sige lokue` i lancheru siha ma-atan kau ti u linimos tinanom niha `an sinparat i ichan. Enfin mattu tiempun fa\u00f1uchanan yan guiya lokue` este na biahe `nai lagse` finatton pagyu. Chegue haf` diariu che`chu` miyu lau rikononose ripot klima kada oga`an yan uttimon ha`ane. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Guaha `nai in` sisede gi kanton tasi uchan gi lemlem tautau sin homhum mapagahes? Tihu tu\u00f1gu` haf` na`a\u00f1a este gi finu` Chamorro na pinedu\u00f1g uchan. Lau `nos kuantos biahe in` sisede yan peskadot siha (tropan lateria). Namatman i u`uchan sin mapagahes. I mapagahes kumikilili` halom gi tanu` i ichan. Solu guaha latatkilu` na eskaleran mapagahes ni yumute` i ichan. Ti komprendiyon ya tihu keke komprende disposision ginen hilu`. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ti hu komprende inadi\u00f1gan finana`guen finu` Chamorro. Diberas, todu finu` E\u00f1glis i sineyu` li\u00f1guahae. Hombre, ti mapot tana` a`ya hafa ta fafama yan i sasyan ni ta u`usa. Anog na ti humalom i totniyon titanosta antes de ta lapbla sekosta. Dios mihu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mampos disareglau, diskalentau yan tai apunteria `sino direksion i hinananau-ta na tiempu. Taya` metgot na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[51],"class_list":["post-177457","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-guam"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177457","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177457"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177457\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}