{"id":200891,"date":"2015-05-07T04:00:28","date_gmt":"2015-05-06T18:00:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=200891"},"modified":"2015-05-07T04:00:28","modified_gmt":"2015-05-06T18:00:28","slug":"pisun-inaguaiya","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/pisun-inaguaiya\/","title":{"rendered":"Pisun Inaguaiya"},"content":{"rendered":"<p>Parehu mimilalag lagu` mame yan un` primahu gi alacha nai sige in` sasa\u00f1gan finapos ma\u00f1ainan mame antes. I dina\u00f1a grasiosu na estoria siha, man-ma\u00f1ge` chaleg yan man-bonitun kantan Chamorro, Karolinas yan Chapanis muna` bonito i inetnon familia.<\/p>\n<p>Ayu na dina\u00f1a` `nai in` seseda` manafitmen pogse` familia yan haye siha man-hihot na parientes pat otru sinisede siha gi se\u00f1gso\u00f1g. Ni estasion radio taya` guihe na tiempu soluke KUAM giya Guam. Pues kulan telefon alaihai `nai mafattu siha infotmasion sinisede.<\/p>\n<p>Si bihun mame (Elias P. Sablan) i likidu luseru ni umesgaihon ham, kandet gi puntan kantit para i galaide` mame gi halom chubasku, achon gi chagu` sabana, menhalom yan kabilosu na kabisiyun galaide` familia.<\/p>\n<p>Guiya tumanom fitme yan ma`ug na inaguaiya, respetu, linala` espirituat yan sensian yine`ase` gi halom famaguo\u00f1a (ma\u00f1ainan mame). Ti hulili`e` este na kualidat gi otru siha na man-ma`gas esta pa`gu!<\/p>\n<p>Mapresu antes de gera pot masuspecha ni Japones na man-nana`e infotmasion para i Amerikanu pot ha tu\u00f1gu` dididi` fuminu` E\u00f1glis. Para todu i sakrifisio\u00f1a ni ti mahassu maseha un` fina` premium agradesimientu.<\/p>\n<p>Magahet na parehu ham man-na`e` tanu` para gima Yuus Oleai yan St. Jude. Honge-yu` na ti in` praktes este na gineftau. Mampos appattau i sakan `nai in` disidi man-ayuda (1966\/1993).<\/p>\n<p>Dispues, kada selebrasion pasgua resureksion (Easter) yan mafa\u00f1agun i \u00d1i\u00f1u (Christmas) man-da\u00f1a ham gi gima bihun mame giya Oleai. Hafa signifikasion este na inetnon familia? Dina\u00f1a! Estague` muna` fitme yan ma`ug i pegsi` familia dehemunos kau pagyu, linau, uchan, somnag pat katma.<\/p>\n<p>Dina\u00f1a`, satton na inaguaiya, inagofli`e`, espirituat yan yine`ase` pisun finana`guen ma\u00f1ainan mame.<\/p>\n<p><strong>Konsensian Tradision<\/strong><br \/>\nI man-guelota umesgaihon ineyag linala` espirituat (katolisismu) `nai ma-establese justisiau siha na areglu. Hana` fitme i inetnon yan inafamauleg natibu. Mas adelantau i kinalamten deste si\u00f1ku siglu tatte.<\/p>\n<p>Este na bittu muna` fitme yan umaregla ha`anen todus. Ihemplo: Gi antigu na komunidat natibu tai tanu` i Manacha\u00f1g. Areglun espirituat yan justisia sumede man-gai tanu kumu tautau lokue`. Mas mana` fanfitme i areglu siha parehu para todus.<br \/>\n\u2022\u00a0 \u2022\u00a0 \u2022<br \/>\nLastima i ineyagta kumu ma\u00f1gatoliku. I finana`gue ginen i Saina mafattu ginen i Santa Biblia. Ta tulaika este pa`gu yan ineyag destrosiu ni mau`udai gi galaide` casino.<\/p>\n<p>In` hassu `nai ha saulag yan dulalag si Jesukristo i tropan gamblers yan tailaye na tropan kometsiante ginen i sinagogu\u2014Gima` Yu`os\u00f1a?<\/p>\n<p>Rason na ha estotbayu` este sa` hu huhu\u00f1gog ginen tadu\u00f1g na patte gi espiritu-hu fina\u00f1agun un` da\u00f1kulu na ira ni mamamaila` para iya Marianas. Fotte na destrosiu yan sapet para u sotta gi lastro\u00f1a. Homhum i tanu` ha`ane yan pue\u00f1ge. Hihot siempre ta lastra hila`ta gi edda`.<\/p>\n<p>In` hassu Pagyun Po\u00f1gso\u00f1a ni fumalalague Saipan dispues gotpe ha birague` papa` Guam ya tat tiha pag\u00f1gas? I ira ni huli`e` mas didog para todu atmos banda. Estague` muna` chachatsaga si\u00f1ienteghu na tiempu.<\/p>\n<p>Mu\u00f1ga hit planun militat pot suspichosu na destrosiun kuttura. Lau ta fatkeluye asuntun casino gambling ni sumen metgot gi destrosiun tradision tanu`? Haf` tasasa\u00f1gan?<\/p>\n<p><strong>Tadu\u00f1g Na Botsa<\/strong><br \/>\nPa`gu mas `nai klaru na mayotmiente gi membron lehislatura man-kinamisosola `an na`en Best Sunshine. Ai, esta masasada` siha gi hilu` satgen baila ya sige man-achatge. Man-malefa haye amon niha. Mali\u00f1gu i interes i tautau gi konsensian niha.<\/p>\n<p>`Nai humuyu\u00f1g-yu` yan Magoo para i gima ileg\u00f1a na todu i mangaige gi halom bar puru galagun chalan ni man-ma\u00f1oda` nuebu amun niha man-bachigu`. Man-malefa haye umelihe siha. \u201cDudayu` kau sumaunau i Chinu gi eleksion\u201d.<\/p>\n<p><strong>Sahyan Estoriata<\/strong><br \/>\n`An in` repara, siempre un` soda` na i kutturan natibu ma-impatta pot hinerasion ginen estorian ma\u00f1aina-ta. Mafanana`an este \u201coral culture\u201d `nai ginen estoria siha `nai tali`e` finapos natibu deste antigu na tiempu.<\/p>\n<p>Machalapon finapos-ta ginen estoria yan kantan Chamorro. Poresu na sen hasan tali`e` tinige` finapos natibu fuera de haf` ha pluma i Espa\u00f1ot yan otru siha nasion ni man-ginen este. Enfin, tatutuhon dumokumientu gi fino`ta estoriata gi modetnu na komunidat iya Marianas.<\/p>\n<p>Solu interes-hu ma\u00f1gge` gi hila` nanahu i para bai` establese un` fitme na sahyan ni si\u00f1a umesgaihon finana`guen li\u00f1guahi-hu mismu. Ginen este `nai mauleg taketu\u00f1gu ginen tautau-ta siha hafa estoria-ta. Sumen ma\u00f1ge` ma-eku\u00f1gog haf` estoria-ta gi li\u00f1guahita parehu ha` gi hechuran konbetsasion yan matuge`.<\/p>\n<p>Piniloghu na manog ha` tetekun lau un` manadan tautau man-nina`ye nu este na pesti. Gi lamasan sena, todu manetekun i membron familia. Ni unu kumekuentos. Man-gaige todu matan niha gi iPhone. Mas ma`tut i konbetsasion familia. Mumane\u00f1ghe\u00f1g i sentada gi lamasa, ma\u00f1gahulu` dispues sin palabra. Magpu` i pue\u00f1ge `nai kontodu dos umasagua losus sin inayu`us.<br \/>\n\u2022\u00a0 \u2022\u00a0 \u2022<br \/>\nHafa`gue` si pale i amiguhu Magoo. Humalom gi konfisinariu `nai mattu amigan mame Lia` kumonfisat. Hana`e i prohima pinitensia\u00f1a para u tufu\u00f1g kuantu na pution guaha gi la\u00f1get.<br \/>\nMatman si Lia` haf` na ayu na pinitensia mana`i\u00f1a. Matacho\u00f1g gi un` banda para u na\u00f1gan \u00f1aihon si pale. `Nai ma`adde si Magoo taya` kampu sa` kinilag guihe na ora. Esta bibisbes huyu\u00f1g para u falag i kemon. Kanaha` mamatai chumaleg si Lia. Pitbetsu pindehu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Parehu mimilalag lagu` mame yan un` primahu gi alacha nai sige in` sasa\u00f1gan finapos ma\u00f1ainan&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,51,818,4349],"class_list":["post-200891","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-guam","tag-mali","tag-yuus-oleai"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200891","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=200891"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/200891\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=200891"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=200891"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=200891"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}