{"id":198724,"date":"2015-04-09T04:00:49","date_gmt":"2015-04-08T18:00:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=198724"},"modified":"2015-04-09T04:00:49","modified_gmt":"2015-04-08T18:00:49","slug":"tinilaika-gi-digital-age","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/tinilaika-gi-digital-age\/","title":{"rendered":"Tinilaika gi \u2018Digital Age\u2019"},"content":{"rendered":"<p>I hinalom mafanana`an \u201cdigital age\u201d, usun modetnu siha na attikulun komunikasion deste computer, iphone, laptop, ipad yan otru siha kosas da\u00f1kulu na tinilaika para u afuetsas gi kinalhulu man-hoben siha para mona.<\/p>\n<p>Solu ma-esgaihon satton usun este na kosas siha finenina siempre u fali\u00f1gu i usun li\u00f1guahen tanu`. Kontodu konbetsasion familia pininu` adumididi`. Mauleg ta hasuye haf` taimanu `nai usun este siha na modun komunikasion modetnu u bintaha para i natibu.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Gi hilu` este na pagyu sige famaguon-ta man-eyag finu` English kumu li\u00f1guahen satbasion futtunan niha. Taya` linachi\u00f1a este. Kontodu i Chinu ha embrasa kabales na una` fan-eyag famaguon niha English kumu li\u00f1guahen enteru elmundu.<\/p>\n<p>Puede ti ma-enturompe li\u00f1guahen natibu gi karera mona, uttimu sahyan kuttura yan tradision. Lamegai asunto-ta ni debi fotmat ta diskute gi halom hita mismu.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Mauleg i ma-abiban kutturan Chamorro giya Guam (Mes Chamoru). Lamegai suma\u00f1gan (gi television) na para u fan finu` Chamorro mientras malalapbla gi finu` E\u00f1glis. Taya` binaba\u00f1a. Lau para unna` seguru usun li\u00f1guahimu, tutuhon umusa antes de u tinake`. Mu\u00f1ga mapusturaye sa` taya` kampu! Yangin ti un` usa, pues siempre naufragu hau gi mismu li\u00f1guahimu.<\/p>\n<p>Lokue`, debi u machule` asuntun li\u00f1guahe deste konbetsasion hulu` esta i finana`guen matuge` mismu li\u00f1guahe. Da\u00f1kulu na difirensia i dos attikulu. Mas fotmat i matuge` na finu` Chamorro ke otdinariu na konbetsasion. Chage ma\u00f1gge` gi finu` Chamorro. Mas dispues lagse hau achog u fattu gi fotmat na inadi\u00f1gan siha gi fina` hunta.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>I natibu antes man-fafacho`chu` layeye ginen gualu` familia. Megai antes man-hahanau para u gualu` dispues de eskuela yan finagpu` cho`chu`. Man-na`gasgas gi oriyan tinanom siha ya ma-assiste pinegsai antes de u bira siha para i gima` dispues de lemlem tautau.<\/p>\n<p>Na`magof i manadan pinegsai mame manog, babue, yan `nos kuantos chiba. `An Sabalu kanaha` seguru na in` abahu nuebu na lugat para bai`n adelanta i hatdin familia. Deste sune, kamute, mendioka, dagu, diffirientes klasen choda yan nika, tat ti in` tanom.<\/p>\n<p>Ginen kusechan gualu` `nai in` kukubre i sumen dididi` na sueddon i amku`. Lau ayu solu remedio i para inna`e` animu gi gualu`. Dispues, guaha `nai in` dalalag peskadot siha man-chenchulu `sino panag. I dos lugat plaset man-hoben antes.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Sessu si biahu ha saha\u00f1g pinendan guihan pat katne gi hilu` foggun guafe gi kusina. Un` modun manala` piot gi tiempon uchan. Diberas ti man`li`e`yu` man\u00f1ge` totche hina`men guihan yan katne. Entre matunu `sino ma-aflitu. Un` fadeni`i` dispues saulag yan maipen hinegsa. Dios mihu! Magpu` i nobena!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Gi pininu` ga`ga` tat kumu guaka, chiba yan babue, umeyag-yu` muna`gasgas munudensia, patas, ulu yan dadalag. Magahet na mi atburotu i man-\u00f1ge` na bokan natibu gi bandan preparasion.<\/p>\n<p>Trabiha makat ma-upos i sabot tradisionat na preparasion motsiyas manog. Kaiha parehu yan ayu i mabalutan tin foil. Guaha `nai in` chage kumadon niyog i sisiug? Esta na`magodai agaga` kado\u00f1a. Dios tiampare na pairen boka!<\/p>\n<p>Lau gi uttimu biahe `nai hu soda` este na guihan (medianu na sisiug) sumen guaguan. Dimas de bai` fahan hu birayu` para i gima` yah u chopchup kalulothu.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>I man-amku` ginen isla dumimimoria makatdon guihan ni mapega tulanoche gi halom satten. Gi sigiente dia `nai pa`gu para u mutu\u00f1g makatdon niyog. Dios mihu na man\u00f1ge` katdu. Magahet na gai pau pachotmu yan kanaimu dispues de un` gulusune. Cha`mu umatototga ma\u00f1iku. Chagua hau ginen i tropa.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Sige ma-umenta i numeron man-daibites (type two) yan probleman kanset yan korason gi halom tautau-ta. Este na chinatsaga makat parehu ha` para i familia yan hospitat-ta piot gi bandan gastu. Mauleg umana` guaha estudiu haf` pisun daibites, matai re\u00f1ihion, yan amanu sessu `nai gaige i dichu problema.<\/p>\n<p>Ma-umenta lokue` kanset pachot, guetgueru, yan estomagu ni fina\u00f1agu ni usun pugua`, afog, pupulu, amaska yan chupa. Lamegai na famaguonta fuma` usu mafuyut chupa gi pigua` ma\u00f1a\u00f1a`. Konsidera probleman kanset antes de u fan echu tautau este siha na famaguon. Mauleg i ma\u00f1aina uma-ataha este na bisiu antes de u problema i patgon.<\/p>\n<p>Huli`e` mana` suhan kihadas un` prohimu pot kanset pachot. Dispues, mafatinase fustisu na kihadas ginen plastek pot para u disiente ma-ata\u00f1a i prohimu.<\/p>\n<p>Este i matai re\u00f1ihion ni fuetsau siempre un` mapega gi makinan daialasisu parehu yan mana`e` hau settifikun finatai. Mauleg `in konbetasione medikun miyu haf` man-homlu` siha na eksisiun hinemlu` pot no u matai re\u00f1ihion-mu. Makat na finapos gi katkuet manera parehu ha` para i mala\u00f1gu yan familia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I hinalom mafanana`an \u201cdigital age\u201d, usun modetnu siha na attikulun komunikasion deste computer, iphone, laptop,&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[314],"class_list":["post-198724","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-computer"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198724","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=198724"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/198724\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=198724"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=198724"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=198724"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}