{"id":190022,"date":"2015-01-22T04:00:09","date_gmt":"2015-01-21T18:00:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=190022"},"modified":"2015-01-22T04:00:09","modified_gmt":"2015-01-21T18:00:09","slug":"unestamiente","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/unestamiente\/","title":{"rendered":"Unestamiente"},"content":{"rendered":"<p>Inadayao gobietnu biyon pot biyon pesus na fi\u00f1kas para adelantun tano`ta. Ha gu`ot attension-ta kondontodu esperansa-ta un` ratu.<\/p>\n<p>Dispues de ta analisa i man-sa\u00f1gan parehu yan ruplanu gi aire sige lumiliku` ha espipiha i plasa. Ti si\u00f1a tumunog sa` mampos potput yan atilu\u00f1g na trosun mapagahes kumukubre enteru i tanu`. Debi u hanau guatu gi otru lugat.<\/p>\n<p>Gi hilu` este mampos tadu\u00f1g tipu` dibin iya Marianas. Dispues, atan sa` menos ke $140 miyon pesus humahalom gi kaha gi sakan. `An unna` fan da\u00f1a obligasion kobransa para i Settlement Fund ti u menos ke $12 biyon pesus para i sigiente dies a\u00f1os na tiempu. Makat na obligasion.<\/p>\n<p>Ti humahalom trabiha obligasion $27 miyon na dibin CUC, $27 miyon para apas man-ritirau pa`gu na sakan, $38 miyon pesus para i hospitat CHC, $30 miyon para i PSS, yan $779 miyon pesus na dibi para i Settlement Fund. Kontodu guahu esta hu guiguife na mali\u00f1gu mohon este siha na dibi pot para tafan lalibianu kinalamten-ta. Lau obligasion na u fan ma-apase este siha na dibi.<\/p>\n<p>I biyon pesus ni gumugupu gi aire tai plaset. Estague` chathinassoghu. Para \u00f1gai`an `nai si\u00f1a ta konduse halom pot para ta adelanta kinalamten-ta.<\/p>\n<p>Rason? Mofona inapprueban casino ke umasuda`e tanu` yan uma-asegura na kabales fasilidat hanom, kandet, chalan yan paip aplacha` (sewer) maseha manu na lugat `nai para umahatsa. Iya Magpi taya` nu este siha na fasilidat ni tampoku iya Obyan. Yangin para Garapan pues debi ensegidas uma`atan sa` inestotba da\u00f1kulu usun hanom yan kandet.<\/p>\n<p>Yangin u fatsu este siha na planu, pues isau-ta sa` mampos hit man-hasupak sin propiu na finotman planu taimanu `nai si\u00f1a libre humalom felis este siha na biyon.<\/p>\n<p><strong>Kau si\u00f1a ta sustene casino?<\/strong><\/p>\n<p>Siakassu na guaha probleman metkau gi mas man-mikepble na tautague ginen nasion siha gi oriya, kau guaha yan naho\u00f1g miyinariu gi entalu` natibu para u katsu kinalamten casino?<\/p>\n<p>Estague` na patte i mampos paska gi tablon `sino pisun este na industria. Debu u lamegai man-riku para u sinestene kinalamte\u00f1a. Lau hu hu\u00f1gog na guaha 15 mit na tautau-ta rumesisibe food stamps. Makat tana` fa\u00f1aunau i los probes guine na huegu.<\/p>\n<p>I tetehnan gi tautau-ta tat ti hinehegse dibin guma, kareta, insurance hinemlu` yan otru siha obligasion familia. Nasuha lokue` este na tropa. Haye sosopbla? Estague` na kuentas ti mali`e ni man-sabiun hegsu` I Deni`.<\/p>\n<p>Taimanu lokue` mali`e na duru dibatde na karera para Hong Kong, Macau yan Manila. Dios mihu tihu tu\u00f1gu` na si\u00f1a mabenden \u00f1aihon i natibu pot lasan biradan salon. Taiguenau baratu\u00f1a dignun natibu?<\/p>\n<p><strong>Man-\u00f1ahlala\u00f1g<\/strong><\/p>\n<p>Man-masoda` tres membron sanpapa` na guma` man-a`afulu` gi halom komun haye otru biahe para speaker. Dispues ma-ippe` dos kulan la\u00f1ayon na ma\u00f1ga. Ti mapot i asuntu: Na`eyu` ya bai` fanu`e hamyu taimanu mamatinas satton na disision para benefisiun i linahyan.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Sige diniskuten problema siha giya Luta. Hu komprende i chinatsagan taya` setbisiun ruplanu yan batku pot materiat mantension familia.<\/p>\n<p>Debi in` demanda ginen man-ma`gas miyu haf` planun niha diberas fuera de gueku na biba ni ti si\u00f1a in` chile` para i ba\u00f1ku `sino tenda.<\/p>\n<p>Cho` chu` i sumen appenas pa`gu. Estague` `nai gaige primera sensuran kau kapas i in` elihe na tropa pat parehu yan hagas pa\u00f1gpa\u00f1g napu gi kanton tasi. Direchun miyu dumimanda kabales na ineppe ginen siha.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Siempre Marianas mana` fan asufa` tres na bisnis casino: Dos Tinian yan unu Saipan. Haye lagse` siempre u fan rikohe dididi` sinsiyu para apas gaston operasion bisnis. Pa`gu `an parehu man-ma\u00f1ufa` hit matti\u00f1gan pues na atog patman kanaimu mientras un` kakasas tatten ilun miyu. Hu nana\u00f1gga iya Luta para ngai`an `nai u tutuhon bisnes\u00f1a casino pot hu hu\u00f1gog na paire na industria sa` \u201cglobus\u201d. Globus pat gurupus? Manu gi dos lai?<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>I linala`ta gaige na kada ratu matumbulu mona yan tatte. `An podu\u00f1g `sino kahulu` presiun la\u00f1a, un` ratutu ha` sulun pat matmos i apas kandet. Taya` asegurau na pisu. Fitme\u00f1a ti asegurau ke asegurau. Tiempun tai finagpu` na chukan mona yan tatte. Dios mihu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>I fotte yan mane\u00f1ghe\u00f1g na guinaifen ma\u00f1glu` gai tinatte na esta hana` deskalentau hinasoghu. I eku kulan hanana`e hit notisia pot preparasion hinalom un` da\u00f1kulu na napu ni para u prensa todu ha soda` gi karera\u00f1a halom and huyu\u00f1g. Ke pula` hafa este na mensahe sa` na`ma\u00f1au i mamamaila`.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Yangin un` gugu`ot pa`gu pisun disposision asuntun linahyan, siempre un` fanna`e kuenta gi uttimu besis. Ti magpu` i huegu gi huramentu. Bai` gaige gi puntan fila numa\u00f1gga haf` para un` esplikaye i linahyan. Taya` pinasensiaghu diskuidon man-sabiu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>I tunas na tautau disposisio\u00f1a mas oppan gi halom silensiu ke unu ni a`ga\u00f1g ha faman maisague` gi halom sisonyan linache.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inadayao gobietnu biyon pot biyon pesus na fi\u00f1kas para adelantun tano`ta. Ha gu`ot attension-ta kondontodu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,693,818,733],"class_list":["post-190022","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-chile-2","tag-mali","tag-settlement-fund"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/190022","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=190022"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/190022\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=190022"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=190022"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=190022"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}