{"id":194217,"date":"2015-03-19T04:00:16","date_gmt":"2015-03-18T18:00:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=194217"},"modified":"2015-03-19T04:00:16","modified_gmt":"2015-03-18T18:00:16","slug":"huegon-finu-chamorro","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/huegon-finu-chamorro\/","title":{"rendered":"Huegon Finu` Chamorro"},"content":{"rendered":"<p>Guaha `nai masa\u00f1gane-yu` na tadu\u00f1g na finu` Chamorro huna sesetbe. I palabra otdinariu lau kasse pot ti sessu tana` setbe na mapo`lu kumu tadu\u00f1g. Gaige ha` gi supin tasi, trabiha ti lumili`uf-yu`. Lau maila` ta chage mas finu` nana-ta.<\/p>\n<p>`Nai pa`gu man-mattu ham gualu` Tagpochau in` tutuhon \u201cumabahu\u201d i lugat. Man-lodu` tro\u00f1ku pot ti man-mapacha deste finagpu` gera.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Gi Disiembre na mes, in` li`e` tinanom mame dagu \u201cmamunu\u201d. In` seta ta`lu un` a\u00f1u dispues `nai in` kisecha. Kontodu hagas tro\u00f1kun niyog lokue` man-mamunu`.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>`Nai dinanche fotten pagyu iya Luta, man-mangagao i ma\u00f1eluta \u201cabiu\u201d ayudu pot mampos didog destrosiun i pagyu.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Mes Abrit tiempon man-apasen \u201caduana\u201d yangin enfin guaha kuentamu. `An taya` pues kasse guaha para un` mana`e tatte (tax return).<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Malalagu un` patgon gi halom uchan. Ha \u201cada\u00f1ggua`\u201d i fache pot no u masmai dega\u00f1a.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ma\u00f1ge` atulin harina lau pot dididi` \u201caguanon\u201d. Mana late`uk dispues.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Mamahan-yu` sinturon-hu ni \u201caguyon\u201d biyas\u00f1a.<\/p>\n<p>Gi ritiradan cho`chu`, hali`e asagua-hu na \u201cambre-yu`\u201d. Ensegidas mama` sena.<\/p>\n<p>Tantu ma-espanta i patgon, todu mana` \u201caminasayon\u201d na esta tiha tu\u00f1gu` haf` para u chogue.<\/p>\n<p>Un` amko` kulan tatan i se\u00f1gso\u00f1g pot \u201camtao\u201d gi finapos tautau.<\/p>\n<p>Ha pega i nana i neni gi \u201canadot\u201d para u tutuhon umeyag mamokat.<\/p>\n<p>Lastima manadan salape`\u00f1a i prohimu as Howard Hughes. Matai yan kochinu\u00f1a dispues pininu` chetnot \u201cenkotdio\u201d.<\/p>\n<p>`An sinasapet hau pot he\u00f1iun \u201cmalagtos\u201d, pegaye \u201clemonaya\u201d i gima ya un` hala lokue` para i santatte. `An ti kontentu hau, pues para macho`chu` ya un` pulan i pastahe.<\/p>\n<p>Machochochu` kumu hatdineru gi fina` gualu`. `An ogga`an, ha rega i tinanom dispues man-\u201cdespo\u00f1ga\u201d \u201ckapuyot\u201d siha gi tinanom tumates. Ha kone` dos poya ya ha \u201cdigueya\u201d. Ha rikohen \u00f1aihon i haga` sa` malagu` i amu\u00f1a flitadan manog para sena\u00f1a. Paire na boka piot ya mana`ye mediu pu\u00f1u` na to`an doni` sali.<\/p>\n<p>`Nai mamapot man-huyu\u00f1g i chiba gi kelat sanlichan, hu hile\u00f1gga-yu para u lalibianu. Puti lau ayu solu `nai si\u00f1a malagnos i chiba ginen tra\u00f1kan i kelat.<\/p>\n<p>Umega` un` sumen chatpagu na amigo mubin (kachido`) Elvis Presley. Ileg\u00f1a gi finagpu` na `an taiguihe bunitu\u00f1a as Elvis para unna` bula famaguo\u00f1a. Duru i chaleg tuyan `nai masa\u00f1gane na u ketu. \u201cTatnai sisida para u fan malalagu dose na man-chatpagun famaguon gi bisinu\u201d. Ai na grasia i che`chu` botlu.<\/p>\n<p>Bes enkuando bai bibira-yu` tatte yan mas palabra ni hasan tana setbe na tiempu. Praktika usun hila` nana-ta ya in` fanague famaguon miyu ni li\u00f1guahen niha. Li\u00f1guahi-ta solu sahyan espiritun natibu maseha \u00f1gai`an na tiempu. Estague` u fan inesgaihon mona kumu famaguon O`Perlas iya Pasifiku.<\/p>\n<p><strong>Chetnot \u00d1ala\u00f1g<\/strong><br \/>\nPiniloghu na ositan lau `nai huli`e un` lahen mame chomochu` si\u00f1ku na platun ne\u00f1kanu` ni da\u00f1kulu dispues dopblague` ni katdun to`la\u00f1g, sumeha-yu`.<\/p>\n<p>Dispues `nai hu komprende na maseha kuantu ha kanu` \u00f1a\u00f1ala\u00f1g ha` i prohimu ayu mina` ti si\u00f1a pumara bumoka mientras guaguaha` ne\u00f1kanu` gi mena\u00f1a.<\/p>\n<p>Tihu tu\u00f1gu kau in` hassu un` prohimu giya Guam ni matai guine gi alacha. Diberas ha chage I prohimu rumibaha libra\u00f1a (800) lau dimalas dispues.<\/p>\n<p>`An mampos lodu` i tautau ginen este na chetnot magahet na namase` sa` ni para u famokat chatsaga. Kontodu timo\u00f1a inaminasa `nai ni para u tohge mapot. Ni taimanu na animu para u utot kinano`\u00f1a ti u felis. Guse\u00f1a ha sumukegue` mas.<\/p>\n<p>Puede guaha masoda` amot chadeg para este na chetnot. Makat para i pumadedese tatfoi animu\u00f1a para u na`lu tatte gi regulat na kinalamte\u00f1a antes.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ha faisen-yu` un` prohimu haf` na presisu na u eyag finu` Chamorro. Sige mona ha oppen maisague` `nai sumaunau gi halom konbetsasion i tropa. Hombre, hila` nana-ta i finu` Chamorro ya na`mamahlau para un` famamaisen haf` na debi un` ketu\u00f1gu` li\u00f1guahi-mu.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>I li\u00f1guahen tanu` solu sahyan ni sumede natibu fumat-ta haf` i likidu tradisio\u00f1a. Gi hilu` ennau na sahyan `nai gaige kabales espiritun Chamorro. Ennau na espiritu una` oppan haf` tinatet-ta kumu natibun O`Perlas iya Pasifiku.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Man-gaige hit puntan un` tolai ni siempre ta krusa para i otru banda. Megai siha asuntu para tafagcha`e gi este na karera. I kuestion ni sessu siempre tafana`: haf` gi todu fuetsau na modun tinilaika mauleg para kuttura yan tradision natibu?<\/p>\n<p>Kau para tasede fuetsau tinilaika siha dumopbla haf` tradision tanu` pat debi u atlibes? Gaige este na asuntu gi dos patman kanaina-ta. Maseha haf` taimanu, chatmiyu fan malelefa na gi uttimu besis hita solu kapitan galaide`ta. Hita solu si\u00f1a sumatba problema-ta mismu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha `nai masa\u00f1gane-yu` na tadu\u00f1g na finu` Chamorro huna sesetbe. I palabra otdinariu lau kasse&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[3044,3045,3046,3047],"class_list":["post-194217","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-elvis-presley","tag-gi-disiembre","tag-mes-abrit","tag-uk"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194217","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=194217"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194217\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=194217"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=194217"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=194217"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}