{"id":207811,"date":"2015-08-13T06:06:31","date_gmt":"2015-08-12T20:06:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=207811"},"modified":"2015-08-13T06:06:31","modified_gmt":"2015-08-12T20:06:31","slug":"haf-mohon-futtuna-ta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/haf-mohon-futtuna-ta\/","title":{"rendered":"Haf` Mohon Futtuna-ta?"},"content":{"rendered":"<p>Te\u00f1ga `an katma yan silensiu hinasoghu sige hu taka` haf` futtuna-ta guine gi perlas iya Pasifiku bente esta si\u00f1kuenta a\u00f1os yan pa`gu.<\/p>\n<p>Sin satton na kinimite para ta planeha futtuna-ta, i sahyan natibu pa`gu kulan un` batku sin timon ni pinapanag katkuet direksion ni manloka la\u00f1gat gi tadu\u00f1g.<\/p>\n<p>Lamegai mansustansiau siha na asuntu debi ta estudiaye sin ditension. Primera i modun edukasion famaguon-ta. Haf` ta a`atan mona para offisiu siha ni mau`udai gi pisun edukasion  `nai si\u00f1a ma\u00f1aunau famaguon-ta gi areglon adelanto para este siha na perlas?<\/p>\n<p>Estague` kasi mas makat na kuestion ni debi ta fana` satton ya ta diskute gi halom hita mismu. Pot ihemplo: Dispues de gera Japon ha ayeg science yan technology kumu asuntu para u atbansague` yan tautau\u00f1a. Este na disision umayuda yan sumede Japon na u atbansau gi todu prinedusen deste kareta, amot, tinanom, pinegsai yan modetnu siha na kosas tat kontodu makenarian hospitat siha.<\/p>\n<p>Dikiki` na nasion lau guiya mina` tres mas da\u00f1kulu na ekonomia gi tanu`. Enfin, anaku` na karera mina mauleg ta tutuhon dina\u00f1a` natibu pot este na asuntu.<\/p>\n<p>Nessesidat Militat: Deste ki\u00f1ientos a\u00f1os tatte todu nasion ni humatme islas siha giya Pasifiku pot nessesidat militat. Ni unabes `nai guaha planu para i natibu gi adelanton linala` niha. Makepunu modun linala` tautua islas kontodu li\u00f1guahe. Ni unu felis gi este na tailayen pinetsige.<\/p>\n<p>Mamatkilu i natibu lamayot patte pot tai akomparasion atmas\u00f1a kontra i nasion ni humatme tanu` niha. Flechan katupat ni \u00f1gai`an `nai u parehu fuet\u00f1a yan balan ka\u00f1on. Poresu na ha pa\u00f1ot i natibu mama` mosu gi mismu tano`\u00f1a.<\/p>\n<p>Guaha inadahe pot no `an manimbeste u fan mapunu lamegai gi natibu. Masu\u00f1gun todu mattiru pot para u safu tautau\u00f1a. Lau klaru deste Espa\u00f1iot na pot para una` anchu papa\u00f1a gi numeron isla siha ni ha amot i natibu.<\/p>\n<p>Haliman para u pega sisteman radio guine giya Pasifiku mientras i Japones umachule` planun niha. Gaige pa`gu i Amerikanu ta`lu pot interes militat. Tatnai mapublika haf` planun niha pot tautau iya Marianas. Na ti hita i mandue\u00f1on este siha na islas?<\/p>\n<p>Debi i manma-eduka siha na tautau umatutuhon dina\u00f1a yan seriosu na inadi\u00f1gan pot este yan otru siha fina` programa ni si\u00f1a umadelanta linala` tautau-ta.<\/p>\n<p>Menos appottunidat: I kinalamten inipos chafleg `nai megai man-mamatmos gi halom fache` miserapble. Este na sinesede para u dinilalag manadan famaguon-ta dispues de monhayan estudiun niha gi kolehu. Megai\u00f1a u fa\u00f1aga entalu` Guam, Hawaii yan America. Hita fuma` sasalaguane futtunan niha.<\/p>\n<p>`Nai anchu i appottunidat  para familian niha siempre madisidi na u fa\u00f1aga gi ayu na estadu `nai bula appottunidat deste edukasion, mauleg na sisteman hinemlu`, cho`chu`, yan anchu na kampu para adelantun offisiun niha.<\/p>\n<p>Estague` na puntu appenas guine. Los uttimu mama` espehos sasalaguan ni dumululag tautau-ta ginen tano` niha mismu. Ma\u00f1ge manadan offresimientu para  umadelanta i linala` tautau-ta siha? Kau i ti in` mirese na pagamientun miyu i solu presisu para hamyu?<\/p>\n<p>Pagyu: Gigon kayao i ma\u00f1glu ha tutuhon muna`gasgas gi oriyan yan halom hatdin.  Ti hinala\u00f1g i amku` ni tirun pagyu. \u201cDeste antes ihu estague` na mattiru patte gi gumualu`. Tutuhon talu dinuebu sa` siempre un` fa\u00f1gusecha dispues\u201d.<\/p>\n<p>Ha rempesa `nos kuantos enggleran golai dispues hana` fa\u00f1ochu i pinegsai antes de u deskansan \u00f1aihon. Sigiente dia ha kontinua muna`gasgas. Gi pupue\u00f1ge hana`eyu` dididi` fina golai para te\u00f1gua\u00f1ghu. Magahet na satton yan mes\u00f1gon na amku` gi offisio\u00f1a.<\/p>\n<p>Hu faisen kuantos tiempu ta`lu para u gualu`. Ti matman na kasi si\u00f1ko a\u00f1os. Gi ayu na tiempu mas menos fuetsa\u00f1a para dichu che`chu` gualu`. \u201cPo`lu i tetehnan ya i famaguon u pinetsige\u201d. Manu\u00f1gag ham tuban lahe gi lemlem tautau. \u201cI mattiempu hagas patte gi linala` lancheria siha guine\u201d.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Gi biradan i gima`, sumugu-yu` gi inai Puntan Muchot para bai` aligau un` amiguhu ni tumalaya guihe na talo`ane. Era esta matata`chong gi tatte kareta\u00f1a ume`efresku. Gaige esta patteghu` manbonitun satmonitiyon gi halom botsiyu. Sige ham kumonbetsasion estake umadi\u00f1gu ham. Mauleg offisiun niha dispues de manritirau. Probichosu!<\/p>\n<p>Gi kinelichan-hu sumugu`yu` gi amigu-hu Magoo para baina` fa\u00f1age ni suetteghu. Ileg\u00f1a na mauleg finatoghu. \u201cSina mohon un` chogue `ste kada dia?\u201d Pindehu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Te\u00f1ga `an katma yan silensiu hinasoghu sige hu taka` haf` futtuna-ta guine gi perlas iya&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[51,6514,6515,5054],"class_list":["post-207811","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-guam","tag-nessesidat-militat-deste","tag-pagyu-gigon","tag-puntan-muchot"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207811","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207811"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207811\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207811"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207811"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207811"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}