{"id":201578,"date":"2015-05-14T04:00:27","date_gmt":"2015-05-13T18:00:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=201578"},"modified":"2015-05-14T04:00:27","modified_gmt":"2015-05-13T18:00:27","slug":"hinalom-loko-marine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/hinalom-loko-marine\/","title":{"rendered":"Hinalom Loko Marine!"},"content":{"rendered":"<p>Entre namatman yan na`mamahlau ma\u00f1an administrasion yan lehislatura `nai man-huyu\u00f1g masoyu` i publiku para u fanman-applika cho`chu` gi kompanian Best Sunshine.<\/p>\n<p>Na ti gai tautau i kompania pot este na asuntu? Kau guaha membron Congresson iya America `nai man-huyu\u00f1g kumu representanten yan empleau kompania siha?<\/p>\n<p>Mampos este na che`chu` atotgante keha gi relasion man-ma-elihe yan i nuebu na amon niha\u2014Best Sunshne\u2014ahe` ti publiku ni umelihe siha. Puede ti man-malefa hit nu este na che`chu` miron gi mamamaila` na eleksion.<\/p>\n<p>Para un` yute offisiatmiente obligasion-mu pot Best Sunshine? Haye gi halom este na kompania pumega hamyu halom kumu representanten niha? Na ti i publiku numa`e` hamyu ni siyan miyu pa`gu? Kau lapotpot na pasalubu\u00f1g man-mana`e` hamyu na esta nina` fanbachet hamyu haf` che`chu` tunas gi hilu` fitme na sensian integredat? Lastima!<\/p>\n<p>Esta pa`gu i publiku hanana\u00f1gga inefresen libianu na kinalamten sa` o`sun esta matmos gi halom aplacha` na fache` diskuidu!<\/p>\n<p>Dispues, man-hanau masaluda materiat gi puetton iya Tanapag. Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Da\u00f1osu Na Bisiu<\/strong><\/p>\n<p>Ma-ina haf` na lamegai na tautau-ta man-mali\u00f1gu ni primet na gima` familia. Piniloghu na pot basnag ekonomian siglu. Otru sumen na triste masoda` gi ayu na estudiu.<\/p>\n<p>Iya hululu` masoda` na megai man-hugagandu poker, diariu. Kada pesu gi monedan familia si\u00f1kuenta sientimus mapega halom gi makinan poker.<\/p>\n<p>`Nai masusede este, ensegidas un` utut kinanu` familia kontodu apas primet fanlihe\u00f1g. Uttimo\u00f1a ni mona ni tatte. Mattu i ba\u00f1ku ya ha chule` i gima`. Man-hanau man-sensaga gi gima parentela. Estotbu para i primet familia yan kontodu i nuebu na finatto pot diskuidu.<\/p>\n<p>Yangin sisienta miyon sueddon todu empleau guine, kumeke ileg\u00f1a na guaha trenta miyon ta dispeddidisia gi industrian poker. Mauleg este na disision?<\/p>\n<p>Piot ya hinehegsi este ni usun amot binenu\u2014shabu shabu\u2014magpu` i nobenan talo`ane. Mattu gi ha estotbayu` este na da\u00f1osun bisiu.<\/p>\n<p>Afa\u00f1ielos, tradision natibu mahatsan guma` familia antes de u asagua piot i patgon lahe. Ma\u00f1aunau hit umayudaye pot para u felis deste primet dian umakamo`\u00f1a. Pot fabot fa\u00f1ehan \u00f1aihon ya in` ta`lun` rumibosa i sumen da\u00f1osu na risaki gi ha`ani-ta.<\/p>\n<p>Sin fitme na temunerun familia pues mampos siempre machalapon kontodu ha`anen famaguon-ta. Fan gai ase` ni manatatte sa` taya otru kandet niha gi halom chubaskon lina`la` solu i fitme na kanai miyu!<\/p>\n<p><strong>Haf` Lastromu?<\/strong><\/p>\n<p>I lastron de\u00f1gde\u00f1g gi halom hatdin libianu tali`e` malag manu. Lamlam pinilo\u00f1a na lastru gi santatte `nai ha batsalague` gi hilu` hagun yan ramas tinanom siha.<\/p>\n<p>Giya hita mismu, haf` mohon na lastru `sino rekuetdo pinilo-ta para benefisiun i manatatte?<\/p>\n<p>Yangin padre `sino madre de familia hau, haf` finanaguemu ma`ug ni satton sumaga gi famaguon? Un` asuntu ni mauleg ta hahassu `nai sige hit esta man-amku`.<\/p>\n<p>Yangin felis todu tinanom-mu gi hatdin familia pues u fan lachog mauleg sin molestia. Yangin guaha ti doku` ya ti un` disembra pues gumuaha fina` ma`tut gi entalu` tinanom-mu.<\/p>\n<p>Maseha appenas ta hassu, i asuntu sumen presisu gi haf` fitme pinega-ta gi santatte kumu lastru ni si\u00f1a matatiye ni famaguon-ta.<\/p>\n<p><strong>Kuestion Moralidat<\/strong><\/p>\n<p>`Nai man-mata i palao`an gi katren hospitat, hali`e` na dumikiki` esta tiya\u00f1a. Era mapotget pot sais mesis na tiempu ya mana` suha pot no unina` tailaye.<\/p>\n<p>Sige i prohima tuma\u00f1ges sa` esta ha aksepta para u katga pago\u00f1a. Listugue` umasiste, maseha seriosamente inutet i patgon, pot ayu nina`en i Saina. Pot mas ke dies a\u00f1os mafattu diariu hinasso\u00f1a gi ayu na patgon i matai a\u00f1ghet.<\/p>\n<p>Umasoda` un` dia yan un` suruhanu ya sige hafaisen pot patgo\u00f1a. Sina\u00f1gane dispues haf` finu` i patgon. Era para u sahguan todu piniti\u00f1a gi un` batde ya u chuda` huyu\u00f1g gi tasi. `Nai ha komple hali`e` gi guinifi\u00f1a i patgon sige linasa ha`i\u00f1a parehu i dos magof.<\/p>\n<p>Asuntun moralidat gi disposision na guiya solu si\u00f1a prumebeniye ma`aggem na ineppe.<\/p>\n<p><strong>Otru asuntu<\/strong><\/p>\n<p>Guaifon \u00f1aihon na oga`an mientras sige hu rikonose haf` para bai` nalagu para amotsa. I freskon ma\u00f1glu` hana` oppan ma\u00f1ge` loglug kafe gi kusinan sanhiyu\u00f1g.<\/p>\n<p>Gi chagu` na mapagahes gaige i pajaru na sige huyu\u00f1g gi tasi. I mapagahes sige lokue` ha dulalag lagu i trosun uchan. Hmmm! Buente finatton primet agua dispues de apmam na tiempon maipe.<\/p>\n<p>Hu hala i pa\u00f1glau (dungenese) ya sige huna` gasgas yan deskuattisa. Hu pega halom mantika\u00f1a gi satten para u paupau kadog-hu. Paire na amotsan oga`an.<\/p>\n<p>Mientras mamasa kadog-hu sige hu atan haf` guaha na gaseta siha gi `nos kuantos papet elmundu yan Marianas gi internet.<\/p>\n<p>Malefayu` ni tinala`hu guile gi hilu` ta\u00f1ken hanom estake podu\u00f1g trosun uchan. Dispues `nai masmai `nai huhahassu. Atrasau! Chumaleg-yu` sa` kasse ha tutuhongue` chetnot amku`. Ai puede suette ya ti nina`ye-yu` chetnot hamalefa. Dios mihu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Entre namatman yan na`mamahlau ma\u00f1an administrasion yan lehislatura `nai man-huyu\u00f1g masoyu` i publiku para u&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[988,4543,4544,4545],"class_list":["post-201578","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-best-sunshine","tag-best-sunshne","tag-haf-lastromu","tag-na-bisiu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/201578","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=201578"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/201578\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=201578"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=201578"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=201578"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}