{"id":20991,"date":"2012-06-04T08:29:20","date_gmt":"2012-06-04T08:29:20","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=20991"},"modified":"2012-06-04T08:29:20","modified_gmt":"2012-06-04T08:29:20","slug":"bien-saludu-para-i-sindaluta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bien-saludu-para-i-sindaluta\/","title":{"rendered":"Bien saludu para i sindaluta"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Gi mapos na semana selebrasion Memorial Day gi enteru iya America. Un\u2019 ma\u2019gas na ha\u2019ane mase\u00f1ala para todu sindalu ni man-dimalas gi gera deste antes. Estague\u2019 na sudadanu i umatotga suprimu na sakrifisiu pot para una\u2019 fan libre hit diariu.<\/p>\n<p>Man-gai familia, asagua yan famaguon, ni madi\u00f1gu pot para u madefende interes tanu\u2019 niha gi katkuet gera. Ni unu sumeha. Konsidera \u2019an dinanche i prohimu bala ya duru mahag\u2019ga\u2019 sinparat. I mediku yan infetmera todu atte machogue\u2019 para u mana\u2019 la\u2019la\u2019 lau dimalas.<\/p>\n<p>I lagu\u2019 i asagua\u00f1a sige milalag sinparat gi entalu\u2019 kulot patte agaga\u2019 na bandera siha ni man-mapega gi otru ata\u2019ut ni parehu man-dimalas. I plaset \u2019nai man-mahafot ha signififika un\u2019 likidu na hatdin pas ya pisun linibre pot sakrifisiun niha. Si Yuus Maase\u2019!<\/p>\n<p>Gi todu pot todu, kada sindalu unu ha\u2019 gaige gi inaga\u00f1g\u00f1a gi halom estrakada, &#8220;A`Saina ayuda-yu\u2019&#8221;. Ta tayuyute siha yan familian niha sa\u2019 mamirese gineftau bendision ginen i korasonta pot suprimu na sakrifisiu ni machule\u2019 pot para tafan libre.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Dibinan man-ritirau<\/strong><\/p>\n<p>Sige man-adulalag i administrasion, lehislatura yan aktibu na membron progeraman man-ritirau gi oriyan sasyan gi disposision kontribusion membro.<\/p>\n<p>I administrasion ha disidi, sin konsimienton i membro, na para u transfere i los prohimos halom gi sisteman US Social Security. Ha nesessita i salape\u2019 membro pot siakassu man-masede man-mamahan halom gi un\u2019 programa \u2019nai si\u00f1a ma\u00f1aunau siha.<\/p>\n<p>Komprendiyon i intension, lau kau man-mafaisen i membro pot intension para umana\u2019 fa\u00f1aunau gi USSS? Hu\u00f1gan, mauleg na intension lau kau i yinauyau pot ti man-malagu\u2019 i membro ma\u00f1aunau?<\/p>\n<p>I para u fa\u00f1aunau gi USSS ha sedi i membron man-gai keble para apas i mas man-presisu siha na nesessidat \u2019an man-ritirau. Yangin ti man-halom pues siha u kinatga futtunan niha gi hafa mana\u2019 sah\u00f1ge para \u2019an man-mattu gi idat 65 a\u00f1os.<\/p>\n<p>Pagu yan mauleg\u00f1a siha gi disposision kontribusion niha mismu, pues debi umakonbinse i administrasion yan lehislatura ni intension niha dibuenamente.<\/p>\n<p>Guaha programa gi papa\u2019 USSS ni si\u00f1a ma\u00f1aunau i man-aktibu na membro. Estague\u2019 un\u2019 appottunidat ni debi uma-esplika ni USSS. Seguruyu\u2019 na yangin makomprende kabales, siempre faborable na disision u huyu\u00f1g ginen aktibu na membro.<\/p>\n<p>Gi pagu, kulan todu atmos banda mamomokat gi hilu\u2019 trosun ais \u2019nai man-hasulon pot taya\u2019 kabales na infotmasion ginen USSS gi hafa \u2019nai si\u00f1a ma\u00f1aunau i aktibu na membro. Pinasensia yan esplikasion pot este na programa debi u satba maseha hafa na dinida gi membro.<\/p>\n<p><strong>Ti tu\u00f1gu\u2019un haf\u2019 mamamaila\u2019 <\/strong><\/p>\n<p>Animu i che\u2019luhu mananom yan mamogsai. Trabiha pa\u2019gu ha tututuhon offisiun tradision. Macho\u2019chu\u2019 gi halom hatdin deste oga\u2019an esta\u2019i minachum atdau. \u2019An pupue\u00f1ge hu da\u00f1ae\u2019 gi man-grasiosu siha na konbetsaion. Dispues de ma\u00f1gahulu\u2019 yan man-mamatkilu i pinegsai siha gi sagan niha nai hu tulusyu tatte giya hame.<\/p>\n<p>Sumen na\u2019 tra\u00f1kilu hinassu i silensiu yan gatbu na minachom atdau, i anine\u00f1g ramas tro\u00f1ku kontra i diffirientes kulot mapagahes gi sanlagu yan uttimu katen pajaru gi la\u00f1get. Mas un\u2019 siente i fina\u2019 lanchu \u2019nai guaha dispasiu na asu ginen kusinan sanhiyu\u00f1g. Esta na\u2019mahala\u00f1g \u2019an ha kone hit tatte gi un\u2019 poblen guma \u2019nai man-malulog hit sensian hinimidde yan fitme na pisun espirituat ni ma\u00f1ainata.<\/p>\n<p>Matompu\u2019 hinasoghu \u2019nai sige hu adibina hafa mohon mamamaila\u2019? Todu kinalamten guine entre mamatmos gi taya\u2019 fondu \u2019sino pagu madeklalara emerensiha. Klaru na tadu\u00f1g na tasin chinatsaga pumalolopu\u2019 ha\u2019anita. Hokog fondu gi kahan publiku. Gi mismu tiempu mas ti apasiyon i gaston nesessidat setbisiu siha tat kumu hinemlo\u2019. Guaha na asuntu komprendihyon, guaha na\u2019 fatigau, yan kontodu ti satbayon.<\/p>\n<p>Todu pot todu, i siklun lina\u2019la\u2019 parehu na eku deste antes. I pa\u00f1gpa\u00f1g napu gi rubentasion u oppan diariu, i atdao u kahulu\u2019 gi saga\u00f1a \u2019an oga\u2019an ya umachum gi pupue\u00f1ge. I nesessidat i tautau tai finagtus. Gaige gi patman kanaita hafa dinisehata para futturon famaguonta. Gaige gi patman kanaita!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Sige kuentos akacha gi entalu man-amigu siha ginen Luta, Tinian yan Saipan. Malabla Luta pot magotde ruplanon dikiki\u2019 gi primet biahe \u2019nai tumunog. Masaulag Tinian pot todu man-mamatcha maseha para i kemun sanhiyu\u00f1g. Era buente pot hinalom Marinu guine gi alacha. Mafa\u2019um Saipan haf\u2019 na kada Bietnes pagamientu man-huyu\u00f1g i tro\u00f1kun atbot siha gi Beach Road? Tabla!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Mafaisen si Pedro Malas haf\u2019 ya ti sinede as kayu para u halom gi pettan i la\u00f1get. Ileg\u00f1a, &#8220;Na\u00f1ga ayu na ha\u2019ane \u2019nai miyon pot miyon na Chinu man-matai. Tohge gi kanton potta ya gigon sumikat si Du\u00f1g hagu halom sa\u2019 libre hau&#8221;. Na\u00f1ga Du\u00f1g sa\u2019 guaha ha\u2019 kameran mubi (movie) guihe hulu\u2019 lokue\u2019. De dios!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Gi mapos na semana selebrasion Memorial Day gi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-20991","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20991"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20991\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}