{"id":193144,"date":"2015-03-05T04:00:57","date_gmt":"2015-03-04T18:00:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=193144"},"modified":"2015-03-05T04:00:57","modified_gmt":"2015-03-04T18:00:57","slug":"kinentradisen-lai-publiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/kinentradisen-lai-publiku\/","title":{"rendered":"Kinentradisen Lai Publiku"},"content":{"rendered":"<p>Ma-admite ni tres na pairen lehislatura na makontradise lai publiku pot presentasion publikamente todu asuntu ni ma\u2019i\u2019ina ni lehislatura. Kumeke ileg\u00f1a na debi u saunau i publiku gi hechuran ineku\u00f1gog gi todu attikulu.<\/p>\n<p>Finenina ileg niha (Lt. Gov. R. Torres, Speaker J. Guerrero yan Rep. R. Demapan) na ti kinubre lehislatura nu ayu na lai publiku.<\/p>\n<p>Dispues ma-admite gi kotte na hu\u00f1gan makontradise ayu na lai. Mana\u2019 fan mutta $10,000 ni kotte pot malabidan niha. Kuestion: Haf\u2019 na hita ni publiku para u inapase i siha kumontradise i lai? Na ti debi siha u kinatga ayu na mutta?<\/p>\n<p>Haf\u2019 na sumaunau i offsinan Attorney General? Na ti debi u seha dispues de ma-admite ni tres rai hegsu\u2019 I Deni na makontradise i lai?<\/p>\n<p>Debi fuetsau ta insiste na siha u kinubre ayu na mutta. Lache para i innosiente na publiku u fan apase pot kinentradisen offisiat publiku! Ha yamag i sisteman lai guine \u2018an masede este!<\/p>\n<p><strong>Appenas Appottunidat<\/strong><\/p>\n<p>Uma\u2019adi\u00f1gan dos amku\u2019 gi baranda pot chinatsagan i tiempu. Ileg\u00f1a i unu na appenas fi\u00f1kas yan chochu\u2019 mina tat familia ti mamadedese.<\/p>\n<p>\u201cNi kuantu na bapot ne\u00f1kanu\u2019 mana\u2019 halom \u2018an tai che\u2019chu\u2019 i tautau taimanu mamahan nesessidat familia?\u201d<\/p>\n<p>\u201cMauleg na ha usune asaguahu i gualu para diariu na mantension mame\u201d ineppe ni otru.<\/p>\n<p>\u2018An taya\u2019 nuebu na fi\u00f1kas kometsiante ni lamudu\u00f1t humalom Marianas, makat u guaha cho\u2019chu\u2019 sa\u2019 i pisun offisiu gaige gi fi\u00f1kas.<\/p>\n<p>Iya Tinian sige ha choneg industrian casino. Lamegai na fi\u00f1kas para u halom \u2018nai fina\u00f1agu cho\u2019chu\u2019 siha deste tiemporariu yan petmanente.<\/p>\n<p>Iya Luta tiha kakaikaigue\u2019 i industrian casino. Taya\u2019 otru lada\u00f1gkulu na bisnis mafattu ni para u prebeniye cho\u2019chu\u2019 i tautau\u00f1a. Lau guaha gi entre siha fumafama na \u201cglobus\u201d i industrian casino. Atan fan kau ti man-pinido\u00f1guan hamyu ni finu\u2019 miyu?<\/p>\n<p>Sinsiyu na konbetsasion \u2018nai sige man-amko\u2019ta ma-ebalua i masusesede. Gi hilu\u2019 este taya\u2019 planu taimanu para umamueba ya u mana\u2019 halom fresku na fi\u00f1kas para u fotma fitme yan prosperu na pisun ekonomia. Makat na karera \u2018an para sige ha\u2019 machukan i hagas bisiu. Hafa futtuna-ta gi hilu este?<\/p>\n<p><strong>Dibin Hospitat<\/strong><\/p>\n<p><em>I kotte ha mensiona na tai fondu (kara\u2019) i hospitat CHC para u apase dibi\u00f1a gi CUC mas ke $14 miyon pesus. \u2018Nos kuantos mensahe man-huyu\u00f1g gi hilu\u2019 este na anunsiu ginen i kotte.<\/p>\n<p>1). Kara\u2019 iya Marianas mina\u2019 ti si\u00f1a ma-apase dibin kandet hospitat.<\/p>\n<p>2). I CUC ha mensiona para u bira este na kuenta guatu giya hita, Siempre  apas utilidat kumahulu\u2019 mas ke haf\u2019 ta apapase pa\u2019gu.<\/p>\n<p>Gi konsiderasion moneda para usun hospitat mauleg i lehislatura u fakot haf\u2019 na disposision monhayan man-mapetsige ni manehante na kara\u2019 i hospitat pa\u2019gu. Hini\u00f1goghu na guaha man-mahatsa sueddon niha mientras i pumalu man-\u00f1gaha\u2019 gi kanton katsada.<\/p>\n<p>I mas ma\u2019gas timalagu madispone ni kuetpon hospitat (board). Da\u00f1kulu na piniligru este gi disposision tax ni ta apapase para operason CHC. Sin satton na disposision ginen i board taimanu u guaha anadahe yan adelantu gi uniku hospital-ta?<\/p>\n<p>Un\u2019 manadan asuntu siempre bai\u2019 bisita dispues pot CHC. Gi pa\u2019gu bai pega lapeshu gi un\u2019 banda.<\/em><\/p>\n<p><strong>Dalai \u2018ste Iku!<\/strong><\/p>\n<p>I didog na pinadesi na tiempu patte gi tumunog haguhan siglu \u2018nai todu patte gi tanu\u2019 man-hinigua\u2019 seriosu na chinatsaga. Siempre ennau na haguha u tutuhongue\u2019 bumira hulu\u2019. I kuestion: \u00d1gai\u2019an? Bali umesuette maseha ti masita hau sumaunau gi kineni\u2019 atulai gi chenchulu pat mapga\u2019 fanihe gi sabana.<\/p>\n<p>Estague\u2019 siklun finapos elmundu kada sien a\u00f1os. Gi rinisaken tiempu, siempre u kilulog huyu\u00f1g gi tadu\u00f1g \u2018nai hasedi hit man-hagu\u00f1g \u00f1aihon. Parehu yan dineku\u2019 atdau ni kahulu\u2019 gi sanhaya ya machum gi sanlagu. Siempre u doku\u2019 ta\u2019lu gi sigiente dia. Hagu kapitan galaide\u2019mu haf\u2019 mauleg para un\u2019 chogue ni benifisiosu.<\/p>\n<p>Mampos fotte este na chinatsaga na tat tihu li\u2019e chumichichi\u2019 diariu. Adahe para u chachaleg lau kanaha\u2019 pinipinu\u2019 ni putin dinalag damagas\u00f1a. Esta tutuhu\u2019 lago\u2019\u00f1a. Tiempu ta nesessita gi este na karera. Gigon kalamten homlu\u2019 i ekonomian enteru elmundu siempre ha bata\u00f1ga hit ennau na napu.<\/p>\n<p><strong>Katnadan Hinegsa\u2019<\/strong><\/p>\n<p>Esta tres man-amigu sige man etupag gi kantun sagua\u2019 i Fishing Base. I dos gi santatte duru ma\u00f1gone\u2019. I amigun niha gi sanmena puru ye\u00f1gyu\u00f1g yan chefla.<\/p>\n<p>Pot chaleg, uma\u2019achetge i dos \u2018nai ileg\u00f1a i unu, \u201cNa hatmage fan ennau i sagan hinegsa\u2019 ya bai pegaye mas katnada i haguethu\u201d. Dispues mali\u2019e i amigun niha sige ha kehagu\u2019 i bento\u00f1a. Era para u chage katnadan hinegsa\u2019 lokue\u2019. Tontu!<\/p>\n<p>Dispues gi halom fina\u2019 gimen duru i dos umasogne haye tumutuhon ositan pot katnadan hinegsa\u2019. Mapatte lokue\u2019 amigun niha pot tula noche ha kekone\u2019 Saipan ginen i fondu. Era puru basulan chaiguan gagadun gi haguet\u00f1a. Ai na grasia!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ma-admite ni tres na pairen lehislatura na makontradise lai publiku pot presentasion publikamente todu asuntu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[2626,256,91,2627],"class_list":["post-193144","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-attorney-general","tag-casino","tag-chc","tag-kuestion-haf"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193144","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193144"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193144\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=193144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=193144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}