{"id":205019,"date":"2015-06-25T06:06:24","date_gmt":"2015-06-24T20:06:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=205019"},"modified":"2015-06-25T06:06:24","modified_gmt":"2015-06-24T20:06:24","slug":"estau-politikan-iya-guahan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/estau-politikan-iya-guahan\/","title":{"rendered":"Estau politikan iya Guahan"},"content":{"rendered":"<p>I asuntun politikan iya Guahan gaige plantau gi plaset pubiku. Lau \u201clumalailai\u201d pot taya` fitme disision para umapetsige madiskute i asuntu. Pot mas ke bente a\u00f1os maletke. Taya` inakonfotma haf` propiu manera `nai mauleg mapresenta haf` estau siha ni si\u00f1a madiskute ni tautau.<\/p>\n<p>I puntu gi este na asuntu pot dignun Chamorun iya Guahan. Sin disposision siempre u lailai ta`lu i asuntu `nai uttimo\u00f1a man-afaisen hit haf` guaha lau hita mismu lumetke.<\/p>\n<p>Debi u guaha offisiat na ginagau dispensu ginen Espa\u00f1a yan America pot umabende i dos tautau yan tanu` sin konsiderasion dignun natibu. Kau magahet na mapo`lu i natibu kumu esklabu ni tai dignu?<\/p>\n<p>Kau guaka i Chamoru na mapega kulan ga\u2019ga\u2019 guatu giya matansa dispues de mabenden \u00f1aihon? Na ti manparehu hit tautau? Presisu na uma-insiste offisiat na ginagau dispensasion ya umanana`lu i salape guatu gi tautau Guahan. Chegue este antes de u guaha fotmat na negosiu.<\/p>\n<p>Presisu na u uma-esgaihon este na asuntu gi primet appottunidat. Gigon guaha fitme disision pot estau politika siempre u tutuhongue` areglu siha gi primet eksision para u gobietnan maisague` i natibu. Si\u00f1a ha` ti todu in` chile` haf` guinifen miyu lau estaya guaha tinituhon disposision futtunan natibu.<\/p>\n<p>I sisteman operasion gobietnamenton demokrasia mampos anaku` yan fedda` plaset\u00f1a. Ayu siha na asuntu i debi u fan mana` finu gi relasion federat yan Guahan u fan anog gi karera mona. Solu hilu` plaset inakonfotma `nai si\u00f1a mapetsige haf` debi u mana` fan finu. Gi pa`gu taya` pisu para i natibu `nai si\u00f1a umapu` soluke tai bali na pahinan gaseta.<\/p>\n<p>Debi umasatba i asuntu ke umana`lailai ta`lu otru bente a\u00f1os!<\/p>\n<p><strong>Fangualu`an yan peska<\/strong><\/p>\n<p>Gi todu atmos banda\u2014Guahan yan Marianas\u2014sessu tabira hit tatte che`chu` fangualu`an yan peskan tasi. Hafa este ha fanunu`e hit gi kada biahe na mapua `sino guaha adelantu gi ekonomian i tanu`? Tradision tanu` deste antigu na tiempu ni inestablesen guelu gi che`chu` fangualu`an yan sulu` tasi. Estague` na pisu `nai gaige tinituhon-ta.<\/p>\n<p>Na`magof i lumala` tatte i dos pisun tradision giya Guahan. Guaha metkau para todu finacho`chu` gualu` yan tasi parehu ha` kusinan kometsiante (restautants) yan industrian turista. Da\u00f1kulu na ayudu `nai sinede fangualuan yan peskadot mametkau produktun niha. Gi tiempon eskases `nai basnag i ekonomia ti magtos nesessidat resturan yan hotels siha gi usun golai yan guihan.<\/p>\n<p>Gi sankattan na Marianas, fitme na pisu i dos offisiu piot pa`gu `nai sumen bahu kinalamten ekonomian i tanu`. Alakuenta, kada in` sifa` I matti\u00f1gan in` falague gualu` yan fisga para mantension familia. Estague` `nai gaige tradision linala` natibu kau modetnu i tiempu ni tafafana`. Gaige gi edda` yan tasi i pisun linala`ta.<\/p>\n<p><strong>Areglun Federat<\/strong><\/p>\n<p>Guaha siha areglun federat espesiatmiente pot totchen natibu ni halachai dumispone sin satton yan kabales na inestudia. Ti matulaika disposision niha sa` tafatkeluye kulan mohon Dies Na Tinagu` Yuus. Lau pot linala` natibu i chatdisposision.<\/p>\n<p>Ma-impe\u00f1a areglun ma\u00f1gone` fanihe, hatgan yan ayuyu. Madiside na esta para umafnas na debi u guaha areglun tiempon peska `sino makone` este siha na totchen natibu. Lau magahet na hasan esta fanihe? Manu na lugat marikonose fuera ke ma-apotsu` ineppen niha? Guaha `nai ma-e\u00f1gulu` halom botkan iya Alimagan? Pat kau guaha `nai mabisita todu kanton unai todu islas guine pot hagan?<\/p>\n<p>Hu a`atan este siha na areglu na mas gi para una fan manu\u00f1go` hit na gaigegue` guine ya libianu ha dispone asuntun natibu de hemunos kau haf` hiassota. Lache este na he\u00f1iu. Hombre tatnai ta entalu`e siha pot mutu\u00f1g na`niha kessu! Pa`gu para un` dispone pot fanihe ni mapepega kumu cha`ka?<\/p>\n<p><strong>Paluman aga giya Luta<\/strong><\/p>\n<p>Hu hassu `nai mattu un` se\u00f1or ginen Fish &#038; Wildlife iya Hawaii ya ileg\u00f1a na debi u huchum mas ke tres sientus hektaria na tanu` giya Luta. Ti matmanyu` suma\u00f1gane na debi bai`n ali`e` yan magas\u00f1a giya Washington. Esta chupon i prohimu.<\/p>\n<p>Huna` tinatiye na ti ma-apuntayu` pot paluman aga na pot linala` i tautau siha parehu ha` residente yan fangualu`an. Kasse ha fagcha`e ma\u00f1ganiten tanu` gi finatto\u00f1a ya pinilo\u00f1a na i areglo\u00f1a para bai` tatiye. Hu lachai lumistaye hafa gaige gi kontratan i Covenant. Hihot ha kalamot i pusuelon kafe. Hu promesa na para bai` adi\u00f1gane ma`gasnna giya Washington. Ti tuma`lu tatte Marianas.<\/p>\n<p>I para ta gu`ot respetu ginen areglun federat debi tatu\u00f1gu` kabales haf` gaige gi papa` i kontrata. Ti kaprechun` niha para umatatiye soluke direchon natibu gumubietnan maisague`. Gi kada umentalu` ha utut direcho-ta. Chatmiyu ma\u00f1eseha piot ya pelun kumekuentos ni pumopolu na mantai hinassu hit. Hombre iya amigu de pelun. Eyag manrespeta gi tautau tanu.`<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I asuntun politikan iya Guahan gaige plantau gi plaset pubiku. Lau \u201clumalailai\u201d pot taya` fitme&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[5666,693,5667],"class_list":["post-205019","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-areglun-federat","tag-chile-2","tag-fish-wildlife"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205019","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=205019"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205019\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=205019"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=205019"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=205019"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}