{"id":187073,"date":"2014-12-11T04:00:32","date_gmt":"2014-12-10T18:00:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=187073"},"modified":"2014-12-11T04:00:32","modified_gmt":"2014-12-10T18:00:32","slug":"bendision-saina","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bendision-saina\/","title":{"rendered":"Bendision Saina"},"content":{"rendered":"<p>Kada saina animu krumeansa famaguo\u00f1a estake man-felis kareran niha. Diariu ma-mattit siha gi inaligau mantension kada patgon, 18 oras gi ha`ane.<\/p>\n<p>I famaguon niha i nuebu na linachog simiya gi hatdin familia. Diariu marikononose yan satton na assistimientu gi man-presisu na nesessidat niha.<\/p>\n<p>I nanan guma` megai `nai ha mattitgue` pot para una` fan naho\u00f1g todus. Parehu i dos saina metgot sensian niha sakrifisiu yan mines\u00f1gun gi prebension todus.<\/p>\n<p>`An pue\u00f1ge, i nanan guma` ti dumeskansa estake todu ma\u00f1gabales i famaguon. Ayu dispues `nai umasun umachigu` esta i finatton chatagmag. Todu dia kalamten muna`lagu ne\u00f1kanu`, mamagase, man-prensa yan muna`gasgas mientras mangaige famaguon gi eskuela.<\/p>\n<p>Gi hilu` pinasensia, mapipet famaguon niha gi ineyag linala` espirituat `sino dottrina. Tai finagpu` che`chu` niha mientras man-gagaige famaguon niha gi papa` atuf gima` familia.<\/p>\n<p>`Nai todu felis kareran kada unu, magof i dos amku` pot masu\u00f1gun todu obligasion niha pot man-gatbon flores gi hatdin ni siha muna` gasgas yan tumanume deste tutuhon. Mauleg na familia!<\/p>\n<p><strong>Guinaiyan Nana<\/strong><\/p>\n<p>Soluke matacho\u00f1g hau ya un` arastreha diariu na assistimientun nana-mu `nai si\u00f1a un` li`e haf` finapos\u00f1a para un` nina` da\u00f1kulu. Lamayot patte ta po`lu kumu mohon otdinariu na tautau gi fihonta lau guiya i biha i fitme na tohnen todus gi katkuet ora.<\/p>\n<p>Gef hasan tali`e tuhu` lago`\u00f1a `sino kume hinala\u00f1g ni obligasio\u00f1a. Ya maseha haf` na chinatsaga u guaha, todu i tiempu katma `nai mamatinas disposision. Guiya ennau na palao`an i satton fuma` guma` i hinatsan tata button fanlihe\u00f1g familia. Dispues, kabales magahet guiya gumuaiya kada patgon bastara ke guiya mama\u00f1agu.<\/p>\n<p>Gi todu tiempon linala`\u00f1a tumachu gi fihon asagua\u00f1a kumu i fitme na pisu parehu ha` halom abundansia yan ha`ilas. Satton gi todu finapos\u00f1a yan tatan famaguo\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Mes\u00f1gon na biha<\/strong><\/p>\n<p>Hu li`e un` biha antes macho`chu` kumu labandera. Todu dia gi bateha mamagase dispues ha tala`, inkola, atbidon yan prensa antes de pupue\u00f1ge. Esta i lemlem tautau `nai umahanau para iya siha.<\/p>\n<p>`An mattu gi gima`, ha areglaye uniku lahi\u00f1a sena\u00f1a antes de tutuhon otru siha obligasion. Todu este na sakrifisiu pot uniku lahi\u00f1a. Dispues dumeskansa esta i sigiente oga`an. Mes\u00f1gon pot obligasion gi patgo\u00f1a. Guaha mohon na tiempu lumabandedera pot nesessidat mantension familia?<\/p>\n<p>Makalamya na amku` ya hasan huli`e yayas. Lau fiet gi un` offisiu `nai ha sosoda` apas mantension niha yan lahi\u00f1a.<\/p>\n<p>Hu li`e lokue` un` bihan mame manguleg eskomen mai`es, ha pada` ya hana` masan hilu` komat. Antes de ennau, hanayane-yu` atmayas mientras mamasa i titiyas. Mai`es fresku ni sumen aya yan finadeni` asnen tukon sino satdinas tumates.<\/p>\n<p>Todu pot todu sumen fitme na pisu i nanan guma` gi familia. Guiya chumachalau pinadesen kada patgon ya ayu hafa` sah\u00f1gi\u00f1giye i mas chatsaga `sino namase`.<\/p>\n<p><strong>Dispues de humanau<\/strong><\/p>\n<p>Dispues de ha di\u00f1gu hit i nanan guma` `nai tali`e kuantu minan\u00f1ge`\u00f1a gumainana. Hombre `nai umachigu` ilelegta ha` na siempre una`lu tatte. Estague` `nai a`anog i chetton na sentimentun patgon gi saina\u00f1a. Lau esta madispone i amku`.<\/p>\n<p>Sige umensinahyau konsuelu hinasoghu `nai sige halom i tropa yan probleman niha. Hu bisita siha gi seputtura man-gagau ayudu sa` dididi` kulan makat. Mana` kontentuyu` dispues.<\/p>\n<p>Ayu na palao`an i sessu hu konbetsiasune antes pot petsonat siha na pinadesihu taigue esta maseha pot para u ta`lun umulus iluhu. Hu tutuhon sumatban maisa haf` problemahu siha adumididi` estake metgot konfiansaghu mismu. Yangin ke`yau hau, pues hinanau i biha kulan mohon matobus baston-mu. Gi hilu` antau, mines\u00f1gon, konkari\u00f1u yan anchu na pinasensia hafanu`e hit mauleg na chechu` tautau. Ti apasiyun todu i setbisio\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Asuntun parentela<\/strong><\/p>\n<p>Un` talo`ane hu usune gumuadog \u00f1aihon haye siha man-parientes-hu gi todu atmos banda. Hu soda` tat na`an kumu A\u00f1goghu, Aqui\u00f1gi\u00f1gog, Acosta, Reyes, Roberto, Cruz, Guerrero, Ilo, Mettao, Ma\u00f1garero, Romolor, Seman yan otru siha na`an.<\/p>\n<p>Hu soda` lokue` na i finenina na Juan Rosario mattu America ginen Espa\u00f1a gi 1523. Guine, i primet ma-appunta na gobietnu ni Espa\u00f1ot si Mariano Rosario Sablan. Hu tu\u00f1gu` na Cruz i prefektu apotyidu-hu ti DelRosario. Lau puru este siha na birada mafanana`an ni man-amku` che`chu` lahe. Lau magofyu` sa` hu tu\u00f1gu` dispues haf` kabales tinateg-hu.<\/p>\n<p>Ti anog na patteyu` Karolinas pot Sablan i talu` na na`anhu. Lau gaige i Ma\u00f1garero gi as nana-hu.<\/p>\n<p>Kabales lokue` na todu Karolinas guine parentes-hu maseha haye-gue`. I ma`gas na chief pot tradision si Chief Elat. Si chief Agrubw pot nabigasion (kumareran tasi) ni kumone` mage Marianas i Karolinas siha `nai yinamag tano` niha ni pagyu. Mauleg lokue` umarikonose kau magahet na gagaigeha` tatautau Agrubw giya Ma\u00f1agaha pat hagas sudadanon Fransia.<\/p>\n<p>Guaha siha gi na`an isla siha guine finu` Karolinas. Tinian kumeke ileg\u00f1a agaga` na minachum atdau\u2014red sunset. Saipan tai sinahguan\u2014empty island\u2014era `nai man-mamueba i Chamorro para Guam pot chetnot sarampion yan bitguelas pot no u fan fininas ni dos pesti.<\/p>\n<p>Sige lokue` hu e\u00f1gulu` haye gi tautau siha ni ha bendise si Yuus Tata pumatlinuye i natibu guine. Gaige ennau na tropa gi ayu i man-masede umokupa iya Asia yan Pasifiku. Ti baba ta guadog haye na`a\u00f1a yan manu ha fatoigue siha na tanu antes de u sugu` Marianas.<\/p>\n<p>Guaha na`a\u00f1a iya Marianas antes de umatatpa\u00f1ge \u201cMariana\u201d ni Espa\u00f1ot? Na`an un` raraina si Mariana ginen Espa\u00f1a. Siakassu in` ti\u00f1gu` na`an O`Perlas Iya Pasifiku yahu kumetu\u00f1gu`. Gi mismu tiempu mauleg umana` fan dinanche na`an lugat siha guine gi prefektu na`an Chamorro tat kumu Magpi, Tagpochau, I Deni, Matansa, Afet\u00f1a, Sadog Tasi, Achugau, Galaide, Puntan Muchot, Fina Sisu, As Gonno, yan otru siha lugat. Tana` para na`an inayau pot mapot i pelun ha pronunsia na`an lugat gi finu` Chamorro.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kada saina animu krumeansa famaguo\u00f1a estake man-felis kareran niha. Diariu ma-mattit siha gi inaligau mantension&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[171,1220,51,625],"class_list":["post-187073","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-asia","tag-fina-sisu","tag-guam","tag-sadog-tasi"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187073","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=187073"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/187073\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=187073"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=187073"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=187073"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}