{"id":193729,"date":"2015-03-12T04:00:39","date_gmt":"2015-03-11T18:00:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=193729"},"modified":"2015-03-12T04:00:39","modified_gmt":"2015-03-11T18:00:39","slug":"nessesidat-kabisiyu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/nessesidat-kabisiyu\/","title":{"rendered":"Nessesidat Kabisiyu"},"content":{"rendered":"<p>Te`ug yan didog na pinadese gi katkuet katsada guine punta pot punta. Ti mapot ta pula` haf` na taiguine masusesede: Taya` kabisiyu para u esgaihon che`chu` linahyan gi hilu` kabales fitme yan metgot na planun kinimite para u adelanta lina`la`-ta. Guaha buttu lau taigue i metgot na sensian kabisiyu.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, guaha manatachu kumu man-ma-elihe. Lau hombre siha sige ma-apotsu i asuntu. Ni unu asigurau haf` ha petsisige para u adelanta i linala` tautau-ta. Ti listiyu` fumohne `sino pumohyan ni unu sa` magahet na makat i asunto-ta siha na biahe. Mamatmos Marianas gi halom sumen tadu\u00f1g na fache` dibi. Tinaho\u00f1g fondu gi kaha para obligasion siha.<\/p>\n<p>Deste dibin fondu para man-ritirau, dibin kandet hospitat yan otru siha depattamentu yan ahensia, yan kahulu` presiun nessessidat.  Gi mismu tiempu masimientu yan gatdun sueddon i tautau pot mas ke dies a\u00f1os esta na tiempu. Dispues para u kahulu` apas health insurance kuarenta pot sientu. Mas inaminasa monedan familia. Guaha mohon esperansan adelantu gi hilu` sumen piligro na kondision miyon pot miyon pesus na dibin gobietnu?<\/p>\n<p><strong>Tiempon Kara` (Broke)<\/strong><br \/>\nDeste alacha piot pa`gu, haye ha` hu soda` ma-imprinta \u201ckara`\u201d gi ha`i\u00f1a. Hu tobus gi un` banda pot buente semanan broke.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a amiguhu Maggo, \u201cAhe` Iku ti semanan broke. Kada dia-yu` kara`!\u201d Matacho\u00f1g ham ya in` atotga umestudiaye haf` masusede.<\/p>\n<p>Ti mapot: Todu gastu ma\u00f1gahulu` mientras i sueddu masimientu ya ketu gi mismu lugat deste dies a\u00f1os tatte.` Entretanto sige hit man-afaisen kuestion sin propio ineppe. I machalapon man-lache siha na infotmasion haf` na kimason sabana.<\/p>\n<p>I ekonomia mampos chafleg na ni apas dibin gobietnu $29 miyon pesus para CUC ti si\u00f1a ma-kubre. Hagas na diskuidu. Ha amuntona-gue` ya loka`\u00f1a pa`gu ke hegsu` I Deni`.<\/p>\n<p>Komprendiyon i tumunog kilulog siglu gi enteru ekonomian elmundu. I man-dikiki na lugat siha mas man-inaminasa nu este na chinatsaga tat kumu Marianas. Mas inatisa pinadesen iya Marianas sa` ni planu taya` taimanu satbasio\u00f1a i sige ha` dumidog na kinalamten.<\/p>\n<p>Guaha mohon esperansa para mona? Gaige ineppe giya hamyu.<\/p>\n<p><strong>Finatton Eskases<\/strong><br \/>\nTat ti mamadedese pot te`ug na finatton tiempon eskases. Todu familia fumafana` este diariu. Kontodu hagas sagan pine`lon sinsiyu hu rikonose ya hu rikohe haf` si\u00f1a hu soda`. Mauleg na kantida sinida`hu.<\/p>\n<p>Ayu `nai huli`e chatsagan i tiempu gi gima` un` che`lu. Ni hanom magimen i prohimu taya` para usun familia\u00f1a. Hu ayudaye dididi` na salape`. Hu soyu` na u fatinase maptan i sin yan famaktiyan para `an mattu i tiempon uchan.<\/p>\n<p>I familia siha ni hu bisita en kuando anog na guaha pinadesen niniha. Lau kulan mana atog gi tatten potta. I pa\u00f1gpa\u00f1g konbetsasion yan ma\u00f1a sumen keha. Parehu pinadese ti taimanu.<\/p>\n<p>Mauleg ta adahe todu monedan familia. `An ti presisu pues mu\u00f1ga umatotgante. Po`lu para `an finagcha`e hau chata`an.<\/p>\n<p><strong>Inadahen Moneda<\/strong><br \/>\nTat mas seguru na midision kinalamten ekonomia ke sueddomu mismu. Atan \u00f1gai`an uttimu `nai mana`e hau subida (hatsada). Ileghu na seru i ineppe sa` esta pot dies a\u00f1os deste ke masimientu este na asuntu pot baban kinalamten ekonomian iya Marianas.<\/p>\n<p>Gi hilu` este kahulu` ta`lu apas insurans (insurance) hinemlu` 40 pot sientu. Lamita gi este na gastu hagu para un` apase. Mas ke sientu pesus mas para bai` mahala ginen este. Kontodu fahan amot debi bai gef adahe.<\/p>\n<p>Poresu na mauleg in` gef adahe haf` gaige gi inna` sah\u00f1ge na pine`lu gi ba\u00f1ku kumu katsu siakassu hagacha` hit fotte na chata`an gi mattiron kinalamten.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Durun chaleg yan un` mala\u00f1gu `nai umatotpe ham gi Emergency Room. Hu faisen haf` pinadesisi\u00f1a. Ileg\u00f1a, \u201cTaya, lau mattuyu para bai` chule` settifiku-hu \u2018Mas matu\u00f1go`\u00f1a as\u2019 ya u fonhahayan.\u201d Dios mihu!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Hu soda` amiguhu Magoo gi hospitat. Hu faisen haf` guaha. Ileg\u00f1a na kada ratu finalaguaihon-gue` ni mime`\u00f1a. Hu sa\u00f1gane na u fan espiha la\u00f1an brek (brake) ya u li`e kau finamauleg. Duru fumofu` sa` tina` chaleg para u tinatitiye pausada\u00f1g\u00f1a katkuet lugat. Manadan chatfinu` ha lapblayu`.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i man-amku` na yangin para un` fa\u00f1aluda na seguru na tiho\u00f1g-mu un` u`usa ya ti tiho\u00f1g i otru. Lau guaha ha` lokue` \u00f1ala\u00f1g ma-rekognisa na achog tihu\u00f1g duendes fotmat ma\u00f1aluda! Dios mihu na nina` mamahlau!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Yangin taya` mauleg para un` sa\u00f1gan pot otru, suhaye pumohne i prohimu piot ya ni hagu mismu ti un` tu\u00f1gu` na baba\u00f1a hau ke guiya. Mu\u00f1ga masugon i chiba ginen i kelat `an chatsiguru kau mauleg i pastahe gi ge`hiyu\u00f1g.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Te`ug yan didog na pinadese gi katkuet katsada guine punta pot punta. Ti mapot ta&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[2855,442,2856,499],"class_list":["post-193729","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-ahe-iku","tag-emergency-room","tag-mamatmos-marianas","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193729","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193729"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193729\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193729"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=193729"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=193729"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}