{"id":189434,"date":"2015-01-15T04:00:11","date_gmt":"2015-01-14T18:00:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=189434"},"modified":"2015-01-15T04:00:11","modified_gmt":"2015-01-14T18:00:11","slug":"sustansian-kinemprende","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/sustansian-kinemprende\/","title":{"rendered":"Sustansian Kinemprende"},"content":{"rendered":"<p>Guaha un` lepbloghu kada ratu hu bisita pahina\u00f1a pot esplikasion hafa tutuhon kinemprende. Era, ansias-yu` lokue` kumomprende hafa pasun kinemprende.<\/p>\n<p>`Nai tali`e una kosa estague` primet eskaleran tutuhon hinisgan ma\u00f1gomprende. Tali`e paluma ni gaige gi papa` hinerat kategorian \u201cga\u2019ga\u2019\u201d. Dinanche i ta supone. I paluma gumugupu, gai papa yan piku gi menan ilu\u00f1a. Si\u00f1a mohon ta po`lu na paluma lokue` i fanihe? Estague` na eskalera `nai ta tutuhon pumega gi klasen ga`ga`.<\/p>\n<p>Para un` si\u00f1a mamatinas disision, debi u guaha dos ideu pot akomparasion. Si\u00f1a ha` bula ideu gi hinassomu lau `nai ti mamatinas hau disision, pues taya` disision. `Nai un` atan un` asuntu ya un` akompara yan i otru ya umafagcha` i dos, pues debi u parehu. Lau `nai ti umafagcha` pues siempre un` fattu gi mina` tres eskaleran hinisga\u2014usun rason.<\/p>\n<p>I puntu na hu bisita este na attikulu layeye pot mauleg na ehetsisiu i para ta offisiona inatan asuntun linahyan gi hilu` antau na hinisga yan estudiu. Atan hafa i asuntu, eksamina haf` tinate\u00f1a, kau estudiau yan haf` ileleg\u00f1a i estudiu, hafa hinasson i pumalu kontra yan fabot. Manu na patte dinanche. Gi hilu` pinasensia yan hinimidde siempre mas antau todu ta petsige na asunto-ta.<\/p>\n<p>Hagas bisioghu sumehan \u00f1aihon pot para bai` ebalua, analisa yan komprende i asuntu. Ni u kikilulog mage gi halom rimulinon aplacha` na fache` sisonyan hasupak, siempre u klaru dispues `nai ketu i milag hanom. Pasensiaye pot para ta atbansa kinemprenden tautau-ta.<\/p>\n<p><strong>Inadisguston Ma\u00f1gatoliko<\/strong><\/p>\n<p>Hu taitai, ebalua yan analisa i disniskontentu entalu` ma\u00f1gatoliko yan archbishop i Diocese Hagat\u00f1a. I mafotman un` grupu ha demamanda eksplikasion gi `nos kuantos asuntu pot para u asegura na numa`lu tatte inetnon ma\u00f1gatoliko. Si Archbishop Anthony Apuron ha \u00f1ega umoppe finaisen tautau\u00f1a dispues ha kolat \u00f1aihongue` gi halom ridondu.<\/p>\n<p>I asuntun che`chu` tautau ya guiya solu si Apuron si\u00f1a muna` katma tatte i chubaskun yan la\u00f1gat inadisgustu pot lamayot patte ha tobus gi un` banda dimas de u eksplika dibuenamente ya u rikohe gi hilu` hinimidde i tautau\u00f1a gi hilu` sinsiyu na diniseha.<\/p>\n<p>I grupon ma\u00f1gatoliko ni ineluluye as Se\u00f1or Greg Perez yan David J. Sablan sinsiyu na dineseha guaha para una` guaha pas, inafamauleg yan satton na inetnon ma\u00f1gatoliko sa` hagas metgot dina\u00f1a natibu gi tradision relihion niha deste antes.<\/p>\n<p>Debi si Apuron u pula` i ginatdun ensegidas gi hilu` klaru yan sinsiyu na ineppe. Munga na pot he\u00f1iun presonidu umapgau mas i tautau-mu. Taya` presisu na para u fan matrata kulan naufragu. Chogue este gi hilu` hinimidde yan kinemprende!<\/p>\n<p><strong>Si Yuus Maase` Nan Upe<\/strong><\/p>\n<p>Didog ha gomgum korason-hu madisponen tiahu as Nan Upe` (Guadalupe P. Manglona) pa`gu na semana. Ensegidas ha baba bintanan yine`ase` yan tinayuyot gi un` tiahu ni sumakrifisiague` para u ayuda ham `nai matai si tatan mame gi 1955.<\/p>\n<p>Megai na ayudu hana`e ham guihe na tiempu yan tihun mame as David M. Sablan. Deste magagu, salape yan kosas siha mana` fan mafattu ginen Guam para mantension mame. Ti apasiyon ayu na ayudu siha piot i oppan na sensian yine`ase ginen korason niha gi numesessita ayudu.<\/p>\n<p>Ginen ayudun niha mina` si\u00f1a in` tampe tatautau mame yan manachu ham gi todu kareran mame maseha sumen chatsaga ayu na tiempu. Ayu na sensian kilisyanu sumen ti apasiyon. Mit besis mas na bendision ginen hilu` para siha pot ti ma-upus lumagnos kanai niha gi man-chatsaga.<\/p>\n<p>Lokue`, kada mattu mage Saipan ha bisisita i defunta nanahu, tatnai fatta. Ti mali\u00f1gu respetuhu nu guiya ya magahet tiahu ti si\u00f1a hu apase tatte todu ayudumu siha.<\/p>\n<p>Lau  bai` tayuyute hau diariu gi nobena-hu St. Jude ni hu tucha deste 1997 ya tatnai masge` tinayuyot-hu deste ayu na tiempu. Man-pinite ham ya i lagu` mame umarega gi mapagahes ya u fresku kareramu hulu` gi la\u00f1get para un` resibe un` guaguan na premiu. Si Yuus gacho\u00f1gmu. Si Yuus Maase` pot todu Auntie Upe`. Si Ju\u00f1an Dena\u00f1g yan familia.<\/p>\n<p>Man-malag na trosun man-sa\u00f1gan (speeches) man-gugupu ginen hegsu` I Deni gi mapos na Lunes. Hu e`eku\u00f1gog i ekun pinedu\u00f1g palabra siha taimanu rinisaken tasi. Palabran esperansa lau i hagas problema sige ha` ma-umenta ya puede magahet guaha satton na satbasion.<\/p>\n<p>I lehislatura taya` nuebu na kinemiten para umachogue che`chu` linahyan fuera ke para u fan mafanague i man-nuebu na membro bailan \u201cfayao\u201d yan \u201ckumahat\u201d gi entalu dos guma`. Ai, ta ekstende magof na felisitasion gi nuebu na batkadan man-ma`gas. Siempre tali`e dispues haf` para umachogue. Gaige ha` i guatdian i sagua`. Si Iku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha un` lepbloghu kada ratu hu bisita pahina\u00f1a pot esplikasion hafa tutuhon kinemprende. Era, ansias-yu`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[51],"class_list":["post-189434","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-guam"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=189434"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189434\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=189434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=189434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=189434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}