{"id":18512,"date":"2011-09-19T06:24:07","date_gmt":"2011-09-19T06:24:07","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=18512"},"modified":"2011-09-19T06:24:07","modified_gmt":"2011-09-19T06:24:07","slug":"maletken-dichu-asuntun-fondu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/maletken-dichu-asuntun-fondu\/","title":{"rendered":"Maletken dichu asuntun Fondu"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Sige hit man-liliku\u2019 gi oriyan kareta. Todus ma\u00f1asauna gi inaligau yabi. Lau hagas gaige i yabi gi saga\u00f1a. De dios mihu na rimulinon inkabukau che\u2019chu\u2019 patgon!<\/p>\n<p>I sustansian i husasa\u00f1gan pot maletken haye gai diskuidu na ma\u00f1og\u00f1ug i programan man-ritirau \u2019sino Fondu.<\/p>\n<p>Ha apunta kabales i administradot i Fondu as Se\u00f1or Richard Villagomez na pot megai sakan man-malofan ya ti man-apase administrasion ni obligasio\u00f1a ni mafanana\u2019an &#8220;employer\u2019s contribution&#8221;. Mama\u2019 hogsu\u2019 Puerto Rico Dump este na diskuidu. Esta kahulu\u2019 gi $300 miyon pesus i dibin gobietnu.<\/p>\n<p>Inipos na checu\u2019 tramposu para umafa\u2019 segni (blame) i nuebu na lai ni munana\u2019lu direchon man-ritirau ma\u00f1geha gi kotte. Yangin un\u2019 isague maseha haye, siempre un\u2019 kineni\u2019 haom gi kotte para u reskata direcho\u00f1a. Ha danche buena si Se\u00f1or Villagomez i fino\u2019\u00f1a lau sessu maletkie lokue\u2019 i asuntu pot mina\u2019a\u00f1au.<\/p>\n<p>Lau kumu kada dia ma\u00f1a\u00f1gon i gobietnu na u tutuhon man-apase sa\u2019 guaha katsun satton na apas dibi maseha adumiddidi\u2019.<\/p>\n<p>Yangin kontodu i administradot yan board para u makontra direchon man-rirtirau ma\u00f1geha gi kotte, pues klaru este na sentimentu na taigue interes niha gi linala\u2019 man-ritirau soluke para u mapetsige mana\u2019 atog i administrasion ginen obligasio\u00f1a. Este na ma\u00f1a klaru na debi todus umaresigna siha ginen Fondu kontodu i board. Kuantos tiempu mas para \u2019in umarastra i hinago\u00f1g man-ritirau?<\/p>\n<p>Guaha lokue\u2019 tumatitiye este na malabida: Guaha un\u2019 aktu ma-introduse para umapega apas obligasion gi apaga\u2019 man-ritirau. Era, para u mahatsa mas apas ginen i membru para hita ta apasiye i administrasion ni hagas ha fata\u00f1gaye na obliglasio\u00f1a. Tailaye na pinetsige ya siempre bai\u2019n ina mas este na prinipone ya \u00a0bai\u2019n na\u2019 para sa\u2019 sage\u2019!<\/p>\n<p>Guaha \u00a0minapot\u00f1a in\u2019 pega klaru haye umesague i Fondu? Na ti magahet na i administrasion i ti umapase kuenta\u00f1a na sumen bahu pagu in Fondu? Makat in\u2019 sa\u00f1gan yan inna\u2019 oppan i minagahet?<\/p>\n<p>Haf\u2019 posision i board gi mapropopone na hatsadan apas \u2019nai i membro para u inapase dibin administrasion talu? Fan gai mamahlau! Mampos man-trampusau hamyu gi asuntun man-ritirau. Este buente na in\u2019fa\u2019 segni i nuebu na lai sa\u2019 taya\u2019 esta otru lehitimu na asuntu \u2019nai si\u00f1a tehni i mueye\u2019 na te\u2019la\u00f1g miyu.<\/p>\n<p><strong>Otru asuntu siha\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Mampos kadada\u2019 attensionta. Ti mauleg este na se\u00f1at sa\u2019 seriosu na chetnot i hamalefa yan kadada\u2019 attension-mu.<\/p>\n<p>Pot ihemplo: Ma-apprueba lai \u2019nai ma-establese komission para ta ta\u2019lun bumesita i relasionta yan America. Kulan mohon da\u00f1kulu na linache guaha yan federat. Lau i dichu finatsu gaige giya hita mismu.<\/p>\n<p>Ni programan Fondun man-ritirau ti si\u00f1a ta satba ya para ta atrebi hit umatan mismu finatsotta? I puntu: Gaige lamayot patte gi chatdisision siha gi manera \u2019nai ta dispopone asuntun linahyan. I kontratan i Covenant petmanente. Todu atkilon tanu deste Tinian, Mendenilla yan otru lugat, ti si\u00f1a tatulaika sa\u2019 gai tiempu ennau na patte estake para u si\u00f1a mata\u2019lon manegosiu.<\/p>\n<p>Gaige problema giya hita mismu. Ti komprendiyon haf\u2019 man-listu hit \u00a0sumogne i federat ni linachita siha. Un\u2019 ratutu ha\u2019 ta sodae\u2019 defektu i malabidata mismu. Lau mattu gi man-\u00f1aba\u2019 hit umatmite linachita. Guaha meritu\u00f1a i asuntu lau sotta ya i man-edukau na famaguonta u pinetsige gi halom 20 a\u00f1os na tiempu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Estaba un\u2019 papet gi ligan unu gi hagahu ni ileleg\u00f1a, &#8220;Ta prepapara futtunata ginen guinifita pagu&#8221;. Sigeyu\u2019 chumaleg tuyan sa\u2019 para todu i gaseta pot maribahan pottanmonedan Marianas, dudayu\u2019 kau guaha kampon man-guife \u2019nai kohu i kaha. \u00a0Maletken asuntu, hu\u00f1gan!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Este politikan dikiki\u2019 na isla guaha \u2019nai inipus fotte huegon niha. Era mafaisen un\u2019 amku\u2019 para u bendise i lamasa antes de umatutuhon i kombate guihe na pue\u00f1ge. Todu mauleg tinayuyot\u00f1a estake mattu gi uttimu \u2019nai ileg\u00f1a, &#8220;Ya unna\u2019 fan mapede todus ayu siha i mangaige gi otru banda!&#8221; A` Saina!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Mamaisen si Magoo hafa ayu i masasa\u00f1gan Sugar Daddy? Guiya este i nuebu na modun che\u2019chu konkabidu \u2019nai i famalaoan \u00a0ha ayeg un\u2019 balaku ni mikeble. Ha atu\u00f1gu\u2019e ya ma-madulog ka\u00f1grena. Dispues manae\u2019 salape\u2019\u00f1a $100 pot setbisio\u00f1a. Matman pues ileg\u00f1a, &#8220;Sa\u00f1a pitu si Yuus&#8221;.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Sige hit man-liliku\u2019 gi oriyan kareta. Todus ma\u00f1asauna&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-18512","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18512","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18512"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18512\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18512"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18512"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18512"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}