{"id":206653,"date":"2015-07-30T06:00:29","date_gmt":"2015-07-29T20:00:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=206653"},"modified":"2015-07-30T06:00:29","modified_gmt":"2015-07-29T20:00:29","slug":"77-industrian-turista","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/77-industrian-turista\/","title":{"rendered":"Industrian Turista"},"content":{"rendered":"<p>Guaha `nai tataitai estoria na mauleg kinalamten industrian turista. Hinegse este ni otru gaseta na iya Marianas ha susteteni i kinalamte\u00f1a fitme.<\/p>\n<p>Buenu! Yangin homlu` este na industria haf` na taigue benefisiu gi sueddon i tautau siha? Yangin i paska na ekonomia ha susteteni mauleg kinalamten pa`gu, haf` na taigue `sino ti talili`e` adelanto\u00f1a ennau na sinistene gi kinalamten guine?<\/p>\n<p>Dispues, arastreha tatte haf` sessu diariu masusesede gi industria ni tapopo`lu na homlu`. Kanaha` todu bisnes monhayan mafahan gi mafanana`an \u201ccoupon\u201d entalu` Japon, Korea, China yan otru lugat.<\/p>\n<p>Manhuyu\u00f1g mage Marianas `nai kontodu ne\u00f1kanu` niha monhayan ma-apase gi tanu` niha. Gi hilu` este na modun bisnis, manu `nai nina`e` kampu i tautau-ta bumenefisia kinalamten este na industria? Ha huchum pattisipasion bisnis i tanu` ayu na taya` sumasaunau gi este na patte gi ekonomian iya Marianas.<\/p>\n<p>Si\u00f1a mohon i manma`gas uma-estudiaye este na industria para tali`e` haf` na diariu maletke pattisipasion bisnis tautau tanu`? Siha man-apatte ni trosu, hita i ampodo\u00f1g sopbla gi hilu` satge, haf` mohon?<\/p>\n<p>I puntu: Ti mattu china man-inosenteta gi haf` masusesede. Hu\u00f1gan guaha siha cho`chu` lau puru offisiun mantagpapa` `nai hita rumikokohe anpodu\u00f1g granum hinegsa` gi satget.<\/p>\n<p>I manmase\u00f1ala siha na adelantu siempre ta kahate silensiu para ta estudiaye kau magahet benefisiosu para i tautau-ta. Mientras ke gagaigeyu` bai` sige ha` yume\u00f1gyu\u00f1g i tro\u00f1ku pot para bai` li`e` tinegcha` i ta a\u00f1goghu na sombra para hita lokue`.<\/p>\n<p><strong>Kinententu Yan Pas<\/strong><br \/>\nBuente pot ume`emahala\u00f1gyu` silensiu yan katma gi ha`anihu mina` hu senagradese `nai hu bisita un` amku` gi lancho\u00f1a giya Talofofo guine gi alacha. Sumasaga i prohimu gi fina` fitme na lanchon siguale. Kontentu gi lugat\u00f1a.<\/p>\n<p>Mitinanom gi hatdin yan `nos pinegsai siha para mantensio\u00f1a. Tiha u`usa kandet `sino hanom siuda. Naho\u00f1g ni kandet falut yan finagte\u00f1a hanom gi `nos kuantos ta\u00f1ken 50 galon. Ni usun television tiha offisiona.<\/p>\n<p>\u201cNaho\u00f1g ni chalamlam miyon na pution gi la\u00f1get `an pue\u00f1ge, katen paluma yan manog gi taftaf oga`an yan minachom atdau\u201d. Hagas talayeru yan peskadot. Guaha `nai manyotte talaya `sino lumulai gi kanton kantit para u tulaika sabot sentada\u00f1a.<\/p>\n<p>Ha atanyu` ya chumaleg, ileg\u00f1a, \u201cCha`mu e`esun ma\u00f1gge` sa` ennau mana`imu na katgu ginen hilu`.\u201d Ti mapot na offisiu sa` hagas fafayihu. Sige ham dispues umayote pot appenas fondu gi kahan iya Marianas.<\/p>\n<p>\u201cKulan ha ige hit manadan gastu yan maribahan kontribusion aduana\u201d, ha apunta huyu\u00f1g. \u201cDebi u guaha satton na inadahe gi todu ri\u00f1kon obligasion yan dibi\u201d. Hu\u00f1gan guaha inadahe lau tinanaho\u00f1g chigu`an pat gaige mohon i problema gi bisiun dispiddisiau na gastu?<\/p>\n<p>Huli`e dispues kelaguen tiao gi hilu` lamasa yan tininon tinala` katnen babue. Ha repara dispues na sigeyu` mama\u00f1ot. Ileg\u00f1a, \u201cGuaha piniloghu dididi` para chinile`mu kontodu fina` golai yan gulusina\u201d. Huli`e` `nai manhoka masan ma\u00f1ga na hana` fan sah\u00f1ge i manla\u00f1ayon para i babue. Ha po`lu i manmauleg na pinedo\u00f1g para chinile`hu.<\/p>\n<p>Hu faisen prontu haf` hinasso\u00f1a pot tinilaikan modun linala` natibu entre antes yan pa`gu. Ha mensiona mali\u00f1gun sensian komunida, kuttura yan mdtgot na sensian kilisyanu. \u201cPuede ti mali\u00f1gu lokue` finu` Chamorro sa` kanaha` todu famaguonta pa`gu manfinu` E`E\u00f1glis\u201d. Ensegidas ha apunta huyu\u00f1g na i presetbasion espiritun natibu gaige gi ma\u00f1aina gi haf` ma-impatta ginen halom guma` huyu\u00f1g\u201d. Konfotmeyu`.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a na ha komprende li\u00f1guahen ineyag yan bisnes \u201clau chatmiyu fan malelefa ni riku na tradision natibu ni ha intrega hit si guelu sa` ayu muna` likidu espiritun natibu\u201d.<\/p>\n<p>Fresku magahet lugat\u00f1a ni inarendonduye manloka` tro\u00f1kun mames. I cheflan ma\u00f1glu` yan katen ga`ga` mina` katma mas sinienteghu piot kada ginapot i hagon niyog ni ma\u00f1glu` haya. Hu di\u00f1gu gi lemlem tautau magof i amku` pot finatoghu yan konbetsasion haf` manmasusesede.<\/p>\n<p><strong>Man-\u00f1ahlala\u00f1g<\/strong><br \/>\n`Nos kuantos mansabiu guaha `nai matuka pot \u201cpresetbasion\u201d kuttura. Gi kada huhu\u00f1gog este na palabra hu hahassu modun natibu gi presetbasion inasnen guihan, tinala` katne yan konsetban papaya.<\/p>\n<p>Hu konsidedera kau makomprende haf&#8220; sustansian yan signifikasion \u201cpresetbasion\u201d? Kau usun kuttura yan tradision diariu i modun presetbasion? Na ti sinparat ta praktitika modun linala`ta diariu? Kasi dinanche\u00f1a `an ta usa sin ditension tat palabra kumu \u201cpetpetuasion\u201d.<\/p>\n<p>Kuttura pot kustumbreta kumu natibu. Tradision i ma`ug na patte gi kutturata ni ta impatta gi famaguonta hinerasion pot hinerasion. Yangin presetbasion ta fafama pues kasi usun kuttura gaige na tapega gi kombi\u00f1iente-ta kulan sinahguan  jam papaya yan ma\u00f1ga gi halom taru.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Lastromu: Sige ha fatta un` prohimu na muma`gasgue` gi este yan ayu na offisiu. `Nai ma-arastreha tinatte\u00f1a, ti masoda` lastru\u00f1a gi puestu `nai ha faman maisague`.<\/p>\n<p>I finapos tautau kulan de\u00f1gde\u00f1g gi halom hatdin. Manu `nai malofan siempre mamega lastru gi santatte. Ayu `nai hatdineru ha li`e` dispues na guaha manbisita. Lau siempre u anog klaru lastro\u00f1a. Ti si\u00f1a na para un` soplu ginen haf` lastromu. Haf` i kontribusion-mu gi ma-abiban finu` Chamorro gi enteru iya Marianas? Guaha tinige`mu benefisiosu gi este na puntu?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha `nai tataitai estoria na mauleg kinalamten industrian turista. Hinegse este ni otru gaseta na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[6262,169,818,499],"class_list":["post-206653","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-buenu-yangin","tag-china","tag-mali","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206653","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=206653"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206653\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=206653"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=206653"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=206653"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}