{"id":184805,"date":"2014-11-13T04:00:41","date_gmt":"2014-11-12T18:00:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=184805"},"modified":"2014-11-13T04:00:41","modified_gmt":"2014-11-12T18:00:41","slug":"futtuna-ta-gi-rayan-destrosiu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/futtuna-ta-gi-rayan-destrosiu\/","title":{"rendered":"Futtuna-ta gi rayan destrosiu"},"content":{"rendered":"<p>Este na eleksion gaige un` raya gi mena-ta: Dignun Natibu `sino Esklabu! Kuestion: Kau $40 miyon pesus solu bali\u00f1a i dignu yan unrota, kuttura yan tradision natibu? Kau este uttimu nina` si\u00f1an gume`eluluye gobietnamenton iya Marianas?<\/p>\n<p>Seriosamiente, hu hahassu manu `nai gaige i dichu asuntu gi este na estrakadan politika: Proteksion natibu pat chalan asegurau na destrosiu? <\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, mamopble hit lau hagas hayuta pinepble ya ma\u00f1gontentu hit gi chinatsaga-ta. Metgot i sensian ina`ayuda yan yine`ase mina` man-mes\u00f1gon hit gi maseha hafa na ira yan mattiru.<\/p>\n<p>I ma\u00f1aina-ta animu gi finana`guen kilisyanu ya ti mana` fanekun hit gi halom didog na chinatsaga. Machahlau kilu`us niha ya fitme man-mapipet hit mona estake hita mismu si\u00f1a ta uma i achon ni man-ma-entrega hit.<\/p>\n<p>Estague` na pisu `nai man-mapega hit ni ma\u00f1aina-ta. Ti ayu i para ta benden pot $40 miyon pesus i sumen guaguan na un`rota kumu natibun iya Marianas. Maila tafan agu`ot kanai ya ta protehe futturon famaguon-ta, kuttura-ta, tradision-ta yan futtunan espiritun natibu.<\/p>\n<p><strong>Hinemlu` Chinu<\/strong><br \/>\nGuine gi alacha, un` inetnon mediku ni ma\u00f1asaunau gi mafatinas amot siha madiskukute un` kuestion: Haf` na i Chinu mas anaku` ha`ani\u00f1a gi halom todu rasan tautau?<\/p>\n<p>Nina` fan matman ni manadan Chinu ni mangqaige gi idat sientu yan mas. I otru siha rasa puru idat nubienta. Ni unu hihot gi Chinu.<\/p>\n<p>Matutuhon inadu` modun linala` Chinu. Ha inklusu klasen ne\u00f1kanu`, offisiu diariu, eksisiu gi tutuhon `sino finagpu` ha`ane yan otru bida siha ni umayuyuda hinemlu` niha.<\/p>\n<p>Sige man-da\u00f1a mediku siha entalu` America, Uropa, America, China yan Japon pot para umana` afagcha` haf` sineda` niha piot pot tutuhon chetnot yan hafa amot\u00f1a.<\/p>\n<p>I Amerikanu ha rikonose haf` chinetmu ya ayu ha` ha amte. I Chinu, ha rikonose haf` na klase tatautau-mu. Era, i tatauta-ta dos kategoria `nai podu\u00f1g: mane\u00f1ghe\u00f1g yan maipe. Ginen este `nai ha tutuhon umebalua i chetnot antes de u amte.<\/p>\n<p>Lau klaru na pot mas ke si\u00f1ku mit a\u00f1os i Chinu puru amot ginen tinamom ha u`usa `nai taya` binenu. Muchu mas sa` homlu` kinalamte\u00f1a diariu deste oga`an esta i oran deskansu.<\/p>\n<p>Antes lokue` de finatton modetnu na amot siha i natibu hagas usu\u00f1a amot ginen tinanom pot hinerasion. Man-brabu na tautague antes pot lamayot patte gi gualu` `nai ma-ususune mantension familia. Entre ennau `sino manhanau man-peskan chenchulu, talaya, fisga yan lulai.<\/p>\n<p>Ti hutu\u00f1gu` kau u afagcha` dispues mana` asaguan amot Amerikanu yan Chinu. Enfin, bai` diskute ennau dispues de guaha mas sineda` estudiun niha.<\/p>\n<p><strong>Premiun kantan natibu<\/strong><br \/>\nSige man-malagnos siha `nos kuantos premiu pot kanta yan che`chu` attista gi halom natibu entalu` este yan Guahan. Ha estotba-yu` este siha na premiu pot man-ma-upus i magahet mumirese saludun todus pot klaru na gai signifikasion kontribusion niha.<\/p>\n<p>Gi `nos kuantos ni man-lalala` gaige si Se\u00f1or Felix R. Fitial. Guiya tumuge` i \u201cMames Korason\u201d yan \u201cGi Papa` I Kandet\u201d. Ha tu\u00f1gu` sotfa ya guiya fuma tunadaye yan palabraye i dos kanta\u00f1a. Megai tumu\u00f1gu este dos kanta ni madadandan gi fina` inetnon `sino gupot. Estague` un` se\u00f1or ni kabales mumirese saludu pot kontribusio\u00f1a. Hagas lokue` ma\u00f1etbe kumu maestro antes.<\/p>\n<p>Dos otru ni ma-upus lau megai tinige` niha deste otdinariu yan kantan gima Yuus yan ha`anen gupot siha si defuntu yan defunta William S. Reyes yan asagua\u00f1a as Maria. I bihu as Tun Goru` Kilili` tumuge \u201cGi talu` gi halom tasi\u201d, si Tun Josen Pangelinan \u201cTi gi un` palasyon i riku\u201d yan \u201cI hatdin giya paraisu\u201d. Debi ta onra este siha na tautau-ta sa` siha tumuge`yan umesgaihon mona kantata deste antes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Este na eleksion gaige un` raya gi mena-ta: Dignun Natibu `sino Esklabu! Kuestion: Kau $40&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[169,499],"class_list":["post-184805","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-china","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184805","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=184805"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/184805\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=184805"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=184805"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=184805"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}