{"id":199259,"date":"2015-04-16T04:00:59","date_gmt":"2015-04-15T18:00:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=199259"},"modified":"2015-04-16T04:00:59","modified_gmt":"2015-04-15T18:00:59","slug":"mattirun-pagyun-gastu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mattirun-pagyun-gastu\/","title":{"rendered":"Mattirun Pagyun Gastu"},"content":{"rendered":"<p>Guaha i niyog `nai malagu dumeskansa lau kada ratu ginapot hago\u00f1a ni ma\u00f1glu`. Taiguine diariu ta fapoposgue na tiempu.<\/p>\n<p>Mientras i sueddu gatdun gi sisonyan sumen chafleg na ekonomia, i gastun nesessidat familia siha sige ha` ma\u00f1gahulu` presiun niha.  Esta mattu papa` gi mamfu\u00f1g sinsiyu antes de tafan halom gi tenda pot nesessidat.<\/p>\n<p>I presiun ne\u00f1kanu` mas ma\u00f1ganhulu`. Apas kandet mueye` kada ratu. Gastun hinemlu` otru sapet gi kinalamten familia siha. Na ti tumunog presiun la\u00f1a ni debi u ribaha este na gastu? Hu mente este siha na asuntu `nos pot minala`et politika. Puntu: yangin sumen makat giya guahu kuandu menos i mayotmente ni man-e`esinahyau ausiliu diariamente.<\/p>\n<p>I chinatsaga ti probleman administrasion solu. Man-ma\u00f1gge i 29 na membron lehislatura? Kau presisu\u00f1a geran atilu\u00f1g espehos ke mampos ma\u00f1og\u00f1ug na modun linala` tautau-ta siha gi se\u00f1gso\u00f1g? Ileghu na man-gaige ha` hamyu gi tanu, haf` mohon?<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Binisita un` suruhanu ni palao`an pot para u ketu\u00f1gu` hafa para patgo\u00f1a. Dispues de linasa todu mamaisen ansianu i prohima haf` sineda` i suruhanu. Sina\u00f1gane, \u201cEsta hu tu\u00f1gu haf` para patgonmu. `An ti lahe pues palao`an\u201d. Asaina na bidan muron!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Sige si pale` ha chukan ilu\u00f1a ume`eku\u00f1gog dandan gi iPod mientras animu i prohimu kumonfisat. Pot para u satbague` si pale ha faisen i probre kuantu na pution guaha gi la\u00f1get. Bulachun \u00f1aihon i kilisyanu. Ha chage miyon lau ti ginana. Dios mihu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Este i finu` Chamorro guaha `nai masge usu\u00f1a. Pot ihemplo, sumesena un` tiuhu katdun to`la\u00f1g guaka. `Nai tumalag hilu` ileg\u00f1a, \u201cMaila` ihu ya un` katdu hau\u201d. Kasse ma\u00f1ge`\u00f1a katdo\u00f1a ke para u chansa i dalalai te`la\u00f1g timoghu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Manu dinanche na finu` Chamorro: bantalan pat pantalan? Megai lokue` `nai hu hu\u00f1gog gi fina` kuestion: kumulelegmu? Na ti \u201ckumeke ilegmu?\u201d Dios mihu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Gai tinemtom i natibu ya yangin para un` lapbla finu` banida `sino ti mahas\u00f1gon gef hassu antes de unna` kalaskas sekosmu. Man-mafaisen grupon galaide` haf` sessu finatton niha giya Luta. Man-oppe unu na ma-espipiha Islan Luta. Ileg\u00f1a un` che`luta: \u201cAi, adai, hagas ha` ti tanu` mame guine tatnai ha muebague`\u201d. Dios mihu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Man-marikohe todu sa` para umatai i prohimu guihe na pue\u00f1ge. Ti humanau. Sais mesis dispues lalala` ha`. Ileg\u00f1a un` nietu, \u201cNa\u00f1ga ya guahu nau bai` lumus ni aluna\u00f1a mismu\u201d. Pot fabor ni para ositan.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Man-mattu kandidaton Marianas giya sasalaguan. Ai durum gupot, dandan, famalao`an todu bali, maneska yan chesa. Bula minagof gi katkuet rinkon.<\/p>\n<p>Un` semana dispues, man-mattu tatte ta`lu. Pa`gu na biahe atilu\u00f1g yan tosta maseha manu un` atan. Man-mamatai i tautau ginen amptiyon na chetnot siha yan \u00f1ala\u00f1g.<\/p>\n<p>Man-mamaisen haf` masusede. Ileg\u00f1a segundun Lusifet: \u201cGi mapos na semana man-kakampen (campaign) ham gi inefresen la\u00f1get\u201d. Lastima sa` pa`gu na biahe prefektu lusenfetnos! Geran inefrese kongra ti makomple!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Pa`gu ha` `nai hutu\u00f1gu` na guaha pale` natibu deste antigu na tiempu. Duru un` prohimu (ni fumalulon-gue` pidason magagu) kumantan \u00f1aihon man-gagagao bendision ginen i Saina. Hahatsa kanai\u00f1a hulu` yan papa` ya ma\u00f1gombida. Ti komprendiyon ginagau bendision `nai tai Yuus i antigu na natibu fuera ke kalaberan ma\u00f1aina gi halom apusientu. Pues haye magagagau ayudu? Kau kontodu este mattu gi mana` bulachu?<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Tihu chachanda guinefen attista pat haye mamanana`gue baila yan kanta. Lau pot fabot na seguru na gai tinatte ennau yan antigu na finapos ma\u00f1aina-ta. Mu\u00f1ga finabrikan ti patte gi attistan ` natibu. Na ti lamayot patte espantau i natibu ayu mina kumakahat gi entalu` tro\u00f1ku pot no u ginacha` ni sindalun Magayanes?<\/p>\n<p>Tatnai sisida para hita yan hita sige man-achatge ni todu i dinage. Hombre, mattuyu` gi halom todu Micronesia yan sanpapa` na patte giya Pasifiku yah u li`e haf` guinahan niha.<\/p>\n<p>Yangin i pinegamu gai tinatte antigosu na estoria pues libianu ma`ug gi natibu. `An finatinasmu gi chatseguru, pues mu\u00f1ga mafatta publikamiente. Magahet na gai baila i natibu hula?<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Duru ma-atisa konbetsasion finu` Chamorro giya Guahan. Taya` linachi\u00f1a i para uma-eyag li\u00f1guahen tanu`. Lau todu umu`usa finu` E\u00f1glis `nai masasa\u00f1gan dinisehan niha. Tutuhon ensegidas gi finu` Chamorro. Lapbla primera besis ya ta tutuhon ma\u00f1gombetsasion.<\/p>\n<p><strong>Pattisipasion Ma\u00f1aina<\/strong><\/p>\n<p>Sumen namagof pattisipasion ma\u00f1aina gi finana`guen manaita gi famaguon niha. Benefisiosu este na modun sakrifisiu: 1). Ha li`e` i patgon na gai interes hau gi estudiu\u00f1a. 2). Un` ayuda umadelanta espesiatmiente kinemprende gi materiat ni ha tataitai. 3). Da\u00f1kulu na ayudu gi estudiu\u00f1a gi kareran estake u fattu gi high school yan kolehu.<\/p>\n<p>Mauleg inna` saunau ineyag dandan `sino instrumentun dandan. Appruebau na ayudu gi adelantun intellihenten patgon maseha hafa na dandan. Dobla guatu gi fina` tinige` pot para un` li`e` adelanto\u00f1a i patgon. Gigon ha soda` koyentura\u00f1a libiano ha petsige kumomprende todu patte gi estudiu\u00f1a. Da\u00f1kulu na benefisiu yan sumen na`magof para hagu mismu ni saina.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha i niyog `nai malagu dumeskansa lau kada ratu ginapot hago\u00f1a ni ma\u00f1glu`. Taiguine diariu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[3878,3879,499],"class_list":["post-199259","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-lusifet-gi","tag-pattisipasion-ma","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199259","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=199259"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199259\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=199259"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=199259"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=199259"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}