{"id":206762,"date":"2015-07-23T14:38:29","date_gmt":"2015-07-23T04:38:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=206762"},"modified":"2015-07-23T14:38:29","modified_gmt":"2015-07-23T04:38:29","slug":"suabe-na-kantan-chataan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/suabe-na-kantan-chataan\/","title":{"rendered":"Suabe Na Kantan Chata\u2019an"},"content":{"rendered":"<p>\u2018An finagcha\u2019e nubladu yan chata\u2019an i ha\u2019ane sigeyu\u2019 pa\u2019gu kumanta. Hana\u2019 hassuyu\u2019 as biahu pot guiya lokue\u2019 sessu kumanta gi finatton mattiempu. Man-namahala\u00f1g siha na sunidu mafattu ginen koraso\u00f1a.<\/p>\n<p>Umafagcha\u2019 yan dispasiu na pinedu\u00f1g uchan gi hilu\u2019 sin. Fresku i ma\u00f1glu\u2019 ginen haya. Sige ha estoriayeyu\u2019 pa\u2019gu pot antes kontodu haye siha parientela.<\/p>\n<p>Mina\u2019 mampos hu agradese ayu na tiempun mame sa\u2019 guiya i nanan tatahu ya appenas ham kumonbetsasion. Motmut pinasensia, yine\u2019ase\u2019 yan hinimidde gi ma\u00f1a\u00f1a siha. Sumen kari\u00f1osa pumalablra. In\u2019 sen agradese \u2018an sige ha estoriaye ham pot antes.<\/p>\n<p>Manadan kanta yan estoria hine\u00f1goghu ginen as biahu. Ayu chetton i mannamahala\u00f1g siha na sunidu. Sumen na maggem finu\u2019 un\u2019 humidde na biha giya hame. I sinantusan na bihan mame mafattu gi hinasoghu \u2018an nubladu yan chata\u2019an i ha\u2019ane.<\/p>\n<p><strong>Hinanau dos asagua<\/strong><\/p>\n<p>Sige hu arestreha finapos dos fiet na asagua haf\u2019 masusede \u2018nai mofona i unu para i tainekog na deskansu. Kasi pot mas anaku\u2019 dos a\u00f1os dispues \u2018nai humanau i otru. \u2018An soplu pues anaku\u2019 ha\u2019ani\u00f1a ennau na amku\u2019.<\/p>\n<p>Hu guadog haf\u2019 mohon na taiguine na finapos masusede dispues. I unu huli\u2019e\u2019 klaru i mahala\u00f1g i tatatte gi pinayo\u00f1a diariu na dina\u00f1a\u2019 yan fiet na asagua\u00f1a. Sessu umemahala\u00f1g ni taiguen fiet na amiga\u00f1a \u2018sino amigu\u00f1a. Estague\u2019 kasi umesgaihon dispues humanau\u00f1a. Kulan i mafanana\u2019an \u201clove birds\u201d ni debi usisiha todu i tiempu.<\/p>\n<p>Guaha lokue\u2019 estoria pot un\u2019 biha matai asagua\u00f1a giya Roma. Ma-offrese setbisiu entre para umana\u2019 hanau tatte America pat umahafot giya Roma pot asuntun gastu. Ileg\u00f1a i amku\u2019 na para u kone\u2019tatte sa\u2019 pot ha hu\u00f1gog na gi uttimu biahe \u2018nai guaha matai guihe kahulu\u2019 ta\u2019lu gi mina\u2019 tres dias. Dios mihu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Napun Agostu: Sessu gi mes Agustu in\u2019 bisita tasin Lali Fo\u2019 nai manloka\u2019 i napu siha. Guiya este na tiempu \u2018nai sessu pagyun tasi. Esta mane\u2019esalau manloka\u2019 la\u00f1gat gi rubentason. Mauleg sa pinata\u00f1g \u2018sino ha lachai ham gi ge\u2019halom muna\u2019 fa\u00f1gilulog.<\/p>\n<p>Gi este na mes \u2018nai i inai iya Ma\u00f1agaha hinala guatu Puntan Muchot. La da\u00f1kulu na patte inipos natata pot mi-unai. Adumidide\u2019 gi finapos tiempu \u2018nai numa\u2019lu tatte i inai giya Ma\u00f1agaha. Kasi todu fina\u2019 unai guine kulan mantinilaika hechuran niha ni metgot na trosun napu yan sakudidan risaki.<\/p>\n<p>Gualu\u2019 Kalabera: Sessu in\u2019 dalalag si Ta Iku (ki\u00f1adun biahu) para i lancho\u00f1a giya Kalabera. Sige in\u2019 ayuda gi halom hatdin. Gi kasi \u2018la si\u00f1ku ha rikohe i tiba gi \u2018nos kuantos tro\u00f1ku dispues hana\u2019 fa\u00f1ochu i pinegsai siha. Gi lamasan kusinan i lanchu ha kachetgue\u2019 dididi\u2019 mama\u2019 antes de biradan para i gima\u2019. Sen ti mefnu\u2019 na sainan mame.<\/p>\n<p>\u2018Nai duru uchan guihe na pue\u00f1ge ileg\u00f1a na siempre manmagof i tinanom siha gi finattun Primet Agua De Abrit. Era deste Oktubre gi tiempun maipe ha tutuhon muna\u2019gasgas gi halom hatdin. Matanom fina\u2019 a\u2019gun yan golai siha para u finagcha\u2019e\u2019 finattun uchan.<\/p>\n<p>Apmam de i gualu\u2019 lugat\u00f1a i amku\u2019 diariu. Dies a\u00f1os antes uttimu biahe finatoghu guihe na gualu\u2019. Kulan mohon gagaige ha\u2019 si Ta Iku lau hagas humanau. I mames memorias gi ayu na lanchu chetton giya guahu.<\/p>\n<p>Tinilaika Petmanente:\u00a0 Deste ke tapega papa\u2019 i fusi\u00f1us, kama\u2019, machete yan kuha gi gualu\u2019 pot cho\u2019chu\u2019 gi administrasion i Navy gi finagpu\u2019 geran dos i uttimu biahe \u2018nai ta praktika i kabales na tradision natibu\u2014fangualu\u2019an yan tasi.<\/p>\n<p>Che\u2019chu\u2019 muchaha, ayudanten infetmera, makinistra, kusunerun, draiban truck, elektrisida yan katpenteria na offisiu siha tachule\u2019 gi papa\u2019 i NTTU. Maseha i sueddu $.16 sientimus gi ora ta usune pot mas libianu ke papa\u2019 somnag gi halom gualu\u2019.<\/p>\n<p>Guiya este na despedida tumulaika petmanente modun linala\u2019ta. Uttimo\u00f1a i fangualu\u2019an ta bisisita gi uttimon semana gi dina\u00f1a\u2019 familia. Mas machapag relasionta yan usun tanu\u2019 natibu.<\/p>\n<p>I peskan tasi para i umusune. Kontodu este na patte gi kutturata adumididi\u2019 sige mali\u00f1gu. Hasan tali\u2019e\u2019 manhoben manpanag gi halom rubentason pot ayudu gi che\u2019chu\u2019 familia \u2018sino fiesta. Kulan hinanau petmanente estake mali\u00f1gu gi minachom atdau gi kanton la\u00f1get.<\/p>\n<p>Guaha siha manfitme na tradision adumididi\u2019 (kulan unai \u2018an mattiempu) sige mali\u00f1gu gi fina\u2019 resakin tasi. Parehu yan mappla\u2019 talin galaide\u2019 ginen i a\u00f1kla. U fali\u00f1gu dispues gi hiyu\u00f1g rubentason.<\/p>\n<p>Magahet na makat masustene haf\u2019 hagas gumu\u2019ot hit na pogse\u2019 fitme gi linala\u2019 natibu? Kau este na fina\u2019 diskuidu mau\u2019udai gi mampos hit mankonsentidot gi madestrosian tradisionta?<\/p>\n<p>Adumididi\u2019 lokue\u2019 sige ha\u2019 mali\u00f1gu usun li\u00f1guahen natibu. Megai mampos tane\u2019 ni umaminanasa tradisionta na tiempu. Tatnai sisida para halom kuatton eskuela \u2018nai para tafananague famaguonta haf\u2019 taimanu man\u00f1gi\u00f1ge\u2019 yan haf\u2019 signifikasio\u00f1a.<\/p>\n<p>Buente layu\u2019 bihu sentimentoghu na biahe lau atan sa\u2019 presisu na hita mismu tana\u2019 ma\u2019ug haf\u2019 tradision natibu sin tafan masa\u00f1gane propiu pinetsige pot petmanente na patte gi linala\u2019ta. Tafan da\u00f1a\u2019 munafitme tradisionta!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u2018An finagcha\u2019e nubladu yan chata\u2019an i ha\u2019ane sigeyu\u2019 pa\u2019gu kumanta. Hana\u2019 hassuyu\u2019 as biahu pot&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[6139,818,6140,6141],"class_list":["post-206762","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-lali-fo","tag-mali","tag-nttu","tag-ta-iku"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206762","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=206762"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/206762\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=206762"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=206762"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=206762"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}