{"id":202419,"date":"2015-05-21T23:18:31","date_gmt":"2015-05-21T13:18:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=202419"},"modified":"2015-05-21T23:18:31","modified_gmt":"2015-05-21T13:18:31","slug":"satton-na-finu-lahe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/satton-na-finu-lahe\/","title":{"rendered":"Satton Na Finu` Lahe"},"content":{"rendered":"<p>I ababa\u00f1g sessu kineni` ni ininan kandet. Uttimo\u00f1a sine\u00f1gge ya pininu`. Kulan uma`achule` yan ga`ga` politika guine. Sige machoneg ti man-presisu siha na asuntu. `Nai man-sine\u00f1gge kontodu hita man-tostus!<\/p>\n<p>Sessu man-e`salau pot direchon tautau tanu` gumobietnan maisague`. Kau sumasaunau i mana` kara` kahan iya Marianas gi este na ridu? Tai bali operasion gobietnu `an tai fondu para u kalamten. Kau este uttimu nina` si\u00f1an niha i kara` kahan Marianas?<\/p>\n<p>Klaru na puru finu` miron, tai fottalisa i man-mansa\u00f1gan siha. Gi hilu` este siempre kada ratu man-matompu` hit pot tai ma\u00f1glu` redan kareta-ta.<\/p>\n<p>Yangin problema ma`apase dibin kandet gobietnu $31 miyon haf` mohon apas para i programan man-ritirau? Si\u00f1a ta a\u00f1goghu pat pisun chansa `nai mau`udai?<\/p>\n<p>Afa\u00f1ielos, este yan otru sustansiau na asuntu siha asunto-ta ni publiku. Debi u guaha metgot na ma\u00f1an kabisiyu gi disision satbasion i kinalamten linahyan. Halo?<\/p>\n<p><strong>Sentimienton \u2018Chalan Iya Hame\u2019<\/strong><\/p>\n<p>Antes ayu solu gaige gi hinasoghu pot Isla (Pagan) i finatton ma\u00f1ainan mame ginen hilu`. I otru i biradan bapot gi pantalan `nai sige uttimu linefan trastes familia siha.<\/p>\n<p>Dispues, kumate i businan bapot ya sige huyu\u00f1g gi sagua` iya Tanapag estake mali\u00f1gu palu\u00f1a gi hemhum lemlem tautau.<\/p>\n<p>Man-mattu tatte gi uttimon Agustu pot para u fan eskuela i famaguon guine. Da\u00f1kulu na preparasion te\u00f1gua\u00f1g niha deste tinala` katnen babue, guaka, guihan yan `aggun haya.<\/p>\n<p>Kasse siete a\u00f1os tatte huli`e` ayu na isla i hagas pumaya`ya` gi guinifihu. Hu rikonose enteru isla pot para bai` li`e` haf` guinaha\u00f1a. Diberas tai atparehu ginatbo\u00f1a. Pagan i guaguan na perlas gi enteru islas siha guine.<\/p>\n<p>I yumama attension-hu i sentimientun para umata`lon okupa i lugat piot gi halom i hagas ma\u00f1aga guihe. Hu komprende ayu na diniseha pot gi finu` i kanta, \u201cI chalan iya hame\u201d. Da\u00f1kulu na difirensia iya \u201chame\u201d yan lugat \u201cmame\u201d. Ayu na isla `nai guaha man-mafa\u00f1agu `sino man-da\u00f1kulu. Pues todu i tiempu gaige gi sentimienton minahala\u00f1g niha pot iya \u201chame\u201d.<\/p>\n<p>Fuera de ginatbo\u00f1a, bula guaka, babue, ayuyu, fanihe, yan todu klassen guihan gi oriyan tasi\u00f1a. Dos klassen unai: apaka` gi sanhaya, atiligu\u00f1g gi sanlagu. Dos lokue` sagua`\u00f1a gi punta huyu\u00f1g gi hagas so\u00f1gsu\u00f1g. Gaige ha` lokue` i hagas kapiya.<\/p>\n<p>I primera trompison planun para umasagaye i guaha `nos kuantos botkan na man-lologlug esta pa`gu. Gaige unu gi halom sadog gi papa` i pagpag na botkan yan tres gi sanlichan na bandan tanu`. Propiu i para tapega tautau gi piligrosu na kondision? Kau guaha fondu mana` sah\u00f1ge para este na planu?<\/p>\n<p><strong>Otru siha asunto-ta<\/strong><\/p>\n<p>Un` amku` apmam ha di\u00f1gu Saipan. Dispues de sisienta a\u00f1os `nai mattu tatte. La apmam sumaga sanlagu yan Guam. Te\u00f1ga `an man-u\u00f1gag sitbesa ha lagnos mahala\u00f1g\u00f1a nu i tanu`gue` `nai mafa\u00f1agu, Saipan.<\/p>\n<p>Sige pa`gu kumanta sunidun tiempon `nai papatgon-gue` guine antes de u di\u00f1gu i tanu`. Hu huhu\u00f1gog gi sinsiyu na kanta\u00f1a i espiritun natibu. Sen ti malefa ginen manu-gue` yan i guinaiya\u00f1a ni O`Perlas iya Pasifiku. \u201cEstague` na tanu` `nai gaige a\u00f1klan espiritu-hu kumu Chamorro\u201d.<\/p>\n<p>Magahet na si\u00f1a un` kone` i tautau para hiyu\u00f1g Marianas lau ti si\u00f1a un` lagnos espiritun Chamorro ginen guiya.<br \/>\n***<br \/>\nApmam deste uttimu huchage fresku na titiyas mai`es. Mauleg na birada deste ke matife gi tro\u00f1ku, magugan, matala`, ma-eskome, maguleg, mamulinu ni manu gi hilu` mitate dispues `nai mana` masan hilu` komat.<\/p>\n<p>Ai na pinaire yan tininon guihan, finadeni` ma\u00f1ahag pat flitada. Sessu lokue` mattu malago`hu linemug lemai ni maleche mantikan niyog. Sali hit ha` na tiempu hinegsa` yan pan. Dios mihu! Man-malag manu `dai i hagas sentadan natibu?<\/p>\n<p><strong>Manadan Dibi<\/strong><\/p>\n<p>I dibin gobietnu kandet mas ke $31,283,770 miyon pesus. Makompatte este entalu` administration $5.34 miyon, hospitat $16.3 miyon, eskuela $8.3 miyon yan otru ahensia $1.3 miyon. Este na dibi gi CUC si\u00f1a fuetsau hana` fontun operasion sisteman kandet pot siempre gai chinatsaga i ahensia mamahan la\u00f1a.<\/p>\n<p>Guaha lokue` otru siha man-lada\u00f1kulu na kobransa yan obligasion gobietnu. Mina` gai chinatsaga ensegidas ma-apase este na dibi pot ti lagse` hinalom nuebu na kontribusion tax ginen i bisnis. Haf` na disposision guaha? Gaige ennau na ineppe gi administrasion.<\/p>\n<p>***<br \/>\nMattu un` tiahu yan fina` kottot, ileg\u00f1a para bai` saguaniniye dididi` kamute `an man-hale`yu`. Hu chuli`e` para iya siha gi la talo`ane. Estaba manunu tinala` katnen babue. Magahet na i man-amko`ta matatiye haf` pinayun niha `aggun haya.<br \/>\n***<br \/>\nDuru un` tiahu chumaleg `nai ha sasa\u00f1gan un` `eggu` tiuhu. \u201cDiariu ha kamarote asagua\u00f1a antes de u hanau machochu`\u201d. Dios mihu! Dalai na che`chu` `egguria!<br \/>\n***<br \/>\n`Nai pumeska i tiuhu un` dia, taya` kinine`\u00f1a solu pegi`. Hu faisen haf` para u chogue ni kinine`\u00f1a. Ileg\u00f1a, \u201cIkuli\u00f1g, finababa i finadeni gi hilu` maipen hinegsa`!\u201d Kabilosu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I ababa\u00f1g sessu kineni` ni ininan kandet. Uttimo\u00f1a sine\u00f1gge ya pininu`. Kulan uma`achule` yan ga`ga`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[49,51,4741,818],"class_list":["post-202419","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-cuc","tag-guam","tag-isla-pagan","tag-mali"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202419","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=202419"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/202419\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=202419"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=202419"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=202419"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}