{"id":200613,"date":"2015-04-30T23:29:45","date_gmt":"2015-04-30T13:29:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=200613"},"modified":"2015-04-30T23:29:45","modified_gmt":"2015-04-30T13:29:45","slug":"mangge-finu-chamorro","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mangge-finu-chamorro\/","title":{"rendered":"Ma\u00f1gge` Finu` Chamorro"},"content":{"rendered":"<p>Gi 1972, hu tutuhon ma\u00f1gge` gi finu` Chamorro regulatmiente. Hu fagcha`e` ayu ha` guinaha-hu i haf` ma-fanagueghu gi primet yan segundu gradu. Hu pasensiaye gumuadog tatte deste \u201cA,E,I,O,U\u201d, finu` biuhu Elias, tiuhu Bilin, tiahu Marikita, nanahu yan ma\u00f1ainahu.<\/p>\n<p>Kontodu kantan gima Yuus gi finu` Chamorro hu taitai para bai` li`e` taimanu i dos sainahu `nai mapega matuge` finu` Chamorro.<\/p>\n<p>Este na pisu `nai hu tutuhon ma\u00f1gge` maseha makat yan e`eklau finu` Chamorro-hu gi tutuhon. Dispues, umeyag-yu` ginen i mas man-mauleg.<\/p>\n<p>Da\u00f1kulu na difirensia finu` Chamorro konbetsa yan matuge`. I tatatte mas fotmat na pinetsige. Ha embrarasa otganisasion deste asuntu yan presentasion, usun \u00f1ahlala\u00f1g na palabra yan esplikasion konseptu para u komprendiyon tinige`mu.<\/p>\n<p>Hu atrebiyu` nu este na asuntu pot ansianu-yu` umasegura na lagse`yu` lokue` ma\u00f1gge` gi hila-hu` mismu. Na`mamahlau i hila` otru `nai lagse`yu` ya gai ginatdon-yu gi mismu li\u00f1guahi-hu.<\/p>\n<p>I ma\u00f1gge` tai bali manadan leksion yan fina` akonsehu (lecture). I propiu chalan umeyag ma\u00f1gge` i para un` fa\u00f1gge`. Taya otru eskusu!<\/p>\n<p>Obligasion-mu umasegura usun man-libianu na palabras para umakomprende haf` i estoria `sino opi\u00f1ion-mu. `An ti komprendiyun pues kasse un` tugi`e` mamaisa hau. Lastima!<\/p>\n<p>I finu` natibu i uttimu sahyan ni sumede hit umabiba haf` kuttura yan tradision tautau-ta. `An mali\u00f1gu pues magpu` lokue` dignun yan espiritun natibu, petmanente.<\/p>\n<p>Hu hu\u00f1gog siha akomparasion gi tinige`hu yan otru man-titige` finu` Chamorro. Na`magof na mas libianu mataitai yan makomprene i asuntu ni hu presenta dibuenamiente. Para i numa`e`yu` sinsiyu na sineyu` un` da\u00f1kulu na agradesimientu.<\/p>\n<p>Enfin, gaigeyu` esta gi idat `nai debi bai` tutuhon humatsa layaghu `sino mueba galaidehu kosake u fan halom i nuebu na kapitan yan marineru siha gi puettu. Un` dia bai` hu chogue este. Esta hu ayeg tahgueghu ni tumu\u00f1gu` estoriata siha yan sumen mauleg lokue` na fifinu` Chamorro. Banidosuyu` nu este na se\u00f1ora.<\/p>\n<p><strong>He\u00f1iun Natibu<\/strong><br \/>\nUnu na asuntu ni sumen makat gi natibu i para u aksepta difirensiau na opi\u00f1ion gi katkuet asuntu. Buente gai tinatte he\u00f1iu-ta gi difirensiau na sentimentu. Ta trata i prohimu kumu enemigu.<\/p>\n<p>Lau na`magof sa` adumididi` sige ta pula` este na he\u00f1iu. Hombre ha`ane guaha manana yan pue\u00f1ge. Atan hafa i asuntu ya ayu `nai un` adi\u00f1gan. Cha`mu atataka i prohimu petsonatmiente. Estague` i to`a na modun dibate gi kinalamten sisteman demokrasia.<\/p>\n<p>Hu guadog tatte hafa fuma\u00f1agu este na he\u00f1iu. Gaige na inetden Espa\u00f1ot gi man-guelota na u fan para man-finu` Chamorro. Ayu mina` i ma\u00f1ainata maprohibe libre na ekspressiu gi halom man-natibu. Puru \u00f1a\u00f1gon gi entalu niha. `An guaha opi\u00f1ionmu pues mantene giya hayu mismu.<\/p>\n<p><strong>Kastigun usun li\u00f1guahe<\/strong><br \/>\nTai malefaghu gi eskuela `nai mana` guaha mutta para kada biahe `nai magacha` hau fuminu` Chamorro. Haf` motibu na masede este ti hu komprende. Kastigu pot usun li\u00f1guahihu? Na ti este na sahyan gigigoghu `nai mafa\u00f1aguyu`? Umeyagyu` fuminu` E\u00f1glis lau ni ennau tai premiu. Inkabukau mampos na areglu!<\/p>\n<p>Mampos machoneg usun li\u00f1guahen otru na kontodu si biahu ha tutuhon fuminu` E\u00f1glis ekklau. Ayugue` tutuhon inadisgustun mame i esta tihu tu\u00f1gu` hafa ileleg\u00f1a. Dios mihu! Eyag li\u00f1guahimu sa` siempre un`li`e` dos sapble `an umapanag gi halom ridondu. Sah\u00f1ge ti\u00f1gti\u00f1g i dos sapble. Malagtos i finu` E\u00f1glis lau sumen kalagtos i finu` Chamorro.<\/p>\n<p><strong>Finu` man-amku`<\/strong><br \/>\nAntau yan to`a` na finu` Chamorro ginen man-amko`ta ni sumen ma\u00f1ge` ma-eku\u00f1gog. I dobladan palabra esta namanman usun niha. Piot ya matutuhon konbetsasion hilu` kustumbren tanu`. Todu palabra respetau yan hihot finu` kari\u00f1osu `nai man-masa\u00f1gan deste kobransa, grasia yan chinatsaga. Hu sen agradese ayu na eskalera yan modun inadi\u00f1gan.<\/p>\n<p>Mali\u00f1gu esta este na modun konbetsasion solu sen-to`a i tautau. Hombre guaha ha` sasa\u00f1ga\u00f1a \u201cchatpagu\u201d fuera de un` lapbla i prohimu direktamiente ni macheba\u00f1g-gue`. Finu` un` tiuhu `nai ha latigasuyu` pot atilo\u00f1ghu, \u201cIhu, ma`lag todu asuntu ni un` tutuge` ginen koransonmu\u201d. Konsuelu ni mana` esgin un` banda lau komprendiyon!<\/p>\n<p><strong>Gi halom didog chinatsaga<\/strong><br \/>\nTat ti ume`ensinahyau man-aligau mantension familia. Mientras sige presiu hulu` gi attikulun nesessidat i suetdu hagas gatdun gi hagas saga\u00f1a pot maske dies a\u00f1os na tiempu.<\/p>\n<p>Gi halom este na rimulinu, sessu mattu gi hinasoghu haf` mohon ya ha chage hit it Saina ni uttimu nina` si\u00f1ata?<\/p>\n<p>Kumeke ileghu kau un` babaye i prohimu ni pettamu `nai mattu man-dakot? Kau un` ayuda maseha dididi` gi uttimu sinsiyumu pot didog nesessidat\u00f1a? Ha faisen hit i Saina para ta ayuda i na`mase`.<\/p>\n<p>In` hassu un` estoria `nai mattu un` prohimu mamaisen cho`chu` ya ayu ginagau\u00f1a fina` amotsan talo`ane? Inayuda ni dos asagua. Dispues de ha chogue che`cho`\u00f1a mali\u00f1gon halom gi lemlem tautau.<\/p>\n<p>I dos umasagua masoda` dispues mit pot mit pesus gi ba\u00f1kon niha. Ni unu si\u00f1a umarastreha ginen manu ayu na salape`. Bali sensian yo`ase` yan geftau.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi 1972, hu tutuhon ma\u00f1gge` gi finu` Chamorro regulatmiente. Hu fagcha`e` ayu ha` guinaha-hu i&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[818],"class_list":["post-200613","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-mali"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200613","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200613"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200613\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200613"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200613"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200613"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}