{"id":209683,"date":"2015-09-03T06:06:25","date_gmt":"2015-09-02T20:06:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=209683"},"modified":"2015-09-03T06:06:25","modified_gmt":"2015-09-02T20:06:25","slug":"saludu-yan-bien-felis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/saludu-yan-bien-felis\/","title":{"rendered":"Saludu yan Bien Felis"},"content":{"rendered":"<p>Para i ginen maestraghu as Nan Che Torres, sinsiyu na agradesimientu pot todu i pinasensiamu yan ansianu na animu fumana`gue ham ni li\u00f1guahen mame finu` Chamorro. Petmanente na rekueddu un` pega giya hame.<\/p>\n<p> Bai`n ima ennau na achon antigu guatu gi manatatte na ma\u00f1elon mame. I espiritun Chamorro umakatga ni famaguon mame gi ma-abiban tradision solu a\u00f1kla ni gumu`ot hit pot siglu.  Estague` i ma`ug na rekueddu para hinerasion na famaguon natibu. Fitme na pisu yan haligen tradision. Si Yuus Maase` pot todu i sinsiyu na sakrifisiomu.<\/p>\n<p>U felis kareramu hulu` la\u00f1get\u2026\u201dpues adios estake\u201d Nan Che. Lahimu, si Iku.<\/p>\n<p>Ma\u00f1egan Offresimientu:  Mauleg finaposhu gi estrakadan politika guine. Kanaha` todu manhalom gi ma-aliligau na siya `sino puestun gobietnu. Guaha mauleg ma\u00f1atba problema ginen usun kuentas guaha gi palabra.<\/p>\n<p>Buente pot mampos i sisteman demokrasia dispasiu na memegai\u00f1a lumetke propiu aksion siha para uma-adelanta kualidat linala` natibu.<\/p>\n<p>Estague` na puntu muna` mamatmos-yu` gi halom manloka` la\u00f1gat gi silensiu na patte gi hinasog-hu. Hu\u00f1gan mantautau ya manpinalo`pu nuebu na huegon politika. Gi mismu tiempu, mampos na atrasau gi katkuet manera. Mas mafalague politika ke interes publiku.<\/p>\n<p>Umafagcha` este na karera yan hinalom kustumbren pa\u00f1glau gi halom batde. Haye kahulu` mahala papa`. Tatnai tana`e` i prohimu chansa para u gosa haf` satton hafa chuchu`e. Hine\u00f1u` este `nai ma\u00f1aunau hit manmanbota representate siha ni ti mankapas gi chechu` areglon linahyan. Dios mihu!<\/p>\n<p>Atan haf` kinalamten-ta pa`gu na biahe piot `nai hinigua` Saipan destrosiun pagyu. Fuera de kara` i kahan iya Marianas, mas kara` entalu` pagu yan otru sakan. Kasi man-apatten tiau hit na biahe. Pa`gu `an gai suette hau mantikan sirasimi para usun maipen hihegsa`, mangaige ham ha` gi santatte para bai`n fan epinedo\u00f1g.<\/p>\n<p>Diberas:  Bula lokue` grasia gi halom estrakadan politika deste 1977. Guaha ma\u00f1gapas, memgai\u00f1a ni para muta` katu. Guaha kumandidatu sa` malagu` sumaunau. Guaha kumandidatu sa` mana` halom na`an\u00f1a sin inatu\u00f1gu`. Dios mihu!<\/p>\n<p>Ayu mas na`chaleg `an duru esta i kombate gi se\u00f1gso\u00f1g. Guaha kumuentos pot iyq Washington lau tatnai mattu gi lugat. Kumuentos unu pot planun iya Marianas lau i hafafatta na papet `antiteg kahitan sitbesa.<\/p>\n<p>Guaha manmama` pale` karissu lau ni kanton konfesio\u00f1ariun publiku ti manmasede. Guaha soplu lau dispues sulun huyu\u00f1g gi sisonyan disposision botadot.<\/p>\n<p>Unu klaru gi offisiun politika: Gigon sulun` hau papa` esta i tadu\u00f1g tasi `nai pinega hau ni publiku. Si\u00f1a ha` un` kemueba kudumu ta`lu lau ha nesessita ennau milagru.<\/p>\n<p>Guaha ti ma\u00f1gabales kapasidat niha gi offisiu ni ma-okukupa. Lau pinegan publiku. Haye para ta sogne `an mampos bahu kinalamten i tanu`? I publiku `sino i botadot! Cha`mu soso\u00f1ogne otru!<\/p>\n<p>Disparate: Antes mas gi tutuhon politikan pattida guine `nai fotte i disparate. Tat kuchinada tihu hu\u00f1gog kontodu ginen halom apusientu. Dispues kumayada `nai guaha makotte pot seriousu yan da\u00f1osu na akusasion. Mauleg sa` guaha pa`gu mas areglu yan inadahe.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Kontodu maprintan \u201cfree press\u201d antes puru pot malabidan tautau ti pot gasetan komunida guine. Este lokue` adumididi` matulaika `nai sige mona ya guaha mas kinemprende pot direchon kada sudadanu. Lau puru este siha pasun sisteman demokrasia.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Kasi patte umafuetsas-yu` humatme este na offisiu pot da\u00f1kulu diniseha-hu kumetu\u00f1gu` hafa ha embrarasia rinikohen infotmasion para konsumon publiku. Adumididi hu tutuhon-yu` gi radio yan television dispues de diariu gi maprintan gaseta.<\/p>\n<p>Da\u00f1kulu na responsablidat un` kakatga gi este na offisiu. Debi finenina unna` seguru na un` rikohe faktu siha na infotmasion. Ya hululu` gi todu un` petsige i integredatmu kumu gaseteru. Siempre dispues un` agradese i ina\u00f1goghu ginen maseha haye ni tumaitai tinige`mu. Yangin si\u00f1a maigu hau pas `an pue\u00f1ge pues un` komple che`cho`mu.<\/p>\n<p>Professot: Umasoda-yu` yan professot karissu, trosu kumuentos, kulan mohon guiya gumugu`ot todu bandan tinemtum yan minenhalom. Diberas, batbaru kumuentos kulan atoridat maseha haf` na asuntu. Lau ti hulat `an hafana`yu`. Hagas hu titeg lepblo\u00f1a. Pindehote!<\/p>\n<p>Ma\u00f1an Losus: Gi oran gotpe, todu empleau gobietnu debi umatu\u00f1gu` obligasion niha, puntu pot puntu. Gaige este na responsablidat gi manehante.<\/p>\n<p>I finatton gotpe yan destrosiu gi mapos\u00f1a na semana `nai anog klaru na lamegai na empleau gobietnu ti manmakreansa gi haf` dichu che`chu` niha. Taya` timon para i prohimu yan mas taya` benefisiu para i publiku. Da\u00f1kulu na disareglu gi bandan manehante.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Megai manpresisu ni manmaletke kulan otdinariu na ha`ane. Manhanau manmama`, ma\u00f1upa, mankinafe dispues `nai marikononose haf` manmatago niha. Diberas na insuttu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Megai `nai hu choneg gi un` banda finu` gueku gi halom tautau-ta. Kumeke ileghu, mofo`na chispas to`la` ke uma-asegura na makandalu usun kabesa! Guaha naturat\u00f1a este na abilidat dispues `nai mamaisen haf` masusede. Haf` mohon na ti desde tutuhon in` isa kabesan miyu?<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p> Guaha un` membron sanpapa` na guma` sessu kumuentos pot sisteman demokrasia. `An ta pessa edukasio\u00f1a (ni ti umeskuela kolehu) yan i asuntu ni ha diskukute, namamahlau para i prohimu. Mauleg\u00f1a u falag kanton sadog giya hagoi ya u ena\u00f1ga haye para u la`la` na kairu! Not as dumb as we look, pal!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Para i ginen maestraghu as Nan Che Torres, sinsiyu na agradesimientu pot todu i pinasensiamu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[6838,6839,6840,6841],"class_list":["post-209683","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-diberas-bula","tag-disparate-antes","tag-nan-che-torres","tag-professot-umasoda-yu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209683","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=209683"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209683\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=209683"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=209683"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=209683"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}