{"id":180052,"date":"2014-09-25T04:00:52","date_gmt":"2014-09-24T18:00:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=180052"},"modified":"2014-09-25T04:00:52","modified_gmt":"2014-09-24T18:00:52","slug":"senas-gi-kantun-chalan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/senas-gi-kantun-chalan\/","title":{"rendered":"Se\u00f1as gi kantun chalan"},"content":{"rendered":"<p>Katkuet pattida yan tropan kandidatu sige man-e`salau gi kantun chalan \u201cbota, bota, bota\u201d. Fuera de malachai-yu` machatge ni litratun niha gi kantun chalan man-huyu\u00f1g ya masegunduye saulag se\u00f1as. Kulan mohon tita tu\u00f1gu` haye siha.<\/p>\n<p>Entalu` a`ga\u00f1g, batbaru yan man-doli na he\u00f1iun kabayerus man-estaba gi kantun chalan. Guaha chatgon lau metbios estomagu\u00f1a, chatgon lau sinaulag putin uchan ma-atde, chatgon lau ni guiya mismu ti ha komprende haf` ha chachatge. Guahu i masuette sa` nukeruyu` ni masusesede. Hinalulula-yu` para i gima sa` masuetteyu` kachu` para sashimi yan kelaguen.<\/p>\n<p>Mientras duru i se\u00f1as, gaige gi un` banda un` familia man-e`esuette sinsiyu pot guaha para umana` hanau para hospitat hiyu\u00f1g Marianas. Da\u00f1kulu na difirensia ginagau botu yan sinsiyu pot minala\u00f1gu.<\/p>\n<p>I ginagau ausiliu pot minala\u00f1gu debi ta komprende na pot taya` fondo\u00f1a i programan medical referral para gastun i pipulan. Lokue`, mientras mas mona mas megai tautau-ta man-ninana`ye ni mas man-seriosu siha na klasen chetnot. Un` asuntu na debi uma-estudiaye sin ditension ni man-sabiun hegsu` I Deni`. <\/p>\n<p>Alibiu: Yangin para un` faisen-yu` ayudun botu, haf` che`chomu pot guaguan kandet, insurance hinemlu` yan apas deductible (hospitat), presiun ne\u00f1kanu` yan otru siha nessesidat familia, gaselina, gastun hinemlu`, ma-utut 25 pot sientu gi pagamientun man-ritirau, yan hatsadan maseha dididi` gi sueddun empleau ni tatnai mahatsa pot 20 a\u00f1os na tiempu?<\/p>\n<p>Dispues mas ke 3,000 na tautau-ta dumi\u00f1gu i tanu` pot taya` appottunidat cho`chu` `nai si\u00f1a masoda` mantension familia. Este na kastigun linala` miserapble rekueddun miyu ni tautau-ta mismu? Fuera de ennau, in` la\u00f1gag bumisita lagu pot botu dispues de didog na diskuidun miyu? Dios mihu, otru che`chu` kabron!<\/p>\n<p>Bisita: Mattu un` prohimu mamaisen bendision pot sumaunau kumandidatu na biahe. Hu tamtam haf` kinemprende\u00f1a pot asuntun linahyan. Ni unu gi kuestion-hu ha danche lau sige ha` de ha chalegua-gue` kulan fresku na hiniyu\u00f1g professot karissu.<\/p>\n<p>Hu chaba` ya huna`e klaru ni hinasoghu. Hu fanu`e lokue` manu `nai guiya mismu gumuadog nafta\u00f1a. Deste ayu na hinanau\u00f1a esta pa`gut i uma`ali`e ham. Mampos bibu sikos\u00f1a sin u asegura na makandalu fitme yan usun titanos\u00f1a. Dios mihu! Lau lamegai man-gai he\u00f1iu taiguine `sino man-atotgante gi ti fafayen niha. A`Saina!<\/p>\n<p><strong>Fresku gi fina` leh\u00f1gon<\/strong><\/p>\n<p>Gi fihon foggun sanhiyu\u00f1g, ha estira un` brin yan siya `nai ha tatane`gue` i amku` diariu. Antes de u fatacho\u00f1g hana` fa\u00f1ochu i pinegsai\u00f1a siha dispues ha birague guatu gi siya\u00f1a gumimen kafe.<\/p>\n<p>Sumen fresku lugat\u00f1a sa` ha planta gi papa` leh\u00f1gon mayao tro\u00f1kun mames. Ha sufan pa`gu i niyog ya hafa` matan tautau. I hayun pagu hafa` galaide`ni gai layag. Guaha otru hinatma\u00f1a kumu hagas hureru kontodu macheten to`la\u00f1g ni tatnai huli`e sumugu` `an pa\u00f1gpa\u00f1g.<\/p>\n<p>Hu li`e gi un` banda pinita` niyog era fina` ta`ug para u pega gi kanton linderu gi lemlem tautau. Pot primet biahe lokue` hu li`e man-da\u00f1kulon uma\u00f1g ni man-mantika abunen niha. Paire matunu `sino makadun lechen niyog.<\/p>\n<p>Gaige talayan tiau makakana` gi kanton pottan kusina. `An dinanche ha`ane yan ora, ha tulusgue` para i kantun unai umesuette tapadan tiau, faya yan otru siha na guihan man-dikiki`.<\/p>\n<p>Hu li`e lokue` mamunu` babue deste tutuhon estake ha chu\u00f1gat i ga`ga` ya ha tutuhon sumepara haf` para flitada yan tininu. Finu macho`chu1 kontodu chinamoskan patas.<\/p>\n<p>Unu likidu hu repara: I antau, finu yan sumen nama`aggem na eskaleran konbetsasion gi entalu` dos amku`. Hu hoka yan gotde gi kadenan sinturahu para bai` hahaassu gi karera.<\/p>\n<p>Antes de bai` hanau, hana`e`yu` dididi fina` golai yan hina`men katne. Gi biradan para iya hame sige lumiliku` hinasoghu haf` na ti si\u00f1a mohon taiguihe modun linala`hu? Sen tai molestia na amku` yan asagua\u00f1a. Todu kinalamten sumisiha i dos kontodu misa, lisayu yan nobena.<\/p>\n<p>Animas: Gi un` kantun tasi ni hasan mabisita, hu hu\u00f1gog un` ekun bos kinikilili` halom ni ma\u00f1glu` ginen i rubentason. Gi primet biahe ti hu attende. Sige hu rikonose oriyan ayu na kantun unai. Mi-achu` ni man-da\u00f1kulu yan bara\u00f1ka mampos para usun familia.<\/p>\n<p>Gi suena na lemlem tautau, hu hu\u00f1gog ta`lu i mismu ekun bos ginen i chagu`. Mas klaru na ayudu finaisese\u00f1a gi kasse hechuran tinayuyot. Sin ditension hu tayuyute pot 18 dias. Ala kuenta malagu` i prohima ayudu mahuchum leblo\u00f1a pot esta mamalefan \u00f1aihon-gue` ni familia\u00f1a.<\/p>\n<p>Hu promesa tinayuyot sa` ennau ha` ninasi\u00f1ahu. Gi dumeskansaghu guine na pue\u00f1ge hu siente kulan ha ulus iluhu. Hu ayu`us ya hu sa\u00f1gane na u hanau ya u deskansa sa` esta todu felis. Makat hu \u00f1ega finaisen un` animas. Dispues, hana` magofyu` pot ina\u00f1goghu ni ha pega giya guahu.<\/p>\n<p>Dispues `nai hu sosoda` na mali\u00f1gu ayu na prohima ya umahnanau ti masoda`. Ti hu tu\u00f1gu` haye-tue` sessu, lau enfin magofyu` sa` hu pega esta gi saga\u00f1a. Hahassu lokue` haye na espiritu gi tinayuyot miyu. Man-gaige ha` gi oriyata kumu petmanente natibun este siha na islas.<\/p>\n<p>Madulalag i amiguhu ni segundu asagua\u00f1a. Hu faisen hafa guaha. Ileg\u00f1a magacha`gue` yan si gayega. Tiha tu\u00f1gu haf` para u lapblayu` `nai hu sa\u00f1gane na mauleg sa` gai tinemtum i asagua\u00f1a. Dimo\u00f1u! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Katkuet pattida yan tropan kandidatu sige man-e`salau gi kantun chalan \u201cbota, bota, bota\u201d. Fuera de&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-180052","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180052","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=180052"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/180052\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=180052"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=180052"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=180052"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}