{"id":207628,"date":"2015-08-11T06:00:52","date_gmt":"2015-08-10T20:00:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=207628"},"modified":"2015-08-11T06:00:52","modified_gmt":"2015-08-10T20:00:52","slug":"mattirun-pagyu-saipan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mattirun-pagyu-saipan\/","title":{"rendered":"Mattirun Pagyu Saipan"},"content":{"rendered":"<p>Ni NOAA\u2014ahensian federat ni timatitiye mattiempu\u2014makat ha danche haf` fuetsan Typhoon Soudelor gi mapos na semana.<\/p>\n<p>Magahet na namatman i kinatma\u00f1a mientras hafalalague i tanu` estake ha mulinu todu i hasoda` gi pue\u00f1gen Dame\u00f1go, Agustu dia 2.<\/p>\n<p>Ha chaflileg yan fugu` dos fitme na tro\u00f1ku gi menan guma`. Ayu `nai huhuchom i petta ya manayuyot-yu`. Pot primet biahe luhan-yu` pot finatton pagyu.<\/p>\n<p>Gi sigiente dia haf` na dinanche Saipan atomic bomb. Manadan tro\u00f1kun gagu yan telefon manchinaflulon, binegbog yan hinilog. Megai numana\u00f1ga propiu infotmasion ginen hegsu imperadot I Deni`. Inipos silensiu na megai dumiside asuntu siha gi kaprechun niha.<\/p>\n<p>Anog na tai ekspiriensia i segundu paire gi che`chu` gotpe gi bandan linahyan. Hokog esperansa. Ni hanom taya` gi se\u00f1gso\u00f1g siete dias dispues de pagyu. Guam, todu ma\u00f1galamten hanom\u00f1a gi mina` tres dias. Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Tiempun Kasko<\/strong><br \/>\nSige manadi\u00f1gan bisita siha gi lamasan fina` gupot pot chinatsagan niha. I kuestion kau guaha mancho`gue ni manma`gasta hegsu imperiadot I Deni para uma-ataha i mas chafleg na pinadesen familia gi enteru iya Marianas?<\/p>\n<p>I ineppe ti ma-annunsia lau todu tumu\u00f1gu` i oppan na pinadesen mayotmente. Guaha mamaisen kau para u guaha na sakan ta`lu ayudun apas para kuentan niha gi CUC. Ni unu umoppe i kuestion kasi pot da\u00f1kulu dinida na umasusede pot esta magpu` i eleksion.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a un` prohimu, \u201cMauleg umana` guaha eleksion kada sakan puede suette\u201d. Lau fana`an kontodu i manlagnos fufugu sa` kara` na biahe.<\/p>\n<p>I otru ileg\u00f1a na mauleg umafaisen i tropan casino mas kontribusion. Kasi ni este na grupu ti u mueba kala\u00f1gke`\u00f1a na biahe. Mattu gi kulan fugon pagyu.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu menos i monedan iya Marianas ni hinehegse miyon pot miyon na dibi yan obligasion. Inipos maribaha hinalom aduana mina` mampos mansilensiu yan homhum i la\u00f1get I Deni`. Kontodu luseru taigue gi saga\u00f1a `an chatagmag.<\/p>\n<p><strong>Menos Aduana:<\/strong> Komprendiyon haf` na manambarambau hinasso-ta pot mampos kasko i kahan iya Marianas. Kumeke ileg\u00f1a mas megai obligasion ke haf` humahalom na aduana gi tresureru.<\/p>\n<p>Dos sinisede muna` tailaye i hagas homlu` na moneda-ta. I unu mali\u00f1gu gi santatte petmanente, i otru gaige ha` na ume`ena\u00f1gga propiu disposision.<\/p>\n<p>Anog namase` ekonomian un` popble na grupon perlas siha guine. Gigon lache na disposision ensegidas mapuha. `Nai sumalama\u00f1ka ha hala todu papa` ya ha rastra gi hilu` kaskau sin ditension.<\/p>\n<p>Mampos paska pisun ekonomia-ta. Presisu ta estudian \u00f1aihon taimanu` para ta katsun maisa hit petmanente gi fi\u00f1kas ginen hiyu\u00f1g. Yangin taya` fina` a\u00f1kla ginen manfitme mas na kometsianten ginen hiyu\u00f1g pues siempre u didog appenas fondu.<\/p>\n<p>Lau haf` mohon i manehante na areglu ha petsisige gi hilu` este na chinatsaga? Kau pot appenas fondu pat mampos mandispiddisiau gi gastun dididi` na moneda gi kaha?<\/p>\n<p><strong>Dina\u00f1a` Familia:<\/strong> `Nai matai i internet gi mapos na semana, kulan bendision para megai na familia sa` pot primet biahe gumuaha intu\u00f1gu` gi halom membron familia. Todu manalag hilu` sa` taigue makenarian modetnu ni munafanalag papapa` siha. Esta magof un` nana na gumuaha kampu kumonbetsasion yan famaguo\u00f1a.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>La`mon\u00f1a ha`ani\u00f1a `nai solu para katsu hau gi nesessidat\u00f1a maseha ti presisu. Masge` fanguo`otmu manguaguat nu ennau na patgon. Pasensiaye sa` hagu i saina. Guiya ennau na patgon espehosmu dispues de ha di\u00f1gu i pettan sanmena.<\/p>\n<p>Yangin katgueti hau gi disposisionmu pues mas makat para un` guaguat i patgon gi karera\u00f1a mona. Mientras sisi\u00f1a, halom ya hagu un` gu`ot talen disposision kumu saina.<\/p>\n<p><strong>Finatton Pagyu:<\/strong> Memegai\u00f1a ti manlistu para i iran pagyu guine gi mapos na semana. Mampos silensiu finatto\u00f1a kulan un` saki gi pue\u00f1ge. Ayu hit humo\u00f1ga\u00f1g i yinilulog tata`lupue\u00f1ge!<\/p>\n<p>Debi tafan listu piot `nai katma i klima. Kada taiguenau masusede mas manrikohe fuetsa\u00f1a i mamamaila` na pagyu. Kanaha` seguru na mauleg na da\u00f1u para u chogue gi finatto\u00f1a.<\/p>\n<p>Ni hanom ni kandet gi se\u00f1gso\u00f1g siha deste Dame\u00f1go, Agustu dia 2. Ileghu na propiu na umahatsa komun publiku gi kada so\u00f1gso\u00f1g para `an taya` hanom. Si\u00f1a ha` manpau Sabalu hit lau malagnos i muna` chachatsaga i tilipas lodu`.<\/p>\n<p><strong>I Amiguhu:<\/strong> Ha gacha`yu` triniste `nai hu konsidedera mapresun un` amiguhu pot seriosu na keha ni inatisan impitu. Ni gaige para u inayuda apas kotte (bail bond) pot para umalagnos ya u preparague` para i kausa\u00f1a.<\/p>\n<p>Hana` lastima-yu` mampos i hagas mauleg karera\u00f1a yan asagua\u00f1a. Todu i dos manada\u00f1a` che`chu` niha gi rinikohen fi\u00f1kas para siha. Mauleg finatinas niniha kada sakan. Lau humalom i usun amot binenu. Estague` fuma` granum unai linala` niha. Lastima todu i hagas fitme na pisun hinanau niha. Pot fabot suhaye usun \u201cshabu\u201d `sino ice `sino kontodu hagu un` famadese sin ditension.<\/p>\n<p>Sensian Yine`ase`: `Nai humuyu\u00f1g i nana taftaf para u fama` amotsan oga`an estaba i lahi\u00f1a dumidimu namaisa gi menan ma\u00f1antos sige manayuyot. Ha faisen haf` bidada\u00f1a. Ineppe na u famat kilu sa` ine`eku\u00f1gog-gue` ni Saina gi tinayuyot\u00f1a. \u201cTodu hu faisen na ayudu hanana`e`yu` piot ya hu faisen \u2018pot fabor\u2019.\u201d<\/p>\n<p>Gi oran amotsa, finaisen haf` tinayuyoyot\u00f1a. Ineppe na para i amigu\u00f1a RJ ni \u201cnamase` yan inutet\u201d. Era ayu na patgon ta\u00f1ga yan udu. Ha dobla dos chinina\u00f1a ya ha pega gi un` paper bag. Ha faisen si nana\u00f1a para una`e` i amiguna RJ dispues.<\/p>\n<p>I idat ayu na patgon i mananayuyot ayudu para i amigu\u00f1a ennau i nuebe a\u00f1os. Ha pacha mampos korasonhu i hinibe\u00f1a ya gaige sensian yine`ase` gi mannamase` ni numesessita ayudu. Sumen namagof sa` este na nietun di\u00f1ga` matat\u00f1ga gi hine\u00f1ge\u00f1a lau gai mina`aggem gi maninutet yan mannamase`.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Ileg\u00f1a i biblia:<\/strong> \u201cEste lokue` u suha\u201d. Haf` kinemprende-mu nu este na atpahon? Si\u00f1a mohon un` pula` ya un` esplika para benefisiun linahyan?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ni NOAA\u2014ahensian federat ni timatitiye mattiempu\u2014makat ha danche haf` fuetsan Typhoon Soudelor gi mapos na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[6478,652,6479,6480],"class_list":["post-207628","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-finatton-pagyu-memegai","tag-iran","tag-rj","tag-sensian-yine"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207628","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207628"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207628\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207628"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207628"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207628"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}