{"id":199920,"date":"2015-04-23T04:00:58","date_gmt":"2015-04-22T18:00:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=199920"},"modified":"2015-04-23T04:00:58","modified_gmt":"2015-04-22T18:00:58","slug":"foggun-hayu-antes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/foggun-hayu-antes\/","title":{"rendered":"Foggun hayu antes"},"content":{"rendered":"<p>Gi fina` lanchun amiguhu, sige asu i feggun hayu `nai munana` loglug takurin kafe. Te`ug gi halom ma\u00f1glu` ayu na ma\u00f1ge` pau kafe gi taftaf oga`an. Hana` hahassu-yu` ni hagas kusina gi se\u00f1gso\u00f1g iya Chalan Kanoa.<\/p>\n<p>Ayu na foggun `nai man-eyag hit man-na`lagu sentadan familia. Tai tala\u00f1ga ayu na foggun. Hagu ni kusuneru un` suhun `sino chagua i guafe pot no u dog\u00f1gus ninalagumu. `An esta hau paire muna`apan hinegsa`, siempre un` gana sin seremonias galun kusunerun familia. Gi iya hame antes, sinigunduye i sena ni lisayu antes de estudiu yan deskansu.<\/p>\n<p>Sentadan familia, piot i fina` sena, rumikohe yan muna` da\u00f1a todu membro gi un` lamasa. Ala kuenta, sagradu na dina\u00f1a ni ma-echa bendision ni nanan guma`. Ginen este na dina\u00f1a` `nai ha repasa i dos amku` todu finapos kada unu guihe na ha`ane.<\/p>\n<p>I pisun finapos kada patgon gaige gi finana`guen dos saina. Malulog hau bittun respetu, yine`ase`, inasi`i`, responsablidat yan inadahen echu tautau. Este siha na finana`gue pumega tunas yan fitme na sensia giya hita. Pas i komunida diariamente.<\/p>\n<p>Pot megai pumadese hinanau i administrasion Navy `nai tumaya` cho`chu` na todus bimira siha tatte gi gualu` yan peskan tasi. Megai asoda`hu entalu` halom tanu` yan kanton unai. Parehu inaligau mantension familia. Este na ekspirensia mina` in` komprende haf` linala` popble.<\/p>\n<p>I didog na chinatsaga-ta pa`gu guiya este i tumunog biradan siglu `nai enteru elmundu pumadedese podu\u00f1g ekonomia. Siempre u na`lu tatte lau mampos mu\u00f1eru na biahe. Lau namagof mines\u00f1gon natibu gi halom todu mattiru. Dina\u00f1a` familia sumustetene hit gi todu chinatsaga-ta esta pa`gu.<\/p>\n<p>Maseha makat finapos todu gi feggun hayu guiya ayu na satgen kusina i fitme na pisun tutuhon-ta. Lokue`, gi halom todu mattirun tinilaika ti ma\u00f1eha hit ginen fitme na kinimite para ta sustene kutturan yan tradision natibu. Gaige este na kinimite gi espiritun tautau-ta siha. Sumen namagof na sentimientu.<\/p>\n<p><strong>Sensian Kilisyanu<\/strong><br \/>\nKontentuyu` sa` huli`e` na esta pa`gu gagaige ha` ayu na sensian kilisyanu gi ma\u00f1an tautau-ta siha. Memetgot ha` trabiha sensian ina`ayuda gi ayu na tautau-ta i numesessita ayudu.<\/p>\n<p>Para mattirun i tiempu, man-geftau tautau-ta man-manlagnos fina` ayudu para i ma\u00f1eluta giya Yap yan Chuuk ni man-hinigua` da\u00f1osu na pagyu guine gi alacha.<\/p>\n<p>Haf` na tirun Pagyun Jean gi 1968 `nai ha prensa enteru Saipan. Homhum i tanu`, todu man-hinalulula pumega tatte maseha temporariu na fina lihe\u00f1g familia. Mauleg ayudu\u00f1a i militat guihe na ira deste temporariu na yenereta` esta kusina gi todu eskuela `nai mana` guaha amotsan oga`an yan talo`ane kontodu sena.<\/p>\n<p>Ayu na pagyu `nai huli`e` klaru fuetsan ma\u00f1glu`. Todu buttu ni hasoda` mona ha chalapon nane\u00f1g kulan `an yute` papet gi halom ma\u00f1glu`. Adumididi` sige ta ta`lun umaregla ha`anita estake manachu hit kabales otdinariamiente.<\/p>\n<p>Huli`e` todu este siha na tanu` kumu empleau Congress of Micronesia. Hasan man-dinanche iran pagyu ayu buente na ti mana` presisu fanlihe\u00f1f padet. Megai lokue` man-tagpapa` na isla ya ensegidas de mattiempu man-tinampe tinanom niha sune ni hanom tasi. Ta disesha na felis todu animon niha umaregla tatte destrosiun i pagyu.<\/p>\n<p><strong>Sensian Hinimidde<\/strong><br \/>\nMu\u00f1ga man-hinala\u00f1g gi halom este siha na chinatsaga. Dalai ya ti u doku` maseha dikiki` na na`magof na mensahe para i linahyan. Siempre u fattu tatte!<\/p>\n<p>Seguruyu` na man-e`ensinahyau ma-estudiaye hafa masusede, masusesede yan para umasusede gi satbasion sige ha` mafondu na galaide` monedan familia.<\/p>\n<p>Pa`gu `an mafondu pues kahla\u00f1g hau gi dodole` paluma puede pine`lu hau gi fina` hogsu`. Hana`e` hit tiempu umaberigua haf` na hita mismu fumondu galaide`ta.<\/p>\n<p>Siempre u suha este i mattirun siglu ya u tutuhon bumirague` tatte gi otdinariu na tiempo ha`anita. Ti hita ha` man-mamadedese na enteru elmundu. Pinasensia yan ginagau ayudu gi Nanalibreta solu konsueluta mientras tantos.<\/p>\n<p>Diberas kontodu hagas tinanom dagu in` guadog guine gi alacha. Esta gamla` lau in` usune kumatdu yan to`la\u00f1g guaka. Gi tiempon eskases todu bali dihemunos ke gamla` pat dage`.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Umasoda`yu` yan un` prohimu ni dumeklara na kabilosugue`, tomtum, malate yan menhalom (gi finu` E\u00f1glis \u201cintellectual\u201d). Hu fatkiluye pot finu` kabron yan banida. Ayu ha` guinaha\u00f1a i settifikun Marianas High School yan menos de mediu manehante na eskalera gi offisio\u00f1a.<\/p>\n<p>Lau ha popo`lu na menhalom yan afamaugue` gi enteru Marianas. Pot dios ma`ase` nu hagu ya cha`mu chalelegua` mas ke esta un` na`yanyu`. Finu` man-amku` na\u00f1ga mohon ya ula`la` i matai kairu` ya guiya un` tinina. Hinimidde! Si Iku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi fina` lanchun amiguhu, sige asu i feggun hayu `nai munana` loglug takurin kafe. Te`ug&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[1351,4073,1772,4074],"class_list":["post-199920","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chalan-kanoa","tag-hinimidde-si-iku","tag-marianas-high-school","tag-pagyun-jean"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199920","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=199920"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/199920\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=199920"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=199920"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=199920"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}