{"id":210105,"date":"2015-09-10T06:07:34","date_gmt":"2015-09-09T20:07:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=210105"},"modified":"2015-09-10T06:07:34","modified_gmt":"2015-09-09T20:07:34","slug":"manmalefa-hit-ni-asunto-ta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/manmalefa-hit-ni-asunto-ta\/","title":{"rendered":"Manmalefa hit ni asunto-ta"},"content":{"rendered":"<p>Antes mohon de ta aksepta manana\u2019lun tanu\u2019 publiku yan manmachule\u2019 siha na tanu\u2019 praibet gi 1977, mauleg ta afuetsas i federat na u apase dibin tanu\u2019siha. Ta upus i asuntu pot un\u2019 dikiki\u2019 na lepblun asut (pasapotte). Ni pusuelon kafe ti finahan gi plasan batkon aire. Kulan mohon diariu ma\u00f1garerera hit hiyu\u00f1g America tat kumu Japon, Asia yan Uropa. Suette gi sakan \u2018an mattuyu\u2019 Ma\u00f1agaha.<\/p>\n<p>I totat para apas este na obligason ti u menos ke $100 miyon pesus. Gaige na debi u masoda\u2019e\u2019 fondo\u00f1a yan inapprueban appropriasion i asuntu para umasatba felis sin ditension. Makat na kontrariu na biahe.<\/p>\n<p><strong>Doble Problema:<\/strong> Problema mampos para mona monedan iya Marianas ni fuetsau nina\u2019tostus ni dos seriosu na chinatsaga guine gi mapos na mes. Mas ke siete mit na bisita kumansela biahen niha mage Marianas. Umafagcha\u2019 este yan dumespasiun kinalamten bisnis siha yan nuebu na tinituhon operasion CUC. Gaston hospitat yan eskuelan publiku naho\u00f1g bento\u2019ta malineg ulu pot kasi kuattru a\u00f1os sigidu.<\/p>\n<p>U naho\u00f1g mohon para apas pagamienton manritirau? Kuantos tiempu este na mali\u00f1gun fi\u00f1kas estake u na\u2019lu tatte gi hagas eskalera? Dialu tafan apatten tiau, lau puede naho\u00f1g para edukasion yan hinemlu\u2019 famaguonta kontodu safu na komunida. Mattu gi nachatsaga i basnag moneda na biahe. Dos gotpe muna\u2019 ali\u00f1gke\u00f1g iya Marianas mina\u2019 mampos dispasiu kinalamte\u00f1a na biahe.<\/p>\n<p><strong>Maase\u2019 Saina: <\/strong>Gi misan enteru, mattu un\u2019 prohimu gumimen kafe. Mafaisen ginen manugue\u2019. Ileg\u00f1a na ginen manggao-gue\u2019 ayudu gi Saina. Era mamamaisen kandet sa\u2019 sumen maipe i pue\u00f1ge ya esta sososgun masahalom gi maigo\u00f1a.<\/p>\n<p>Mafaisen haf\u2019 na ineppe guaha. \u201cIleg\u00f1a i Saina names\u00f1gon hau esta i Desiembre sa\u2019 taya\u2019 salape pa\u2019gu para fahan materiat\u201d. Dios mihu! Kuattru mesis ta\u2019lu na sasalaguan. Magahet, mas ke $30 miyon pesus madidibi i CUC. Kanaha\u2019 mafafahan telefon yan alamli!<\/p>\n<p><strong>Komun Sense: <\/strong>Este i mauleg na sensia (common sense) piot gi bandan disision sumen impottante. Pa\u2019gu \u2018an timana\u2019e\u2019 hau, chamu lilihan sa\u2019 mabebende ha\u2019 \u201ckomun sense\u201d gi Walmart. Famaisen luchan letran \u201cK\u201d ya un\u2019 ayeg haf\u2019 na komun yamu!<\/p>\n<p><strong>Diskuidu:<\/strong> Dos attikulu tasoda\u2019 \u2018nai manmafa\u00f1agu hit: tanu\u2019 dikiki\u2019 yan da\u00f1kulon tasi. Megai manguaguan na guihan yan mina gi halom tasin iya Marianas. Ni unu malagu\u2019 umeku\u00f1og sa\u2019 mas manapresisu lepblon asut\u2014pasapotte.<\/p>\n<p>Kada pumeska Japon, Taiwan yan Korea gi tasi-ta siha kumusecha guihanta. Hita esta pa\u2019gu ta apopotsu\u2019 haf\u2019 iyota desde guihan yan todu klasen minan tasi. Haf\u2019 na mampos hit mandiskuidau nu este na asuntu? Guaha tiempu mohon para ta aregla este?<\/p>\n<p><strong>Bisnis Saru\u2019:<\/strong> Gi sagan kafe, sige madiskute i lada\u00f1kulu na podu\u00f1g bisnis guine deste mapos na mes. Mas i operasion bisnis u dispasiu kontodu para otru sakan. Ileg\u00f1a un\u2019 amiguhu ni pa\u2019gu humuhuchum bisnes\u00f1a, \u201cPa\u2019gu na tiempu, achog monkey bisnis siempre u mauleg ennau na bisnis.\u201d Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Fahna:<\/strong> Matacho\u00f1g ham yan amiguhu Magoo sige in\u2019 pasalista papa\u2019 haf\u2019 siha na produktu manfahna gi halom natibu. Dispues de siboyas hagun, pipinu, biri\u00f1genas, tumates chaka, fioles yan a\u2019gun haya magtus i listan mame.<\/p>\n<p>In\u2019 atan haf\u2019 na paladat tautague i mesklau na tropa ni manhahalom gi tendan ne\u00f1kanu\u2019 diariu. Esta monhayan i kometsiante ha estudiaye haf\u2019 ya\u00f1a i fumatotoigue i tenda siha. Este na infotmasion \u2018nai hana\u2019 metgot mas haf\u2019 ha produduse para sigiente birada.<\/p>\n<p>Mauleg tafan eyag che\u2019chu\u2019 pinasensia yan hinimidde yangin para ta prekura umadelanta deste produktun gualu esta\u2019i tasi. Debi ta dimemoria haf\u2019 ya\u00f1a i natibu kontra otru na rasan tautau.<\/p>\n<p><strong>Inipus Silensiu:<\/strong> Gi tadu\u00f1g na fina\u2019 ka\u00f1ada inipus silensiu na esta matacho\u00f1g-yu\u2019 papa\u2019 para bai\u2019 eku\u00f1gog kabales haf\u2019 gaige gi oriyahu. Adumidide\u2019 hu siente dispues fresku na guinaifen ma\u00f1glu\u2019 ginen i fondu. Chatseguruyu\u2019 haf\u2019 sustansian ayu na silensiu i esta na\u2019ta\u00f1ga. Mamatkiluyu\u2019 pot para bai\u2019 eku\u00f1gog mauleg ta\u2019lu un\u2019 biahe.<\/p>\n<p>Gi chagu\u2019 huli\u2019e\u2019 un\u2019 galaide mababatsala halom ni kuattru na manfuetsudun lalahe. Dispues manmali\u00f1gu \u2018nai ma-a\u00f1kla i boti. Guaha siha fina\u2019 eku lau ti seguruyu\u2019 haf\u2019 i buruka. Hu hu\u00f1gog un\u2019 lina\u00f1gitan na bos palao\u2019an sige kumanta \u201cHagu I Inan I La\u00f1get\u201d. Ti huli\u2019e\u2019 haye kumakanta lau naho\u00f1g ni bos kulan a\u00f1ghet.<\/p>\n<p>Adumididi\u2019 hu estirayu\u2019. Era hagas mali\u00f1gu maigo\u2019hu gi liya\u00f1g kanton tasi dispues de manpeska i tropa.<\/p>\n<p><strong>Pasensiaye:<\/strong> Mauleg unna\u2019 guaha tiempomu umagradese pau nuebu na initot cha\u2019guan, katen pajaru gi aire, guinaifen ma\u00f1glu\u2019 ni gumapot i hagon niyog, yan pa\u00f1gpa\u00f1g napu gi halom rubentason. Guiya este siha i muna\u2019 guaguaha difirensia gi kinalamten hinemlo\u2019ta diariu.<\/p>\n<p>Yangin mampos tachoneg maisa hit, pues iya hululu\u2019 ta aminasa i tatkilu\u2019 haga\u2019. Gigon kahulu\u2019 este mas ke regulat na kinalamten, un\u2019 chachansa \u201cstroke\u201d. Ti mauleg para hagu \u2018an pinalo\u2019pu\u2019 hau stroke pot tatkulu\u2019 haga. Ali\u2019e\u2019 yan medikumu ensegidas.<\/p>\n<p>I puntu, piot para i manamku\u2019: Na\u2019e animu muna\u2019 deskansan \u00f1aihon parehu ha\u2019 tatautaumu yan hinasomu. Ti debi na hagu mismu para un\u2019 atisa muna\u2019 kahulu\u2019 haga\u2019mu. Debi de un eyag umesgaihon papa\u2019 ya u deskansan \u00f1aihon. Chogue diariu pot hinemlo\u2019mu mismu.<\/p>\n<p>Katma: Guaha \u2018nai un\u2019 atan papa\u2019 i katma na hanom \u2018nai kontodu matamu un\u2019li\u2019e\u2019? Estague\u2019 na klasen katma ta aliligau diariu. Kontodu hinassta mas klaru \u2018an sige un\u2019 geti\u00f1g, para unna\u2019 fa\u00f1uha, i ti manpresisu siha na estotbu. Natinatiye un\u2019 pas yan humidde na ginagau bendision ginen hilu\u2019 sa\u2019 areglau ha\u2019animu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Kada mattuyu\u2019 ti kanton tasi, hu hahassu un\u2019 patgon ni humahagu\u2019 pasun tata\u00f1a gi hilu\u2019 unai. Esta malalagu ya ha galolope ayu siha na pasu i tiha hahagu\u2019. \u2018Nai kulan yayas guaha \u2018nai kinata-uma ya sige i dos mona. Na\u2019magof I fietmiente ha tatitye pinekat tata\u00f1a maseha esta nina\u2019 matotompu\u2019. Animu!<\/p>\n<p>\u2018Nai echu suttteru, sumiha i dos para i guahlu\u2019 \u2018sino tumalaya. Ma-establese ayu na sensian kompania kulan mohon dos amigu ni uma\u2019ayuda diariu. Umakilili\u2019 para i misan mona gi uttimon semana dispues umamotsa antes de u falag i gualu\u2019. Estague\u2019 (buddy system) mauleg i mantata umafanague famaguon niha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Antes mohon de ta aksepta manana\u2019lun tanu\u2019 publiku yan manmachule\u2019 siha na tanu\u2019 praibet gi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[49,6968,818,6969],"class_list":["post-210105","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-cuc","tag-maase-saina-gi","tag-mali","tag-pasensiaye-mauleg"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/210105","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=210105"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/210105\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=210105"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=210105"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=210105"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}