{"id":194805,"date":"2015-03-26T04:00:19","date_gmt":"2015-03-25T18:00:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=194805"},"modified":"2015-03-26T04:00:19","modified_gmt":"2015-03-25T18:00:19","slug":"sustansian-tradision","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/sustansian-tradision\/","title":{"rendered":"Sustansian Tradision"},"content":{"rendered":"<p>Lamegai besis `nai huna setbe este na palabra i \u201ctradision\u201d. Gi mismu tiempu malefayu` ti hu pula, pot para ta komprende, haf` kumeke ileg\u00f1a `sino sustansia\u00f1a.<\/p>\n<p>Layeye, tradision ayu siha na asuntu i ta praktitika diariamente gi halom familia. Ha inklusu finanague gi famaguon haf` mauleg yan ti kombeni. Primera besis ineyag espirituat gi hechuran dottrina, tinayuyot, ineyag bittun gumai responsablidat, respetu, umeku\u00f1gog, man-osge, inafamauleg yan kooperasion gi entalu` membron familia.<\/p>\n<p>Este na chalan fumotma fifitme pisun tradision gi familia. Todu pot todu man-gaige ma\u00f1aina ya siha umesgagaihon este mona piot gi maguaguat famaguon siha.<\/p>\n<p>Lau gaige antigu na tradision natibu gi usun tanu` yan tasi gi finacho`chu` guelu antes. Ginen tinanom niha gi gualu` `nai mapega mantension familia diariu. Pineskan tasi sumaunau kumu mantension lokue`. Poresu na fitme este na pisu gi relasionta yan tanu` natibu. Estague` tutuhon pisun kuttura yan tradision Chamorro.<\/p>\n<p>Gi todu animon ma\u00f1aina-ta gaige orihinat na chalan finana`guen tradision gi Sainata as Jesukristu. Humuyu\u00f1g ginen un` sumen popble na familia. Fina\u00f1agu gi as nana\u00f1a as Santa Maria. Si San Jose i pairastro\u00f1a. Ha tutuhon mamana`gue deste idat dose a\u00f1os.<\/p>\n<p>Sumaga i Sainata yan man-apostoles pot tres a\u00f1os na tiempo. Man-finana`gue ni tinagu` Yuus Tata yan mamana`gue gi sinagogu gi entalu` man-profeta yan professot relihion. Kontodu milagro ha chogue `nai hana` la`la` i man-matai yan mago\u00f1g i ti amtiyon siha na chetnot. Gi todu kinalamte\u00f1a ha apapagat i disipulu\u00f1a chatniha fan-malelefa ni man-namase` yan mamopble.<\/p>\n<p>`An man-hanau hit man-hosme misa, mafattu ayu na patte i selebrasion eukaristia `nai hahatsa si pale` i ostia yan kales binu. Estague na patte sumen ma`gas gi misa. Mattu i Saina ha kombibida todus para ta da\u00f1a`e yan ta konduse-gue` halom gi espiritu-ta kumu Yu`osta. Un` da\u00f1kulu na dina\u00f1a familia ni guiya umestablese deste antigu na tiempu.<\/p>\n<p>Tatnai in` repara na i familia ni dumada\u00f1a gi tinayuyot, sentada, lisayu, nobena yan misa sumen magof ha`ani\u00f1a parehu ha` gi halom katma, linau yan pagyu?<\/p>\n<p><strong>Ganansia ginen tanu` publiku<\/strong><br \/>\nYangin gai fuetsa i mafanana`an Open Government Act pues si\u00f1a ta guadog pot para ta kesoda` haye siha na kabron man-mama` kepble ginen tanu` publiku.<\/p>\n<p>Sige hu akanteha haf` ayu na kontrata i mahuchum ya taya` si\u00f1a rumikonose. Man-gaige ha` ayu i chumogue este na kontrata. Man-mamomokat diariu lau tat ti fufugu sa` matu\u00f1gu ha` na siempre u paguan i malumot `an machuda` huyu\u00f1g publikamente. Ni kuantu na kadidi\u00f1g mapot ma\u00f1ega sa` oppan mampos pau\u00f1a gi aire. Siempre u anog este na malumot gi ti apmam yan pa`gu.<\/p>\n<p>Bai` chule` este na asuntu para i kotte. Yahu lumi`e` matan kada unu ni humas\u00f1gon mama` kepble ginen tanu` publiku.<\/p>\n<p>I publiku ha sentu\u00f1gu` haf` direcho\u00f1a. Maseha dignu mamatkilu siempre un` finanu`e sentimiento\u00f1a piot gi che`chu` inipos na bidan interes petsonat.<\/p>\n<p>Esta mauleg este i casino para futtunan famaguon iya Marianas? Puru che`chu` hasupag na dis-areglu man-huyu\u00f1g ginen este na lai.<\/p>\n<p>Nanalau `an ileg niha \u201cindihinau\u201d dispues matala\u00f1gan maisa siha `nai masupotta casino. Ti umafagcha` i man-sa\u00f1gan kontra aksion gi mismu sakudida. Kau magahet na appenas usun rason gi este siha na kritikat asuntun linahyan?<\/p>\n<p><strong>Hinanau Un` Mediku<\/strong><br \/>\nAntes de u matai un` mediku pot ti amtiyun kanset gofes\u00f1a, hali`e na i ora mampos kadada`. Tai tiempu chumogue haf` hinasso\u00f1a mauleg u petsige. Idat 37 a\u00f1os `nai matai.<\/p>\n<p>Sessu ha huganduye haga\u00f1a `nai mumala\u00f1gu. Ha konsidedera haf` mohon futtuna\u00f1a i patgon? I ha`ani\u00f1a kulan achaikag kunehu yan haggan. Gigon ha hassu i ora ensegidas mali\u00f1gu. `An kalamten para u kuhahulu`, humalom i haggan sa` kontodu fangu`ot\u00f1a puti dimasiau.<\/p>\n<p>Gi uttimu suspiros ti man-gagau ayudu `sino tinayuyot. Ayu ha diseseha i para u hanau, satisfechu gi finapos\u00f1a antes. Ilegleg\u00f1a na i taihinekog na deskansu esta ti u fan gagau mas `sino menos gi maseha asunto\u00f1a. I tinige\u00f1a anako`\u00f1a ke ha`ani\u00f1a ni ha pluma para i haga\u00f1a. Dumeskansa kontentu.<\/p>\n<p>Todu klasen hinanau guaha. Mafattu gi hinasoghu kau hali`e yan siente i tai hinekog na deskansu yan trankilida na kontentu humanau? Kau listu guihe na momentu gumu`ot kanai Satbadot\u00f1a `nai mattu para u inesgaihon? Dinanche fino`\u00f1a na i deskanso\u00f1a ti u fan gaugau mas o`menos nesessidat. Magpu` todu! Kontentu ha huchum mata\u00f1a ya dumeskansa.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Fumifila i amiguhu gi menan lamasan San Pedro gi tra\u00f1kan i la\u00f1get. Hu faisen haf` ina\u00f1gai\u00f1a. Ileg\u00f1a na tinagu`gue` as San Pedro para u nana`lu i kahitan maches ni ha sake antes. Gi ge`tatte estaba otru amiguhu ha babatsala `nos kuantos guaka, chiba, manog yan babue ni ha sake gi agrikuttura. Piniloghu na para u guaha flumitada. Dios mihu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lamegai besis `nai huna setbe este na palabra i \u201ctradision\u201d. Gi mismu tiempu malefayu` ti&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,3241,3242,3243],"class_list":["post-194805","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-san-pedro","tag-santa-maria","tag-si-san-jose"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194805","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=194805"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194805\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=194805"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=194805"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=194805"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}