{"id":206341,"date":"2015-07-09T23:24:29","date_gmt":"2015-07-09T13:24:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=206341"},"modified":"2015-07-09T23:24:29","modified_gmt":"2015-07-09T13:24:29","slug":"finanague-gi-manatatte","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/finanague-gi-manatatte\/","title":{"rendered":"Finana`gue gi manatatte"},"content":{"rendered":"<p>Tiempu yan sinparat na animu ta gasta para tana` fan eskuela yan dottrina famaguonta gi hafa tunas, dinanche na chechu` echu tautau, yine`ase` yan inasi`i`.<\/p>\n<p>Kumu manmauleg na kilisyanu, esta ta asi`i` ginen gobietnu ni malabida\u00f1a. Lau i para uma`asi`i` ni sentensia\u00f1a pot inisaguen lai taya huli`e lehitimu rason na para umachogue sin kabales na inestudia haf` sustansian ayu na disision. Kumeke ileg\u00f1a na mauleg makomiten chechu` kriminat sa` siempre un` ma`asi`e taimanu masusede na semana. Este na rekueddu para tana`e` famaguonta?<\/p>\n<p>Yangin pot mala\u00f1gu, ke pues kasse dinanche u fan masotta todu presineru ni manmala\u00f1gu lokue`. Haf\u2019 mohon? Ha komple i gobietnu atoridat\u00f1a `nai ha asi`i` i ginen gobietnu. Gi mismu tiempu sumen lache na mensahe ha pega gi hinasson memegai\u00f1a gi makomiten chechu` kriminat gi mas tatkilu` na offisinan publiku guine.<\/p>\n<p><strong>I Kusinan Nana<\/strong><br \/>\nSumasaga i amiguhu Magoo gi kanton hagas gualu` mame as Perdido. Paupau i kafe gi aire na oga`an gi hilu` foggun guafe. Ha koneyu` tatte gi hagas kusinan i amku` gi Lali Fo`.<\/p>\n<p>Mi-atburotu foggun hayu. Debi un` \u00f1gayu pot lumenos un` biahe gi semana. Debi un` totne ya u fa\u00f1ila de demunos kau chata`an.<\/p>\n<p>Siempre un` eyag ma\u00f1agua guafe gigon loglug i ninalagun hinegsa`. Sotta ya i pinigan unina` masan maipen masahalom hinegsa` mismu. Ma\u00f1ge` hinegsa` ke stove elektrisida yan rice cooker.<\/p>\n<p>Usun este na patte gi kusinan nana man-a`atahgue ma\u00f1elu kada tinilaikan semana. Pues siempre un` eyag muna`lagu putahe siha fuetsau. Ginen foggun guafe tutuhon megai gi man-acha`idathu guihe na tiempu. Trabiha ti humahalom otru siha che`chu` familia. Lau a\u00f1goghu na siempre un` tu\u00f1gu` usun foggun guafe.<\/p>\n<p>I amku` fumana`gueyu` lamegai na putahen totche. Pumalu ineyaghu ginen otru man-mauleg siha kusuneru. Era sessu man-ayudayu` gi kusina gi preparasion ne\u00f1kano` para finagpu` nobena, bautismu, primet komu\u00f1ion, konfitmasion yan fanda\u00f1gu. Ti mapot na cho`chu` kumu un` prekura umeyag deste mesklan na`ye siha tat kumu plimenta, asiga, harina, ahus, siboyas yan otru siha na`ye. Sumen presisu lokue` un` tu\u00f1gu` usun guafe piot gi bandan manalagon katne.<\/p>\n<p>Ayu mas na preparasion ne\u00f1kanu` debi un` gof adahe i guihan, uha\u00f1g, pa\u00f1glau, ayuyu, maho\u00f1ga\u00f1g, nosnus, yan gamsun. I tinilaikan presetbasion niha gi halom ais sumen presisu esta i mismu oran para umana` lagu.<\/p>\n<p>Umeyagyu` lokue` man-eskomen mai`es, atmayas, tumitiyas gi hilu` komat, yan todu klasen saibog, tamales yan atulen te`ug. Mauleg maluloghu ni amku` guine siha na putahe bastara ke manlalanchu ham guihe na tiempu. Kontodu mamunu` ga`ga` yan ma\u00f1u\u00f1gat babue estake inna` masa gi fina` fritada in` ti\u00f1gu` chumogue.<\/p>\n<p>Los uttimu kulan libianu muna`lagu gi feggun hayu dispues de bira birada gi halom kusinan nana. Magahet na sumen metgot lokue` na magnitu i lamasan nana.<\/p>\n<p><strong>Inapagat man-amku`<\/strong><br \/>\nMegai asuda`hu man-kabilosu yan tomtum na man-amku` ni huhu\u00f1gog man-adi\u00f1gan antes. I sustansian fino` niha gi tomtum na dobladan palabra siha `nai huli`e` tadu\u00f1g hinasson niha.<\/p>\n<p>Huli`e` gi halom dina\u00f1a` mamaisen saina na ti libianu unna` kontentu i dos saina gi finaisen para un` kone`guan ni hagan niha. Tat asuntu ti madiskuattisa gi nina` si\u00f1an i lahe sumupotta i hagan niha dispues de ha di\u00f1gu pettan sanmena pot umakamu`.<\/p>\n<p>`An guaha dinida pues maplasu i lahe. `Nai klaru na felis para hinanau i dos patgon mabendise ayu na finaisen. I pue\u00f1gen komplimientu na magutus i uttimu finihu umakamu`. Deste ayu na pue\u00f1ge mas bibu che`chu` fanda\u00f1gu. Sumen na`magof na okasion.<\/p>\n<p>Huli`e` lokue` huntan man-ma`gas i se\u00f1gso\u00f1g gi kamalin Lali Fo`. Todu man-adi\u00f1gan tadu\u00f1g na mensahe yan sustansiau na intension maplanta gi lamasa. `An guaha dididi` chinatkomprende pues ma-ulus mas i asuntu estake ma-establese inakonfotma gi todu.<\/p>\n<p>Gi megai na konbetsasion mame yan si nanahu, magahet na humide na inapagat mafattu kumu bendision. Lau kada ratu ha repite \u201ccha`mu fandadage\u201d sa` i dakun tutuhon saki. Todu pot todu da\u00f1kulu na bintaha umeku\u00f1gog gi ma\u00f1aina-ta. Dispues `nai kulan mafanu`e hau haf` tadu\u00f1g sustansian finu` niha.<\/p>\n<p><strong>Otru siha asuntota<\/strong><br \/>\nGi megai na kantan antes, repara pindedu\u00f1g palabra siha sa` sumen sustansiau i mensahe. I sumen tomtum na usun dobladan palabra hasan ta hu\u00f1gog gi nuebu siha na tinige` mafanana`an kantan Chamorro. Na ti kada kanta gai estoria? Haf` `nau na estoria yan kau dinanche na palabra yan sunidu `nai un` pega? Kantan tanu` pat un` sablasus matransladan otru materiat ni mafanana`an konbi\u00f1ientamiente \u201cadaptation?\u201d<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Makat hu komprende he\u00f1iun natibu gi aronsadan lache na sentimientun yine`ase`. Pot ihemplo, `nai ta hu\u00f1gog na dimalas si fulanu ayu ha` tahuhu\u00f1gog i minauleg\u00f1a. Lau klaru na mamunu` si pindehu `nai hahatme un` lugat poker. Manu guine na patte `nai in` seda` minauleg\u00f1a?<\/p>\n<p>Pot sensian kilisyanu, bai` dispensague` lau ti huli`e` haf` minauleg\u00f1a ha kontradise tinagu` i Saina, \u201cChamu` famumunu`\u201d. Bira halom i asuntu giya hagu mismu: Yangin patgonmu pat asaguamu pininu`, mauleg ennau na chechu` satbahe gi otru kilisyanu?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tiempu yan sinparat na animu ta gasta para tana` fan eskuela yan dottrina famaguonta gi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-206341","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206341","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=206341"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206341\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=206341"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=206341"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=206341"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}