{"id":182720,"date":"2014-10-23T04:00:35","date_gmt":"2014-10-22T18:00:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=182720"},"modified":"2014-10-23T04:00:35","modified_gmt":"2014-10-22T18:00:35","slug":"hita-ni-tautau","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/hita-ni-tautau\/","title":{"rendered":"\u2018Hita Ni Tautau\u2019"},"content":{"rendered":"<p>Gi alacha ta sedi man-sabiun i hegsu I Deni` na siha u inina yan dispone asuntunto-ta siha. Pa`gu na eleksion, klaru na todus man-malagu` chumule` tatte ennau na direchu ya hita ni tautau ta dispone futtuna-ta. Mampos chatsaga linala` mayotmente punta pot punta guine. Ni unu mumirese sasalaguan na modun linala`.<\/p>\n<p>Namatman na sen taya` yine`ase` gi tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g. Puru kaprechon betsan niha finenina ke adelantun kualidat linala` i publiku. Inipos este na insuttu gi tautau siha. Mu\u00f1ga mana` chagu`. Atan pagamientomu `sino monedan familia ya ennau `nai un` giha disision na biahe. Mattu oran tinilaika ya sumen presisu na este na diniseha u fattu gine kada unu.<\/p>\n<p>Atan sueddomu ni gatdun pot 20 a\u00f1os na tiempu. Atan kumahulu` todu deste kandet, hinemlu`, yan balen nesessidat familia. Estague` na puntu i ma-upus ni man-sabiun I Deni`. Hita ni tautau si\u00f1a muna` para este na diskuidu. Tana` fagpu` na Noviembre dia 4. <\/p>\n<p><strong>Aidentifikasion Kuttura<\/strong><br \/>\nSige i achagu` na diniskute pot hafa aidentifikasion kutturan natibu. Pot tatnai ta oppe klaru este na kuestion mina` kulan hit i paya`ya` pot mas ke ki\u00f1ientos a\u00f1os na tiempu.<\/p>\n<p>Buente pot 400 a\u00f1os ni man-madispone hit ni Espa\u00f1ot, Haliman, Japones yan pa`gu Amerikanu na sige hit ha` man-gupu sin direksion gi guinaifen ma\u00f1glu. Gi mismu tiempu todu chumage kumepunu` li\u00f1guahita lau ni unu felis. Diberas na insuttu i para tafan mafa` naufragu lau hita i dichu due\u00f1un este siha na islas.<\/p>\n<p>Hafa kuttura yan tradision? Kau gaige este gi estorian Taga` yan haligen achu`? Relasion natibu gi tanu` yan tasi? Modun tinilaika siha gi lina`la` natibu? Haf` `nau na modu? Li\u00f1guahe? Sunidu yan baila? Fanda\u00f1gu? Antigu na haladun guaka? Sombra petmanente tat kumu tro\u00f1kun niyog yan lemai? <\/p>\n<p>Gi mismu tiempu da\u00f1kulu matulaika\u00f1a i hagas tautau guine. Esta megai tautau hiyo\u00f1g `nai gi mismu tiempu mesklau i tautau deste linguahe, rasa yan kuttura. Kau para ta petsige hafa tradision natibu pat tana` fan da\u00f1a yan kutturan otru?<\/p>\n<p>Mauleg in` atetuye este na asuntu siha sa` gai mutmorasion i ta fafana`. Bes enkuandu puede u guaha antau na inatu\u00f1gu` pot para ta ke pula` haf` aidentifikasion kutturan natibu. Mientras mas este chadeg ta komple mas lokue` libianu ta fanague famaguon pot haf` tinatten niha gi hilu` un` fitme na pisu. Ginen este na animu `nai si\u00f1a ta pega famaguonta gi kabales na espiritun niha kumu famaguon natibu guine gi O`Perlas iya Pasifiku.<\/p>\n<p><strong>Ni unu ta displanta<\/strong><br \/>\n`Nos kuantos besis hu repasa estorian este siha na islas pot para bai` li`e kau haye i natibu ha displanta deste antigu na komunida guine. Taya` sineda`hu fuera ke madisplantan natibu ni gobietnon ginen hiyu\u00f1g lau hita i man-due\u00f1un tanu`. Dios mihu!<\/p>\n<p>Magahet na guaha chinatsagan hinalom mesinariun Espa\u00f1ot kontra man-ma`gas Chamorro pot kinembetten relihion. Dispues kumayada ya sige i natibu umeyag linala` kilisyanu. Ginen este na pisu na gumuaha nuebu na areglu pot haye si\u00f1a man-gai tanu.<\/p>\n<p>Adumididi` sige man-eyag i natibu areglon komunida estake guaha ma-apunta gobietnon Chamorro. Sige mona mas kapas i natibu gi pinetsigen hafa` mauleg para i tautau siha gi komunida. Tinaka` tiempu este siha na areglu lau enfin ta tutuhon umuma achon nina`en ma\u00f1ainata gi disposision linala` todu.<\/p>\n<p><strong>Deste Tutuhon Tautau<\/strong><br \/>\nDeste ke mafa\u00f1agu i natibu, dos asuntu ha fagcha`e: dikiki` tanu` yan da\u00f1kulun tasi. Este i dos rikesan iya Marianas `nai luma`la` i natibu.<\/p>\n<p>I ma\u00f1ainata, deste antigu na tiempu, i tanu` `nai maprebeniye nesessidat mantension familia ginen fangualu`an. Ginen este na fi\u00f1kas `nai man-maprebeniye lokue` famaguon pidason tanu` gi inestablesen nuebu na familia. Kustumbren tanu` i para u hatsa fanlihe\u00f1g familia i lahe antes de u akamu`.<\/p>\n<p>I tasi sumetbe da\u00f1kulu gi mantension familia yan membron komunida. I galaide` sakman ni da\u00f1kulu manasesetbe pumeskan chagu` yan tadu\u00f1g na tasi mas ke 500 miyas huyu\u00f1g. Ma\u00f1ugu` Ma\u00f1agaha mana gasgas kineni` man-da\u00f1kulu siha na guihan antes de u tulus siha halom gi tanu`. Gi todu atmos banda, tanu` yan tasi, hagas due\u00f1u i natibu ginen tradisiona usun tanu` yan tasi. Hu guadog pot asuntun tasi gi antigu na tiempu. Estague` pisun due\u00f1un tasi gi oriyan iya Marianas.<\/p>\n<p><strong>Minan Tasi<\/strong><br \/>\nFuera de man-da\u00f1kulu siha na guihan ni lagse` gi metkao iya Japon, Taiwan yan otru nasion giya Asia, gai mina tasin iya Marianas gi man-guaguan.<\/p>\n<p>Puede ginen mauleg na inatu\u00f1gu` yan federat u fan mirese Marianas ayudun salape` gi haf` siha na mina para u fan makusecha gi ge`fena.<\/p>\n<p>Gaige futtunan ekonomian i tanu` gi minan papa` tasi. I offisiat iya Marianas debi u eku\u00f1gog haf` siha man-masusesede pot este na asunto para mona. I man-da\u00f1kulu na kompanian man-dulog minan papa` tasi siempre u fan halom man-mamaisen petmissu man-bisnis guine minan fondun tasi.<\/p>\n<p>Gi hayan Marianas, miyas pot miyas gi tasi-ta na \u201cyellow fin\u201d lumalauya hulu` yan papa` Japon. Estague` otru mina si\u00f1a ta negosiu yan Japon makusechan este na guihan. Mauleg ta tutuhon kumayon inatu\u00f1gu` yan propiu ahensian federat taimanu `nai si\u00f1a u guaha ayudu ginen siha gi este ns interes.<\/p>\n<p><strong>Relasion yan federat<\/strong><br \/>\nMauleg u guaha kinemprende gi halom natibu na i inakonfotman Covenant yan federat petmanente na areglu. I para takayon antau na relasion yan federat gaige ennau giya hita.<\/p>\n<p>Debi ta tutuhon kumomprende hafa sustansian para ta gobietnan maisa hit. Mu\u00f1ga na kada ta fagcha`e problema ta sogne i federat. Hita timoneru ni goibetno-ta deste 1978.<\/p>\n<p>Hita man-mamatinas disposision siha gi asunto-ta deste 36 a\u00f1os malofan. Taya` kumayon estao iya Marianas pa`gu soluke hita mismu.<\/p>\n<p>Poresu na presisu ta tutuhon kumomprende hafa signifikasion operasion gobietnu. Este na obligasion hita ni manman-apapase kontribusion tax muna` posisible. Estague` na puntu `nai kada unu debi u kuestiona taimanu `nai manasesetbe nina halom\u00f1a kontribusion tax. Kumu ta komprende este na puntu ya fuetsau ta choneg mas man-fitme siha na disposision, siempre u libianu mas hinanau-ta. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi alacha ta sedi man-sabiun i hegsu I Deni` na siha u inina yan dispone&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[171,513],"class_list":["post-182720","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-asia","tag-taiwan"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182720","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=182720"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/182720\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=182720"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=182720"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=182720"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}