{"id":205696,"date":"2015-07-02T06:00:40","date_gmt":"2015-07-01T20:00:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=205696"},"modified":"2015-07-02T06:00:40","modified_gmt":"2015-07-01T20:00:40","slug":"oran-areglu-pagu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/oran-areglu-pagu\/","title":{"rendered":"Oran Areglu Pa`gu"},"content":{"rendered":"<p>Maseha gai atoridat i gobietnu as Inos mandispensa gi makonbikta yan masentensia na ginen gobietu as Benigno R. Fitial para umapresu un` a\u00f1o, i kuestion pot konsensian kau dinanche maletken kastigu gi che`chu` kriminat gi yahululu` na offisina.<\/p>\n<p>Taya diniseha pot kastigu lau sumen kritikat i mensahe para i manatatte gi ineyag tinatiyen lai. Kau umana`e` mohon otdinariu na tautau ni mismu prebilehiu piot ya tai galon politika? Pat mayute` gi un` banda sa` tai bali gi halom estrakadan huegun politika?<\/p>\n<p>I pisu ni ma-establese hana` tai bali sisteman kotte. Ni ti humahalom si Fitial gi presu esta madispensa. Dios mihu! Guaha este `nai masusede gi alacha?<\/p>\n<p>Mampos mangeftau hit dispensu `nai gi mismu tiempu kontodu finana`guen famaguon pot integredat lai tumai bali. Estague` umetotba konsensiaghu gi madispensan Fitial ni umesague i lai gi mas tatkilu` na offisinan publiku.<\/p>\n<p>Afa\u00f1ielos, mattu tiempu `nai debi hita mismu ta establese fitme yan satton na areglun lai para todu. Hita ha` si\u00f1a umaregla probleman halom gima`ta. Si Yuus Maase!<\/p>\n<p><strong>Representasion Pasifiku<\/strong><\/p>\n<p>Sige hu guadog taimanu mapula` kabales na representasion tautau isla gi enteru iya Pasifiku. Makompatte sanhilu` yan sanpapa` gi tres: Polynesia, Melanesia yan Micronesia.<\/p>\n<p>I attistan ginen Uropa ayu ha yu\u00f1ga` i bonitan palao`an ginen Polynesia ni gai mulata dididi`, bonita yan ma`lag mata\u00f1a, chatah` ma tampe pecho\u00f1a yan sintura\u00f1a. Estague` na litratu umatitiswa interes para umabisita iya Hawaii, Tahiti yan Cook Islands i bonita ni kanaha` kesnuda na litraton patgon palao`an.<\/p>\n<p>Lao este na litratu ti anog i kulot `sino difirensiau na tautau iya Pasifiku tat kumu i man-atilu\u00f1g yan mulatu na ma\u00f1eluta ginen New Caledonia, New Guinea yan Palau. Ayu ha` gaige i hihot kesnuda na patgon palao`an. I litratu ma-intended pot para umabende este siha na islas kumu lugat bakasion.<\/p>\n<p>Ni tampoku ti anog i ansianu na ginagau Kanaks giya New Caledonia para siha uminaneha tanu` niha. Metgot mampos fuetsan Franses na todu disposision ha petsige sin pattisipasion yan konsimientun prefektu tautau tanu`. Estague` masusese guiha na lugat. Taya` kampu manana`e i dichu man-due\u00f1on tanu`.<\/p>\n<p>Dispues repara sa` giya Hawaii, Guam yan New Caledonia duma\u00f1a` usun i tanu` lugat para deskanson militat. Giya Waikiki Beach sumisiha mamokat Japones na bisita yan sindalu siha. Parehu lokue` masusesede giya Guam. Ti ileleghu na baba lau madobla ya manada\u00f1a` nesessidat militat yan industrian bisita.<\/p>\n<p>Hafa diberas sustansiau ayudu para i natibu gi halom este na batida fuera de mafa` totniyon industria ya para manakilulog diariu sin mauleg na benefisiu? Insuttu ayu siha na litratu. Tiha represesenta kabales kinalamten dichu tautau tanu` taimanu iya New Caledonia.<\/p>\n<p><strong>Natibun Iya New Caledonia<\/strong><\/p>\n<p>Huli`e` kabales man-namase` na Kanaks\u2014prefektu tautau iya New Caledonia\u2014ni sige makalamtine para u fan si\u00f1a mas ma\u00f1aunau gi disposision futtunan tanu` niha. Ti sinede ni Franses esta pa`gu. Lau i Kanaks i man-duenun iya New Caledonia.<\/p>\n<p>Magu`ot ni Franses iya New Caledonia deste 400 a\u00f1os malofan. Mangera i natibu yan sindalon Franses lau ti mahulat. Manmapega gi fina` kolat ya mana fan machochu` gi makusechan minan masi`.<\/p>\n<p>Hu tu\u00f1gu` na mampos na da\u00f1kulon hogsu` mafafana` ni natibu i mantai nina` si\u00f1a chumule` tatte haf` hagas tanu` niha. Fuera de manma-amot, manmadispone kulan mohon hutnaleron ginen otru tanu`. Bonitu tanu` niha `nai dos asut\u2014tasi yan mapagahes-umafagcha` gi puntan tasi diariu. Manmahala\u00f1g i los prohimos disposision ginen siha mismu. Tadu\u00f1g dinisehahu na umasusede un` dia.<\/p>\n<p>&#8211; &#8211; &#8211;<\/p>\n<p>Iya New Caledonia sumen da\u00f1kulu na isla. Tinaka` i tautau tres dias para u fattu gi puntan tanu`. Misinahguan na lugat deste guihan yan manda\u00f1kulon binadu gi halom tanu`. Pues, gi otdinariu na linala` natibu ti makat sa` libianu ma-apprubecha naturat na ne\u00f1kanu` ginen i tanu` ga`ga` yan tinanom. Ti mapot na kinalamten gi halom siha mismu i mandue\u00f1un tanu`.<\/p>\n<p>Gatbu na isla ya gima` siguale modun fanlihe\u00f1g niha. I modun linala` parehu yan hita gi manera `nai ta kusecha guinahan i tanu`. Magahet na esta sumen na`mahala\u00f1g kantan niha kulan ma`a`ga\u00f1g tatte ayu na tiempu `nai siha dumispopone asuntun niha. Diberas na rikun tanu` ke haf` gaige guine.<\/p>\n<p>Guaha mana fan eskuela giya Fransia mientras i pumalu giya New Caledonia. I manma-eduka gi tautau niha mangaige gi gobietnu. Siha kulan umesgagaihon kinalamten tautau niha. Hu tu\u00f1gu ha` lokue` na mala`et mampos paladat niha gi karera mona. Manmamattrata lau siha mandue\u00f1on tanu`. Tailaye na he\u00f1iun disposision ginen Fransia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maseha gai atoridat i gobietnu as Inos mandispensa gi makonbikta yan masentensia na ginen gobietu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[5821,51,5822,319],"class_list":["post-205696","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-giya-waikiki-beach","tag-guam","tag-new-guinea","tag-palau"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205696","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=205696"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/205696\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=205696"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=205696"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=205696"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}