{"id":20479,"date":"2012-05-28T02:42:46","date_gmt":"2012-05-28T02:42:46","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=20479"},"modified":"2012-05-28T02:42:46","modified_gmt":"2012-05-28T02:42:46","slug":"estorian-apacha-yan-odut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/estorian-apacha-yan-odut\/","title":{"rendered":"Estorian Apacha&#8217; yan Odut"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Guaha un\u2019 estoria pot apacha\u2019 yan odut. Mileksion maseha pagu \u2019sino gi otru okasion siha. Brabu i apacha\u2019, sige gumupu yan gumupot maseha manu \u2019nai tumunog. I edut animu man-umpa\u00f1g \u2019an soblan ne\u00f1kanu siha para i liya\u00f1g\u00f1a siakassu na mattu mattiempu.<\/p>\n<p>Ti apmam, mattu i tiempun pagyu. Sige i edut chumochu yan dumeskansa. I apacha sige ha lasa estomagu\u00f1a ni \u00f1ala\u00f1g\u00f1a. Ha atrebi mamaisen ne\u00f1gkanu\u2019 lau ti malago\u2019 i edut man-nae\u2019.<\/p>\n<p>Gi bandan moralidat, i apacha\u2019 ayu na patte giya hita i banidosu, impitosu, kabron ya ayu ha\u2019 tini\u00f1go\u00f1a i para u magof. Ha apprubecha finacho\u2019chu\u2019 i otru sin u tulusgue\u2019 humotnat maseha para guiya mismu. Ha lachaigue\u2019 muna\u2019 tailaye ni banidosu\u00f1a.<\/p>\n<p>I edut i humidde na patte ni mas animu macho\u2019chu\u2019 yan gef man-adahe. Ti dispetdesiau gi finachucho\u2019\u00f1a sa\u2019 ha masahalume. Mas antau kinalamte\u00f1a sa\u2019 ha fachuch\u2019e todu guinaha\u00f1a.<\/p>\n<p>Magahet na apmam man-mama\u2019 apacha\u2019 hit piot gi tiempon abundansia. Memegai\u00f1a dispetdisiu ke mana\u2019 sah\u00f1ge para \u2019an tafagchae\u2019 chinatsaga \u2019sino mattiempu tat kumu ha\u2019ilas. Man-gaige hit gi este na patte i pagyun ha\u2019ilas. Dididi\u2019 atrasau i sinetsut dispetdisiu.<\/p>\n<p>Lau maseha ta padedese pagu diskuiduta, maila\u2019 ta pasensiaye este na estau sa\u2019 ni unu duda na man-tautau hit. Siempre didog na leksion ta eyag ginen hagas diskuidau yan dispetdisiau na finaposta.<\/p>\n<p>Tafan asustene unu yan otru sa\u2019 este na mattiempu lamegai na tro\u00f1ku yan tinanom siha gi hatdin familiata u fan tinemba.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p><strong>Tu\u00f1gu\u2019 Achaiguamu<\/strong><\/p>\n<p>Seguruyu\u2019 na guaha \u2019nai ta hu\u00f1gog i ma\u00f1ainata ma-mensiona ayu na palabra i &#8220;achaigua&#8221;. Pot ihemplu: kau achaiguamu i ma\u00f1ainamu na para un\u2019 disatentuye lau patgon hau?<\/p>\n<p>I otru, guaha amiguhu ha fachaleg\u00f1a dumisfruta na ti Yuus si Jesukristu. Mampos hana\u2019 tristeyu\u2019 fino\u2019\u00f1a sa\u2019 ha placha\u2019e i ti achaigua\u00f1a. Inipos na finu\u2019 tramposu, disatenteria yan banida.<\/p>\n<p>Na\u2019mase\u2019 sa\u2019 yangin ti mauleg finapos\u00f1a gi finenina na relihio\u00f1a, tat seguru na u felis gi segundu biahe. Lau ti ha lie\u2019 este na finatsu giya guiya ya taya\u2019 mas ha fafama i lachen relihion katolisismu. Hu konsidedera hafa mohon para u sa\u00f1gan i man-mauleg ni man-hanau esta na ma\u00f1aina\u00f1a.<\/p>\n<p>Hu lie\u2019 fuetsan tinayuyot kumu kilisyanu. Hu lie\u2019 lokue\u2019 na dispues de mas mauleg na mediku ya ti homlu\u2019 i mala\u00f1gu, pues i uttimu konsuelumu i ayudu \u2019sino disposision i Saina. Gi todu biahe, hanae\u2019yu\u2019 i Saina yan patronhu ni ginagagauhu. Estague\u2019 tumulaika ha\u2019anihu dispues de trenta\u2019i tantus a\u00f1os na katoliku.<\/p>\n<p>Guse\u00f1a bai\u2019 lacha\u2019yu\u2019 gi hilu humidde umuga yine\u2019ase\u2019 i Saina. Mafattu este na diniseha piot \u2019nai umenutet hau ya guaha na biahe \u2019nai un\u2019 konsidera kau un\u2019 gaige tumagam i kinahulu\u2019 i atdau agupa? Kau i mamamaila\u2019 bendision pat matdision?<\/p>\n<p>I amiguhu u hanau lau ni \u00f1gai\u2019an \u2019nai u soda\u2019 talu ginefsaga\u00f1a. Lokue\u2019, yangin unu hau na patgon ni ti si\u00f1a un\u2019 onra i ma\u00f1ainamu segun i indetdin i Saina, pues ni hagu ti un\u2019 soda futtunamu.<\/p>\n<p>Mauleg tana\u2019 guaha pinasensia piot gi asuntu siha ni ti achaiguata. Chatpagu mampos i kustumbren apacha\u2019 gi katkuet manera. Mauleg\u00f1a un\u2019 natunog i a\u00f1klan espirituat para mu\u00f1ga inasa gi halom tai fondu na tasi. Chogue mientras guaguaha tiempomu.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p><strong>Abarambau Na Kinalamten<\/strong><\/p>\n<p>I duron uchan yan satpon gi mapos na semana kulan hana\u2019 freskon \u00f1aihon oriyata. Ha sede hit lumipa mamakat\u00f1a gi hinassota. Mientras man-e\u2019ensinahyau hit na u mauleg i mensahe gi halom freskon ma\u00f1glu\u2019, ti tinilaika i didog na estotbu yan trompison siha ni man-gatdon gi halom sisomyan chinatsaga.<\/p>\n<p>Makat na kontrariu i un\u2019 tu\u00f1gu\u2019 na siempre un\u2019 finatoigue mas chatsaga na karera ni fina\u00f1agu ni mismu diskuiduta deste antes. Tantu de ta letke, estague\u2019 pagu na sige mage kulan ma\u00f1i\u00f1ila\u2019 na milag achu\u2019 botkan. Kontodu hita siempre ta-testeguye ennau na finatton milag guafe. Dispues, ti si\u00f1a tana\u2019 para finatton ennau na iran diskuidu.<\/p>\n<p>Mauleg in\u2019 prepara hamyu siakassu na ha fatoigue hit i ma\u00f1i\u00f1ila\u2019 na milag guafen botkan. Lamegai para u fan mamadese ginen diskuidun man-ma\u2019gasta mina kontiempu hu abibisa hamyu na inna\u2019 guaha inadahe yan preparasion.<\/p>\n<p>* * * *<\/p>\n<p><em>John DelRosario Jr. is a former publisher of Saipan Tribune and a former secretary of Department of Public Lands.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Guaha un\u2019 estoria pot apacha\u2019 yan odut. Mileksion&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-20479","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20479","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20479"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20479\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20479"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20479"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20479"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}