{"id":208621,"date":"2015-07-21T13:34:26","date_gmt":"2015-07-21T03:34:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=208621"},"modified":"2015-07-21T13:34:26","modified_gmt":"2015-07-21T03:34:26","slug":"bulachon-kara-kaha","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bulachon-kara-kaha\/","title":{"rendered":"Bulachon Kara` Kaha"},"content":{"rendered":"<p>Sige manliliku` i manma`gas yan lagua` talaya man-e`epinedu\u00f1g sinsiyu. I publiku pinelo\u00f1a na para u fan manayuda mala\u00f1gu ni para umana` hanau. Lau i intension i para umasaguaniye i kara` na kahan Marianas. Gi uttimun ha`ane marikohe kasi siete sientimus. Lastima i da\u00f1kulun lagua` tiau. Pinilota na kori` lau kara`!<\/p>\n<p>`Nai kulan mamakat manma\u00f1oda`, man-ensinahyau para i Best Sunshine yan todu klassen \u201csunshine\u201d man-epinedu\u00f1g. Kulan mohon biahen manrikohen basula gi lugat publiku. Guaha muna` fonhayan lau memegai\u00f1a manhanau gi kaprechun niha. Esta mapapanag ilun niha haf` taimanu masaguaniye i kara` na kaha gi hegsu` I Deni`. Ni unu dimanche i dibina.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu, klaru na da\u00f1kulu na difirensia nesessidat yan haf` makatkula na moneda para i sakan FY`16. Poku mas o`menos ennau i $40 miyon tinaho\u00f1g\u00f1a i ginagagau na fondu. Un` pega i mas ke $30 miyon pesus na dibin gobietnu utilidat yan otru siha obligasion `nai mas klaru na tinaho\u00f1g fondu.<\/p>\n<p><strong>Disposision Hospitatta:<\/strong> I lai ni umestablese inetnon mafanana`an \u201cboard\u201d para i hospitat ti nina`e atoridat dumispone areglu siha ni inapprueba\u00f1a para u fan matatiye. Taya kampu mana`e para u li`e` na manmatatitiye areglu siha.<br \/>\nTi areglu este soluke sahyan disareglu piot sa` taya pumupulan gaston fondun publiku para uma-asegura na propiu disposision gastu siha segun i lai.<\/p>\n<p>Areglu gi mamanehan CHC presisu na u ma-establese `nos pot para tafan apulan kulan mohon mansaki lau pot para u guaha areglun disposision asuntun operasion hinemlu`. Ti komprendiyun i masede este para u lailai gi kapricho\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Hegsu` I Deni`:<\/strong> Sessu hu konsidera haf` na mampos mandiskuidau i mansabiun I Deni` gi masatban probleman iya Marianas? Buente inipos maf\u00f1ot i kutbata na hinichum oxygen para i titanos niha pat hafa mohon dumitetene pronto nache`chu publiku? Kasi mampos kanifes i airen I Deni` na manhamalefa haf` propiu obligasion niha.<\/p>\n<p>Gi pagugu ha`, sige mapatek i tai sinahguan na lata papa` gi hegsu dispues marepite gi birada hulu`. Gi puntan hogsu` manohge ya mapatek ta`lu papa` yan hulu` i lata. Durun chaleg mientras mafuefuegu i tai sinahguan na lata. Malofan i amiguhu Magoo. Ha hatsa un` lata ya ha e\u00f1gulu` madog\u00f1a dispues ileg\u00f1a, \u201cMauleg sa` parehu taisinahguan yan mansabiun i hegsu` I Deni`\u201d. Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Usun palabra:<\/strong> Huli`e` programan finu Chamorro gi television. Sige dos patgon yan planun para umatanom un` niyog. Ha hoka i unu un` dadeg. Ileg\u00f1a i otru na tisi\u00f1a sa` \u201choben\u201d. I propiu palabra \u201cgada`\u201d. Dispues, palabran \u201choben\u201d pot tautau ti tinanom.<\/p>\n<p>I otru pot hagaf `sino hagahaf (pa\u00f1glau kantit). Otdinariamiente, hu huhu\u00f1gog \u201chagahaf\u201d kumu lagse` na usu guine. Usun hagaf tinatiye ni \u201cumagahaf\u201d i prohimu. Haf` kumeke ileg\u00f1a \u201cumahagaf\u201d? Na ti mama` hagahaf i dos peskadot? Kasi dinanche\u00f1a \u201cume`hagahaf\u201d.<\/p>\n<p>Sige mapa\u00f1gon tatte usun finu` Chamorro gi famaguon natibu. Mauleg na pinetsige gi manatatte. Lau i dichu primera pisu gi usun li\u00f1guahe debi u tutuhongue` ginen halom guma`. Sin este na tinituhon kulan famaguon naufragu famaguonta puru finu` e`suette ni ache!<\/p>\n<p>Huli`e` guine gi sankattan na Marianas i dispasiu lau asegurau mali\u00f1gun hila` natibu. Tat patgon ti fuminu` E`E\u00f1glis pa`gu. Entre ennau yan maplastan matan niha ni iphone yan ipad. Ma`tut todu diariu na konbetsasion entalu` membron familia. Un` fina`pos na yangin ti ta aregla pues puru disareglu gi kinalamten famaguon natibu.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Debi tana` fitme sensian petmanente ginen espirituta kumu natibu. Tana` para man-machoneg \u00f1aihon `sino manmadispone gi halom gima`ta. Atetuye este na sensia pot famaguon natibu ni numesessita ineyag katgun achon tautau tanu` para i famaguon niha mismu.<\/p>\n<p><strong>Katdun Pa\u00f1glau:<\/strong> Mamahanyu` pa\u00f1glau Dungenese pot hu ta\u00f1ga ma\u00f1ge` na katdun pa\u00f1glau ni maleche nigyog. Taya pa\u00f1glau echu\u00f1g `sino tunas. `Nai masa ya sigeyu` umamotsa hu hassu i sessu kumuni`e` ham antes era un` defuntu cheluhu. Magahet guiya muna` fan gai totche ham `nai ni mona ni tatte. Kontodu manog hatsadu hu kokone` guatu gi pa`gu manana si Yuus ginen tadu\u00f1g halom tanu`.<\/p>\n<p>Matacho\u00f1g gi un` banda un` \u00f1ietu yan manadan kuestion hafa hu kakanu`. Masa` chumochu pot miatburotu mafa` sensine i pa\u00f1glau. Uttimo\u00f1a mofona manhakot ginen i tason ke guahu. `Nai haspog ileg\u00f1a, \u201cGrandpa, otru biahe sasa\u00f1gan na ma\u00f1ge` sentadamu\u201d. Deste ayu todu i tiempu finenina ha rikononose hafa nina`laguhu `an mattu giya hame.<\/p>\n<p><strong>Chenot Reput:<\/strong> Estaba un` amku` gi siyan hospitat sige umugu\u00f1g sa` mamogpug todu koyenturan ade\u00f1g\u00f1a. Hu suspecha na dinalag hombre timalagu`. Ni para u baba mata\u00f1a ya sinparat umiba`. Guiya este na pinadese i manadan asidu gi halom haga i tautau.<\/p>\n<p>Gigon dinalag hau pues ni uha\u00f1g, pa\u00f1glau, maho\u00f1ga\u00f1g, higadon guaka, mantikan ga`ga` yan lasas manog primera fotte na binenu siha kontra este na chetnot. Kontodu sashimi binenu! Faisen i medikumu hafa safu na fina` katne para hagu. `An ti un` tu\u00f1gu` pues kada ratu hau pogpug yan umesalau matai ni putimu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sige manliliku` i manma`gas yan lagua` talaya man-e`epinedu\u00f1g sinsiyu. I publiku pinelo\u00f1a na para u&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[6069,6070,508,6071],"class_list":["post-208621","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chenot-reput-estaba","tag-disposision-hospitatta","tag-fy","tag-katdun-pa"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208621","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=208621"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208621\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=208621"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=208621"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=208621"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}