{"id":204486,"date":"2015-06-18T06:06:14","date_gmt":"2015-06-17T20:06:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=204486"},"modified":"2015-06-18T06:06:14","modified_gmt":"2015-06-17T20:06:14","slug":"bailan-yan-sunidon-tanu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bailan-yan-sunidon-tanu\/","title":{"rendered":"Bailan yan sunidon tanu`"},"content":{"rendered":"<p>Antes gi Lali Fo`, sessu man-egga` hit praktes bailan tautau-ta deste mas yan palitu. Este siha na baila mapresesenta gi fina` fiesta yan espesiat na okasion. Animu i maestro yan maestra ma-esgaihon i famaguon.<\/p>\n<p>I ye\u00f1gyu\u00f1g mas hulu`, papa` yan oriya debi todu u parehu yan finu na doblada. I pa\u00f1gpa\u00f1g palitu gi entalu` bailadot debi lokue` un` klassen sakudida. Gi todu atmos banda guaha unu mumamanda i kinalamten. Duru lokue` i kanta ni inakompapa\u00f1a gitala yan ukulele.<\/p>\n<p>Guine gi alacha, huli`e` na guaha lokue` bailan Japones mafanana`an \u201cAwaodori\u201d `nai ma\u00f1asaunau famaguonta. Tihu tu\u00f1gu` haf` ha sifnififika lau bibu!<\/p>\n<p>Dispues hu li`e` gi TV otru baila ni tatnai huli`e` antes. Linipes i prohimu, ha estira kanai\u00f1a hulu` kulan ha kombibida bendision ginen hilu`. Hu hu\u00f1gog na lumiliku` gi halom iya Pasifiku dispues `nai ha establese ayu na baila.<\/p>\n<p>Ti hu fofohyan i prohimu lau na ti sinasade` i lahen antigu antes? Gai tiempu gererun antigu umensinahyau ausiliu? Na ti espiritun familia gaige gi hechuran kalabera ni mapega gi halom apusientu kulan yu`us antigu? Ti konfotmeyu` ni lini`e`-hu sa` mas gi mafabrika ke magahet na gai tinatte estorian tautau-ta.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Baila ni inakompapa\u00f1a esalau (chant) sen ti huli`e` este kumu patte gi kutturan Chamorro. Oppan kumu patte gi kutturan Karolinas. Kau otru este finabrika pot konbe\u00f1iente? I puntu: Yangin taya` `nai si\u00f1a un` katsu gi bandan estorian antigu na natibu, pues mauleg\u00f1a kasse unna oppan deste tutuhon na finabrika-mu.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Este lokue` i ma\u00f1gge` kantan Chamorro debi u guaha dididi` inadahe ya umasuhaye kobi\u00f1ienten mafanana`an \u201cadaptation\u201d. Yangin kantan Glenn Campbell ileghu na dinanche\u00f1a yangin si Campbell hu eku\u00f1gog ke matranslada ni megai\u00f1a lache. Fata`chong papa` ya un` tuge` gai signifikasion na kanta. Mu\u00f1ga hit mapunu` \u201chafa adai\u201d deste tutuhon esta i uttimu.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Hafa na kanta tinige`mu ni oppan sumaga giya hagu? Kumeke ileghu maseha \u00f1gai`an ni madandan ileg\u00f1a i man-e`eku\u00f1gog na si binganu pat bingana ayu. Pot ihemplu: Ti Gi Un` Palasyon I Riku tinige` defuntu Tun Josen Pangelinan; kantan ha`anen gupot siha (Christmas) Mr. and Mrs. William S. Reyes; Papa` I Kandet, Felix R. Fitial; I Talu` Gi Halom Tasi, Gregorio Sablan (Kilili`); Hafa Adai, Johnny Sablan; yan Hagu, Flora Basa Quan.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Miyon na kanta puru pot si neni. Ya esta na`chaleg sa` hafaisen mamaisague` un` kuestion ni guiya ha` si\u00f1a umoppe. Hombre dispachan maisa hau `sino sugu` gi mas hihot na tro\u00f1kun siboyas. Piot ya guiya man-isague lau si neni ha sogne. Los uttimus guiya kumantayen maisague` pot konfitmasion malabida\u00f1a. Haf` mohon na ti kantan abiu ginagau dispensasion? Dios mihu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Finana`guen finu` Chamorro: `Nai mama` naufragu hau gi haf` li\u00f1guahe yan kuttura-mu pues taigue usun hila` nana-mu giya hagu. Sali siempre de umesuette hau gi sanhiyu\u00f1g haf` hini\u00f1gog-mu. Enfin, taya` binaba\u00f1a umeyag deste tutuhon haf` li\u00f1guahi-mu.<\/p>\n<p>Lamayot patte siempe fuminu` American-Chamorro hau kulan mohon mafa\u00f1agu hau betmehu yan bule\u00f1gchog. Gaige i propiu ineppe gi halom guma`.<\/p>\n<p>Bula tropison yan estotbu na tiempu ginen ineyag usun diariu na finu` Chamorro. Obligasion saina i para una` seguru na ha tu\u00f1gu` i patgon li\u00f1guahi\u00f1a. Ti mapot: Tutuhon ginen halom gima`-mu finenina. Tat presisu para un` kokone` i patgon para eskuelan li\u00f1guahe lau gaige hau ha` ni si\u00f1a umenpatta ennau na leksion.<\/p>\n<p>Pinasensia yan satton na kinimite presisu gi este na pinetsige.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Sige lahihu \u00f1ietun di\u00f1ga` hafaisenyu` siha finu` Chamorro. Bira birada ha saulagyu` finu` Palau yan Pohnpei. Hu leksiona na mu\u00f1ga pumaya`ya` sa` siempre hilu` aire `nai lumailai sin pisu. Ayu na dispues sige ha guadog haf` kumeke ileg\u00f1a palabra siha. Na`magof lau puru famaguon iPhone yan iPad na tropa.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Sumen namagof i lamasan sena `nai ma\u00f1gabales todu. Matutuhon gi tinayuyot dispues sige ma\u00f1ena gi hilu` konbetsasion familia. Un` pisu `nai mas mafotma fitme na relasion yan inatu\u00f1gu` entalu` saina yan famaguon. Este na bintaha primera gi maseha haye na familia.<\/p>\n<p>Hana`e i dos saina umeku\u00f1gog asunton famaguon niha. Siha umesgaihon haf` propiu na disposision mauleg yangin ha nesessita ayudu este na patte. Enfin gaige dos saina ni ma`a`atan kumu luserun familia yan pisun ina\u00f1goghu.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Antes de bai` sugu` gi tenda huna` seguru na guaha salape` gi pottanmonedahu. Sige pa`gu hu aligau nesessidat-hu. Kada ratu hu rikonose kau hula\u00f1gag umapase. Sumen presisu inadahe gi entalu` man-ritirau yan ayu rumesisibe ayudun social secutiry.<\/p>\n<p>Mientras tantu, huli`e` un` prohima hahalan kinebrutu manadan uha\u00f1g halom gi karetiya\u00f1a. Sumeha-yu` pot tihu la\u00f1gag kontra i dididi` gi betsaghu. Suette\u00f1a sa` ginen papet food stamps ni ma-apase deste ginen lagu. Dimalas-hu sa` ginen papet pagamientoghu social security. Buenu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Antes gi Lali Fo`, sessu man-egga` hit praktes bailan tautau-ta deste mas yan palitu. Este&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[5497,5498,5499,5500],"class_list":["post-204486","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chamorro-nai","tag-christmas-mr","tag-glenn-campbell","tag-tun-josen-pangelinan"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204486","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=204486"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/204486\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=204486"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=204486"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=204486"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}